Obsah (5)

§ 218§ 203§ 121§ 56§ 47

4-23-2279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-2279 Kohtunik Ingrid Kullerkann Sekretär Margot Nigol Väärt

§ 218

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 218

lg 1 alusel rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, otsuse sisu s.o 20 eurot Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Tartu Vangla 05.07.

1. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 650023000050 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K.U. koostas 05.07.2023 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 650023000050 Vello Kase suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema, olles kinni peetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, andis 17.04.2023 kella 07.30 paiku eeluuritavate eluhoone X. eluosakonna kambris nr XXX välja 4 lõhutud vangla T-särki. Oma tegevusega tekitas Vello Kask Tartu Vanglale varalise kahju 16,32 4-23-2279 eurot, milline summa ei ületa 4000 eurot, pannes sellega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. Sellega pani Vello Kask toime

§ 218lg 1 kvalifitseeritava väärteo, s.

o asja lõhkumise.

1. Menetlusalune isik esitas 10.07.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub rahatrahv tühistada. Kaebaja sõnul vahetas ta kunagi Tartu Vanglas 4 T-särki ning talle anti vastuvõtuosakonnas vanad ja kasutatud särgid. Särgid ei kannatanud mingisugust kriitikat, olid pestud ja õmmeldud ning paistsid juba läbi. Seljast võttes läksid näpud särgist läbi. V. Kasel viskas üle ning ta otsustas särgid peenikesteks ribadeks tükeldada. Kui tuli vormivahetus, andis kaebaja kambriluugi kaudu ära kõik 3 ribadeks tõmmatud särki ning rebis katki ka seljas olnud särgi. Seda selleks, et neid järgmisele selga ei antaks. Pikem vorm on samuti selline, kuhu sisse on ära surnud sada laipa ja need on nagu kotid seljas. Nüüd toodi kaebajale küll uued 4 särki, kuid samas alustati tema suhtes ka väärteomenetlust. V. Kask ütles ka menetlejale, et kaltsude eest, mida on mitu korda õmmeldud, ta ei maksa. Kaebaja sõnul ei ole tal rahatrahvi tasumiseks vajalikku summat kuskilt võtta, sest ta on rahatu, XXX ja ilma toetajaskonnata. Kohtuotsuse põhjendused
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Tunnistajana üle kuulatud Tartu Vangla XXX R.T. rääkis kohtus, et käis 17.04.2023 hommikul kambri nr XXX juures, kus paiknes kinnipeetav V. Kask, kes oli eelnevalt andnud teada, et soovib vahetada vanad ja kulunud vangla T-särgid. Omavahel suheldi läbi vangla toiduluugi ning tunnistaja palus kinnipeetaval neli vana särki välja anda, et tunnistaja saaks talle neli uut asemele anda. V. Kask ütles, et ei saa neid üle anda, sest ta tegi need katki. V. Kask andis tunnistajale välja hulga 2 cm laiuseid särgi ribasid. Tunnistaja andis V. Kasele vastu 4 uut särki. Viimati väljastati V. Kasele T-särgid 18.08.2018 ning tema teada vahepealsel ajal V. Kask uute särkide saamiseks soovi avaldanud ei ole. Tunnistaja selgitas ka, et neil on arvutis tabel, kus kontaktisikud panevad kirja vormiriietuse vahetamise soovi, mis kuupäeval soovi avaldati, mida sooviti vahetada ja miks. Sealt tunnistaja vaatab ja vastavalt tabelile vahetab. Tsärkide välja vahetamine ei käi seega automaatselt teatud ajavahemiku järel, vaid kinnipeetava sooviavalduse alusel. Tunnistaja sõnu kinnitab XXX-XXX S.K. ettekanne (tl 15), mille kohaselt kirjutas talle 17.04.2023 kella 8.39 ajal R. T. , kes andis teada, et V. Kask on lõhkunud särgid ning andis särkide vahetuse käigus R. T-le üle vaid 1 cm laiused ribad.
4. Tekitatud kahju hindamise akt nr 5-4/26-1 (tl 16) kohaselt on V. Kase poolt 4 T-särgi rikkumisega tekitatud kahjusumma 16,32 eurot. Kinnipeetavale on tehtud ka kahju hüvitamise ettepanek (tl 16 p), millele V. Kask on käsikirjaliselt kirjutanud, et ei soovi kahju hüvitada, kuna tal pole raha ning on XXX.
5. V. Kask tunnistas, et tegi T-särgid ribadeks ja selgitas juhtunut nii. Ta palus uusi särke ja ootas, kuid keegi ei reageerinud. Viimasest vormivahetusest oli möödas 5 aastat. Ta taotles kontaktisiku kaudu uusi särke ühe korra ning paari kuu möödudes, kui särke ikka välja ei vahetatud, otsustas ta olemasolevad särgid katki teha. Menetlusaluse isiku sõnul näitas ta kontaktisikule, et särgid on kulunud ja neil on konkreetselt augud sees. V. Kask on teadlik, et ei tohi vangla poolt antud riideid lõhkuda, kuid leiab, et tulenevalt särkide olukorrast ei peaks ta nn kaltsude lõhkumise eest maksma. 2 4-23-2279
6. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 alusel on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ning § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav üldjuhul vangla riietust. Selle kandmise kord on kehtestatud justiitsministri määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Eeskirja § 83 lg 6 kohaselt on kinnipeetaval keelatud vangla riietust ümber teha, moonutada või tahtlikult rikkuda. Sama on kirjas Tartu Vangla kodukorra p-s 1.7.
7. Kinnipeetaval keelatud omavoliliselt muuta või ümber teha vangla riietust. Kodukorra seletuskirjas on selle punkti täpsustuseks märgitud, et vangla riietuse muutmine või ümbertegemine ei ole käsitatav heaperemeheliku suhtumisena ning on seetõttu keelatud. Samuti on vangla riietuse omavoliline muutmine või ümbertegemine käsitletav võõra vara kahjustamisena.
8. Kohus on seisukohal, et V. Kask pani teo toime kavatsetult. V. Kase Tema kaebusest ja ütlustest kohtuistungil selgub tegutsemine eesmärgiga särgid rikkuda – ühelt poolt selleks, et elada välja enda rahulolematust nende kvaliteedi osas ning teiselt poolt selleks, et välistada olukorda, kus särgid peale teda järgmisele kinnipeetavale edasi antakse. Särkide rebimine väikesteks 2 cm laiusega ribadeks näitab samuti isiku sihikindlat tegevust nende rikkumiseks.
9. Seega pani V. Kask toime võõra asja rikkumise. Võõra asja rikkumine on käsitatav varavastase süüteona.

