2-21-8127/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8127 Tsiviilasi ERGO Insurance SE hagi Kindlustustööde OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind 100 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), esindaja V. V. , e-post: XXX Kostja Kindlustustööde OÜ (registrikood 12835520), seaduslik esindaja M. M. , lepinguline esindaja vandeadvokaat V. V. (Advokaadibüroo HEED Entsik), epost: XXX Kolmas isik M. H.

FIE (isikukood XXX, FIE registrikood 12025429), e-post: XXX Asja läbivaatamine kohtuistungil 15. septembril 2022 RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata ERGO Insurance SE hagi Kindlustustööde OÜ vastu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2. Jätta Kindlustustööde OÜ menetluskulud ERGO Insurance SE kanda.

3.Määrata Kindlustustööde OÜ menetluskulude suuruseks 4355 eurot 70 senti.

4.Mõista ERGO Insurance SE-lt välja Kindlustustööde OÜ kasuks menetluskulu 4355 eurot 70 senti.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 2-21-8127 Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK Hagiavaldus 1. ERGO Insurance SE (hageja) esitas 20. mail 2021 hagi Kindlustustööde OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja toob esile, et 19. septembril 2018 süttis remonditööde käigus eramu aadressil XXX. Eramu suhtes kehtis hageja ja P. L. i vaheline kodukindlustuse leping (poliis nr XXX). Tulekahju puhkes ajal, mil eramus tegi remonditöid kostja, kes kasutas alltöövõtjana M. H.

FIE. Täpsemalt paigaldati gaasipõletiga ehk lahtise tulega bituumenrullmaterjali. Päästeameti vastusest nähtuvalt põhjustas tulekahju just see tegevus ja hooletus tuletööde tegemisel. Tulekahju tagajärjel sai eramu ulatuslikke tulekahjustusi. OÜ Silindia Ehituse OÜ ja Ehitusmaakler OÜ hinnapakkumiste järgi oli hoone taastamise kulu 247 734 kuni 348 567 eurot. Hageja tegi kahjustatud isikuga kompromissi ja hüvitas 100 000 eurot. Algselt kostja tunnistas nõuet ja oma vastutust ning oli valmis kahju hüvitama, kuid hiljem taganes sellest.

1.1 Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi tagasinõudeõigus kostja vastu.

Töövõtulepingu eesmärgiks oli eramu remonditööd ning kui töövõtu ajal tekitatakse eramule kahjustusi, on automaatselt tegemist töövõtulepingu rikkumisega. VÕS § 640 lg 2 järgi kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Seega vastutab kostja antud juhul töövõtulepingu rikkumise eest isegi juhul, kui rikkumine võiks olla vabandatav. Eramu sai tulekahju käigus tule-, suitsu-, tahma- ja kustutamiskahjustusi. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kuivõrd töövõtu olemusest tulenevalt peab töövõtja asjatundjana tegema kõik võimaliku, et töövõtu ese ei saaks töövõtu käigus kahjustada ning selle väärtus ei väheneks. Kahju võis ja pidi olema kostjale ettenähtav, sest töövõtu raames on asjatundjaks töövõtja. Kostjal oli ka üldisest käibekohustusest tulenev hoolsuskohustus teha kõik vajalik selleks, et vältida hageja omandi kahjustumist selle kasutamise käigus. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest eramu sai kahjustada tulekahju tõttu, tulekahju tekkis põhjusel, et katusematerjali paigaldamisel tehti seda tuletööde osas hooletult. Kuivõrd hageja kandis 19. septembri 2018 tulekahju tõttu kokku vähemalt 100 000 euro suurust kahju, palub hageja nimetatud summa kostjalt välja mõista. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus hagiavaldusele 2. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 5. juulil 2021. Hagejal puudub nõudeõigus VÕS § 492 lg 1 alusel. Hageja esitatud kindlustuspoliisi nr XXX kohaselt oli eluhoone ja kodune vara kindlustatud 26. maist 2018 kuni 25. maini 2019 ning lepingule kohaldusid „Kodu koguriskikindlustus ERGO Maksi KT.0927.15 tingimused“. Nende tingimuste p 4 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusobjekti kahjustumine, hävimine või kadumine ootamatu ja 2 2-21-8127 ettenägematu sündmuse tagajärjel, välja arvatud p-s 5 loetletud välistused. Tingimuste p 5.19 alusel ei kuulu hüvitamisele kahju ega kulud, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on kindlustusobjektil tehtavate ehitustöödega põhjuslikus seoses olev kahju. Hageja ja kindlustusvõtja vahel 29. jaanuaril 2019 sõlmitud kompromissi p-s 1.4 on märgitud, et kindlustusandja so hageja keeldus kahju hüvitamisest, sest tulekahju tekkimine oli otseses põhjuslikus seoses kindlustusobjektil tehtavate töödega ning vastavalt kindlustustingimustele ei kuulu sel põhjusel tekkinud kahju hüvitamisele. Kuivõrd hageja on sellele vaatamata hüvitanud kindlustusvõtjale tulekahju tagajärjel tekkinud kahju 100 000 eurot, siis on hageja oma tegevusega sisuliselt tunnistanud, et kostja ega tema alltöövõtja ei põhjustanud tekkinud kahju. Seega ei saanud ka kindlustusvõtjal olla ühtki nõuet kostja vastu, mis oleks saanud hagejale üle minna.

2.1 Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Hageja esitatud Päästeameti 26. septembri 2018. a vastuse kohaselt põhjustas tulekahju hooletus tuletööde teostamisel ning 21. jaanuari 2021 täiendavas vastuses selgitas Päästeamet täiendavalt, et gaasipõletiga bituumenrullmaterjali paigaldamisel jõudis gaasileek kivivoodris oleva tuulutusvahe kaudu puitkiust tuuletõkkeplaadini, mis hõõgus pikaldaselt seina vahel kuni tuli jõudis puitkonstruktsioonideni ja levis sealt edasi. Kostja leiab, et eelkirjeldatud viisil tulekahju tekkimine ei olnud võimalik ning Päästeameti hüpoteetiline seisukoht on alusetu ja tõendamata.

2.2 Kostja selgitab, et tegi 2018. aasta septembris XXX eramus väikesemahulisi remonditöid.

Töödel oli alltöövõtjaks M. H. FIE. Üks töödest oli teise korruse rõdu remont, mille käigus valati rõdule täiendav betoonikiht ning kaeti seejärel SBS rullmaterjaliga so bituumenrullmaterjaliga. Bituumenrullmaterjali, mille paigaldamiseks oli vaja seda eelnevalt gaasipõletiga kuumutada, paigaldasid alltöövõtja M. H. ja kostja töötaja L. L. . Rõdu horisontaalpind kaeti rullmaterjaliga 19. septembril 2018 enne lõunat ning seejärel kell 13.30 läksid töötajad lõunapausile. Pärast kella 14.00 hakkasid töömehed paigaldama rullmaterjali ribasid rõdu ja seina ühenduskohta koos ca 10-15 cm ülestõstega. Ka selle töö käigus kasutasid töötajad rullmaterjali kuumutamiseks gaasipõletit, kuid materjali kuumutamine ei toimunud seina juures, vaid rõdul ca 2 meetrit seinast eemal. L. L. ja M. H. järgisid tööde tegemisel kõiki ohutusnõudeid ning kontrollisid pärast kuumutustöö lõpetamist, et kõik kuumutatud kohad oleksid jahtunud. Tulekahju tekkimine on Päästeameti hüpoteesi kohaselt välistatud, kuna rullmaterjali paigaldamisel ei saanud gaasileek jõuda kivivoodris oleva tuulutusvahe kaudu puitkiust tuuletõkkeplaadini. Töötajad lahkusid objektilt 19. septembril 2018 ca kell 17.00 ning tulekahjust teavitati häirekeskust kell 21.07. Seega tekkis tulekahju ca 6-7 tundi pärast rullmaterjali paigaldustööde lõppu ja 4 tundi pärast töötajate objektilt lahkumist. Kuna eramu oli tööde perioodil tellija valduses ning selles elasid tellija ja tema perekonnaliikmed, on võimalik, et pärast töötajate lahkumist võis teise korruse rõdul keegi käia.