§ 203

lg 1 näeb selle eest ette kriminaalkorras karistuse juhul, kui tekitatakse oluline kahju. Kahju hindamise akti kohaselt on särkide rikkumisega tekitatud kahju suurus 16,32 eurot. Kuna tekitatud kahju ei ületa

§ 121

p-s 1 sätestatud olulise kahju määra (s.o 4000 eurot), on tegemist väheväärtusliku asja kahjustamisega

§ 218lg-te 1 ja 4 ja § 203 lg 1 järgi.

10. Eelnevast tulenevalt on V. Kask täitnud

§ 218lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, V. Kask on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 11. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12.

§ 218

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Sanktsiooni keskmine määr antud juhul on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on V. Kasele määranud karistuse 5 trahviühiku ulatuses ehk 20 eurot. 13. Ka kohus hindab V. Kase teosüüd väikeseks. Arvestades asjaolu, et

§ 218

lg 1 järgi on karistatav asja rikkumine või hävitamine, kui sellega tekitatud kahju jääb alla 4000 euro, on asjas tekitatud varaline kahju – 16,32 eurot – võrreldes maksimaalse summaga väga väike. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt tuleb piisavaks lugeda juba seda, kui kinnipeetavale antakse mõista, et lugupidamatu suhtumine võõra vara vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse, mistõttu ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid eraldi karistuse korrigeerimist. Kohtu hinnangul võimaldab 3 4-23-2279 eeltoodu määrata V. Kasele karistuse sanktsiooni alammäära lähedases määras ning seda on kohtuväline menetleja käesolevas menetluses ka teinud. 14. Asjaolu, et V. Kask on XXX ning tal puuduvad enda sõnul rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, ei tingi määratud karistuse tühistamist. 15. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja V. Kase kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4