2.3 Pärast tulekahju tegid hageja tellimusel eramu kahjustatud osa lammutustööd ja ajutise katmise M. H. ja L. L. . Nende tööde käigus ilmnes, et hoone ehitamisel oli tehtud mitmeid ehitusvigu: hoone oli soojustatud seestpoolt ning aurutõkkena oli kasutatud tavalist ehituskilet, mis paiknes kipsplaadi ja soojustusvilla vahel; kõik elektripistikud ja -lülitid olid paigaldatud läbi kile ning elektrijuhtmed ja isoleerimata ühendused olid veetud kile ja kipsplaadi vahelt. Ei saa välistada, et tulekahju tekkepõhjus võis olla seotud elektrisüsteemi rikke või mõne muu asjaoluga. Kindlasti ei saanud see olla seotud rullmaterjali paigaldustöödega ega muude kostja ja tema alltöövõtja tegevustega. Kostja töötajad katsetasid hilisemate lammutustööde käigus, kas hoone seinakonstruktsioonis kasutatud tuuletõkkeplaat läheb gaasileegiga põlema ja/või hõõguma. Selleks kasutasid töötajad gaasitulemasina leeki. Vaatamata korduvatele katsetele tuuletõkkeplaat põlema ei läinud ning samuti ei hakanud see hõõguma.

3 2-21-8127 2.4 Kostja tegi töö nõuetekohaselt valmis 19. septembril 2018 kell 14.30 ning ei kandnud pärast töö valmimist selle juhusliku hävimise riisikot. Kuna puudub kostja rikkumine, ei saa ka olla põhjuslikku seost olematu rikkumise ja tekkinud kahju vahel, samuti ei saanud tulekahju teke ega ka tulekahju tagajärjel tekkinud kahju olla kostjale ettenähtav. Ka ei ole kostja algselt nõuet tunnistanud.

Hageja seisukoht kostja vastusele 3. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 3. augustil 2021. Kindlustusandjal ei ole keelatud lepingu alusel kahju hüvitamine, isegi kui esialgselt võib tunduda, et kindlustusandjal on kahju hüvitamisest keeldumise õigus. Nõudeõiguse ülemineku õigusnorm reguleerib faktilist asjaolu, kui on hüvitatud, siis läheb nõudeõigus üle, tingimusi seatud ei ole. Asjaolu, et tööd vahetult teinud isikud arvavad või väidavad vastupidist tulekahju tekkepõhjuste kohta, ei anna alust Päästeameti hinnangus kahelda.

Kolmanda isiku seisukoht 4. Kohus kaasas 22. novembri 2021. a määrusega kostja taotlusel menetlusse kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna M. H. FIE. Kolmas isik kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud.

Hageja täiendav seisukoht 5. Hageja selgitas 12. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis, et ehitustööd ei olnud kindlustusandjaga kooskõlastatud. Kindlustusandja hüvitas tulekahju kindlustusriski alt kokkuleppe korras hoolimata sellest, et võis esineda võimalik alus hüvitise maksmisest keelduda. See aga ei mõjuta kuidagi hageja nõude õigustatust kostja vastu. Kahjustatud isiku nõudeõigus on kahju hüvitamisega igal juhul hagejale üle läinud.

Kostja täiendavad vastuväited 6. Kostja selgitas 25. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis, et hagejal puudub nõudeõigus vastavalt VÕS § 492 lg-le 1. Vaatamata hageja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu välistusele, on hageja siiski hüvitanud kindlustusvõtjale tulekahju tagajärjel tekkinud kahju. Selliselt on hageja oma tegevusega (konkludentselt) sisuliselt tunnistanud, et tekkinud kahju ei olnud põhjuslikus seoses kostja ja tema alltöövõtja (kolmanda isiku) tehtud ehitustöödega. Seega ei saanud ka kindlustusvõtjal olla ühtki nõuet kostja vastu, mis oleks saanud hagejale üle minna. Alternatiivselt, kui eeldada, et kahju otseseks või kaudseks põhjuseks olid kostja ja tema alltöövõtja ehitustööd (millega kostja ei nõustu), siis ei ole kindlustusjuhtumit toimunud ning hageja on teinud kindlustusvõtjale alusetu väljamakse summas 100 000 olukorras, kus kindlustusjuhtum puudus.

6.1 Kostja tegi tööd kooskõlas tuleohutuse seadusega. Kostja selgitab, et kostja täitis SBS rullmaterjali paigaldamisel sh materjali gaasileegiga kuumutamisel tuleohutuse seaduse nõudeid ning võttis kasutusele vajalikud abinõud võimaliku tulekahju vältimiseks. Tuletöö tegemise koht (betoonkattega rõdu) oli hoolikalt ette valmistatud ning seal puudus põlevmaterjal, mis oleks võinud süttida. Samuti olid käepärast tulekustutusvahendid, et neid oleks saanud vajadusel koheselt kasutada. Pärast SBS rullmaterjali paigaldamist kontrollisid 4 2-21-8127 paigaldajad, et kuumutatud materjal oli jahtunud. Vastavalt tuleohutuse seaduse § 44 on tuletöö tuleohutusnõuete rikkumine väärtegu, mida menetleb Päästeamet.

6.2 Hageja väide tulekahju tekkepõhjuse kohta on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaksid Päästeameti 26. septembri 2018 ja 21. jaanuari 2021 kirjades esitatud väiteid (hüpoteese). Samuti on mõlemal Päästeameti kirjal märge, et tegemist on üksnes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega. SBS materjali paigaldamisel kuumutati selle alumist külge ning paigaldustöödel ei saanud tekkida olukorda, kus gaasileek oleks olnud suunatud maja seina poole. Isegi kui kivivoodris oleksid olnud tuulutusvahed, ei saanud gaasileek sinna sattuda. Lammutustööde käigus tuvastati, et kivivoodri taga oli roheline tuuletõkkeplaat, millele on lisatud põlemist takistavat ainet ja mis vastab tulepüsivuse nõuetele.

6.3 Tulekahju tekkis ca 6-7 tundi pärast rullmaterjali paigaldustööde lõppu ja 4 tundi pärast töötajate objektilt lahkumist. Eramu oli tööde tegemise ajal tellija valduses ning selles elasid tellija ja tema perekonnaliikmed ning on võimalik, et pärast töötajate lahkumist võis teise korruse rõdul ning teise korruse rõduga piirnevates ruumides keegi käia. Kostja valduses on vaidlusaluse hoone kahjustatud osa lammutustööde ja ajutise katmise käigus tehtud fotod, millised kostja esitas eriteadmisega isikule, kelle hinnangul ei olnud elektripaigaldis nõuetekohaselt ehitatud. Lammutustööde käigus tuvastati lahtine elektriühendus, mis oli otseses kontaktis kilega, õhkvahe puudus. Kaarleegi tekkimisel on see otseses kontaktis kilega, mis on kergesti süttiv ja kannab tuld hästi edasi. On tõenäoline, et tulekahju tekkepõhjus võis olla seotud elektrisüsteemi rikkega.

6.4 Kostja seaduslik esindaja M. M. suhtles tulekahju järgselt Päästeameti esindaja K. V. iga, kes teatas, et ei suutnud sündmuskohal tulekahju tekkepõhjust esialgu tuvastada ning selle võimalik seostamine SBS-paigaldustööde tulemusel väidetavalt hõõguma ja põlema läinud tuuletõkkeplaadiga tekkis hiljem. K. V. i väitel oli ehitise tuuletõkkeplaat nn vanaaegne parafiinseguga pruun plaat, kuid tegelikkuses oli roheline tuuletõkkeplaat E-klassi tulepüsivusega vastavalt standardile EN 13171:2012.

Kohtu eelmenetlus 7. Kohus rahuldas 12. jaanuari 2022. a määrusega kostja taotluse kuulata tunnistaja üle L. L. ja vande all iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel M. H. i. Kohus rahuldas 14. juuli 2022. a määrusega kostja taotluse kuulata vande all ära kostja juhatuse liige M. M. . Sama määrusega rahuldas kohus hageja taotluse kuulata üle tunnistaja K. V. . Kohus kuulas nimetatud isikud ära 15. septembri 2022. a kohtuistungil. Kohus andis pooltele võimaluse esitada viimased seisukohad.

Hageja viimased seisukohad 8. Kohtuistungil andsid tunnistusi tulekahju ekspert, tuletöid vahetult teinud isikud ning kostja seaduslik esindaja. Tulekahju põhjuse väljaselgitamise osas saab usaldusväärseks lugeda vaid tulekahjude eksperti. Kostja ise ja tema alltöövõtjad on selgelt huvitatud isikuteks ja pole kahtlust, et räägitakse ühte juttu. Lisaks ei ole mingit alust lugeda usaldusväärseks nende pakutud spekulatiivset tulekahju tekkepõhjust, sest esiteks ei ole neil juba nende endi tunnistuse järgi vastavat oskusteavet ja teiseks ei ole kogu menetluse vältel esitatud oma versiooni kohta ühtegi tõendit. Tulekahjude ekspert K. V. , kes ise ka sündmuskoha üle vaatas, tunnistas kohtuistungil, et põleng sai alguse tuletööde tagajärjel tuulutusavast sisse pääsenud leegist süttinud tuuletõkke plaadist. Lisaks on tulekahju tekkimine sellisel põhjusel ja asjaoludel ka 5 2-21-8127 täielikult eluliselt usutav. Lahtise tulega maja katusel tegutseti, vahetult katuse kõrvalt tulekahju algas, elektripaigaldisi alguskoldes ei olnud, asjaolu, et juhtmed võisid mujal olla vigaselt paigaldatud, ei puutu kuidagi asjasse ja tõendamata on kostja väited, et tulekahju sai alguse katusekilest, juhtmetest, lühisest vms. Tulekahju tekkis otseselt kostja lohakalt tehtud tuletööde tõttu ja tekkinud kahju eest vastutab kostja.

Kostja lõplikud seisukohad 9. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud Kodu koguriskikindlustus ERGO Maksi KT.0927.15 tingimuste p 5.19 alusel ei kuulu hüvitamisele kahju ega kulud, mille on otseseks või kaudseks põhjuseks on kindlustusobjektil tehtavate ehitustöödega põhjuslikus seoses olev kahju. Kuna hageja on ikkagi hüvitanud kindlustusvõtjale tulekahju tagajärjel tekkindu kahju, siis on hageja ise oma tegevusega tunnistanud, et tekkinud kahju ei olnud põhjustatud kostja ja tema alltöövõtja tehtud remonttöödest. Seega ei saanud ka kindlustusvõtjal olla nõuet kostja vastu, mis oleks saanud hagejale üle minna.

9.1 Kostja ei ole oma kohustust rikkunud. Päästeameti hüpoteetiline seisukoht on alusetu ja tõendamata. Bituumenrullmaterjali paigaldanud isikute seletuskirja ja kohtus antud tunnistuste järgi, kuumutasid nad gaasipõletiga materjali rõdul ca 2 meetrit seinast eemal. L. L. ja M. H. järgisid tööde tegemisel kõiki ohutusnõudeid ning kontrollisid pärast kuumutustöö lõpetamist, et kõik kuumutatud kohad oleksid jahtunud. Päästeameti hüpoteesi kohaselt on tulekahju tekkimine välistatud, kuna rullmaterjali paigaldamisel ei saanud gaasileek jõuda kivivoodris oleva tuulutusvahe kaudu puitkiust tuuletõkkeplaadini.

9.2 Päästeamet sisulist menetlust ei toimetanud ega kogunud tõendeid. Tunnistajana üle kuulatud Päästeameti Lõuna Päästekeskuse ohutuse- ja järelevalvebüroo peainspektori K. V. i ütluste kohaselt tegi ta üksnes vaatluse, kuulas üle M. H. i ning vestles mitmeid kordi M. M. iga. Vande all üle kuulatud kostja seadusliku esindaja M. - M. M i ütlustega on tõendatud, et K.

V. tunnistas talle, et ei saanud algul aru, kust võis põlema minna, siis kuulis omaniku käest, et eelmisel päeval oli paigaldatud SBS katet ja sellele tuginedes tegi oma järelduse.

9.3 Pärast tulekahju toimumist tegi kostja hageja tellimusel eramu kahjustatud osa lammutustööd ja ajutise katmise. Nende tööde käigus ilmnes, et hoone ehitamisel oli tehtud mitmeid ehitusvigu. Kõik elektripistikud ja -lülitid olid paigaldatud läbi kile ning elektrijuhtmed ja isoleerimata ühendused olid veetud kile ja kipsplaadi vahelt. Need asjaolud on tõendatud lammutustööde käigus tehtud fotodega ning samuti andsid L. L. , M. H. ja M. M. M nende asjaolude kohta ütlusi kohtuistungil. Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt osales ta tulekahjujärgsetel lammutustöödel ning vaidlusaluses kohas oli tuuletõkkeplaat põlemata.

Tunnistaja M. H. i ütlustega on tõendatud, et pärast tulekahju oli rõdu otsaseina õhutusava ümber põlemata. Vande all üle kuulatud kostja seadusliku esindaja M. - M. M i ütlustega on tõendatud, et tulekahjule järgnenud lammutustööde käigus ei näinud ta seal, kus väidab menetleja, põlengut ja avanes palju ehitusvigu. Eeltoodust tulenevalt ei saa välistada ja on pigem tõenäoline, et tulekahju tekkepõhjus võis olla seotud elektrisüsteemi rikke või mõni muu asjaolu, kuid kindlasti ei saanud see olla seotud rullmaterjali paigaldustöödega ega muude kostja ja tema alltöövõtja tegevustega.

9.4 Lammutustööde käigus tuvastati, et kivivoodri taga oli roheline tuuletõkkeplaat, millele on lisatud põlemist takistavat ainet ja mis vastab tulepüsivuse nõuetele. Tuuletõkkeplaadi tuletundlikkuse katsetamisel tuleb juhinduda standardist EN ISO 11925-2 ning standardi 6 2-21-8127 kohaselt rakendatakse katsel leeki kestvusega 15 sekundit. See, et ehitises kasutatud tuuletõkkeplaat vastas tulepüsivuse nõuetele sh ei läinud leegiga põletamisel isegi hõõguma, on tõendatud kostja esitatud videosalvestusega, kus katsetati leeki ca 20 sekundit. Katse toimumist kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud L. L. ja kostja seaduslik esindaja M. - M. M . Isegi juhul, kui rullmaterjali paigaldamisel oleks gaasileek jõudnud tuuletõkkeplaadini, ei oleks see põlema läinud ega hõõguma hakanud. Seetõttu ei ole kostja ega tema alltöövõtja töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ega vaidlusalust eramut kahjustanud. Kostja tegi töö nõuetekohaselt valmis 19. septembril 2018 kell 14.30 ning ei kandnud pärast töö valmimist selle juhusliku hävimise riisikot. Tulekahju tekkis ca 6-7 tundi pärast tööde valmimist. Kuna puudub kostja rikkumine, ei saa ka olla põhjuslikku seost olematu rikkumise ja tekkinud kahju vahel, samuti ei saanud tulekahju teke ega ka tulekahju tagajärjel tekkinud kahju olla kostjale ettenähtav. Kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud. Kostja selgitab, et vahetult pärast tulekahju toimumist ei olnud tal piisavalt informatsiooni oma seisukoha kujundamiseks.

KOHTU SEISUKOHT 10. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendamata ja hageja nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda.

11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

12.Hageja on esitanud kostja vastu nõude VÕS § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on rahalise nõudega, mis põhineb VÕS § 115 lg-l 1. Kahju hüvitamise nõue läheb kindlustusandjale üle, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel on sõlmitud kehtiv kindlustuleping; 2) toimunud on kindlustusjuhtum, st realiseerunud on kindlustuslepinguga kaetud risk ehk tekkinud on kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluv kahju; 3) kindlustusandja on nimetatud kahju õigustatud isikule hüvitanud; 4) kindlustusvõtjal või kindlustatud isikul on kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu.

13.Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, kas et hageja ja kindlustusvõtja on sõlminud kodukindlustuse lepingu (kindlustuspoliis nr XXX koos lisadega (tl 5-7)). Tulekahju eramus Saare 8, Viljandi linnas toimus 19. augustil 2018 (tl 13). Hageja kindlustusandjana on hüvitanud kindlustusvõtjale 29. jaanuari 2019. a kompromisslepingu alusel kokkuleppel tekkinud kahju suuruses 100 000 eurot (tl 27 ja 29).

14.Esmalt võtab kohus seisukoha, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu (I), seejärel hindab kohus, kas kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust ja vastutab kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest (II) ja lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (III).

I 7 2-21-8127 15. Pooled vaidlevad selle üle, kas tulekahju põhjustas kostja, kes tegi sel ajal eramus ehitustöid, mistõttu tuleb kohtul kontrollida, kas kindlustusvõtjal on nõue kostja vastu. Kuivõrd kostja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et hageja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud Kodu koguriskikindlustus ERGO Maksi KT.0927.15 tingimuste p 5.19 alusel ei kuulu hüvitamisele kahju ega kulud, mille on otseseks või kaudseks põhjuseks on kindlustusobjektil tehtavate ehitustöödega põhjuslikus seoses olev kahju. Kuna hageja on ikkagi hüvitanud kindlustusvõtjale kokkuleppel tulekahju tagajärjel tekkinud kahju, siis on hageja ise oma tegevusega tunnistanud, et tekkinud kahju ei olnud põhjustatud kostja ja tema alltöövõtja tehtud remonttöödest. Seega ei saanud ka kindlustusvõtjal olla nõuet kostja vastu, mis oleks saanud hagejale üle minna. Kohus on eelmenetluses kostjale selgitanud, et analoogia korras on kohaldatav Riigikohtu 12. märtsi 2008. a lahendis tsiviilasjas 3-2-1-2-08 p 17 öeldu: „Kolleegium märgib, et kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu rikkumine omab tähtsust üksnes kindlustuslepingu poolte omavahelises suhtes. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kostjal I kui isikul, kes ei ole kindlustuslepingu pooleks, on õigus VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt esitada hagejale kui väidetavale VÕS § 492 lg 1 järgi kahjuhüvitisnõude saanud isikule üksnes neid vastuväiteid, mis tal olid senis(t)e võlausaldaja(te) vastu nõude ülemineku ajal, ja vastuväiteid, mis tal on hageja kui uue võlausaldaja vastu. Kostja I vastutus kindlustusvõtja ja kinnisasja omaniku ees ei sõltu sellest, kas kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut või mitte. Kahju tekitamise eest vastutav isik ei saa vaidlustada ka nõude üleminekut VÕS § 491 lg 1 järgi põhjusel, et kindlustusandjal oli õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest selle tõttu, et kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut.“ 16. Kohus jääb ka kohtuotsuses selle juurde, et samasugune põhimõte kehtib ka praegusel juhul, kus kindlustusandja on tekkinud kahju hüvitanud hoolimata sellest, et kindlustuslepingu alusel võis esineda kindlustusjuhtumit välistav asjaolu. Kohus rõhutab, et Riigikohtu seisukoht on kohaldatav analoogia korras, mistõttu on õige kostja osundatu, et kindlustusvõtja ei ole praegusel juhul kindlustuslepingut rikkunud. Olemuslikult ei ole vahet, millisel põhjusel kindlustusandja kindlustusvõtjale kahju hüvitas, olukorras, mil esines kahju hüvitamise

välistus. Tegemist on kindlustusandja ja kindlustusvõtja sisesuhtega ning põhjused, miks kindlustusandja tekkinud kahju hüvitas ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Seega on hagejal nõudeõigus kostja vastu.

II 17. Kohtuvaidluse lahendamise võtmeküsimus on see, kas kostja tegevus töövõtjana katusetöödel põhjustas tulekahju, mille läbi tekkis kindlustusvõtjale kahju ja mille on hageja kindlustusandjana kindlustusvõtjale hüvitanud. Hageja nõue põhineb väitel, et kostja rikkus eramu remonditööde tegemisel oma lepingulist kohustust mitte kahjustada töövõtulepingut täites töövõtu objektiks olevat asja, kuna oli hooletu tuletööde tegemisel ja põhjustas seetõttu tulekahju. Kostja on seisukohal, et tema tegevus tulekahju ei põhjustanud ning hageja ei ole seda väidet ka tõendanud, hageja on esitanud vaid tõendid, millest nähtud Päästeameti hüpotees.

Kostja hinnangul võis tulekahju tekkida kas eramu enda puudulikust elektrisüsteemist või muudel asjaoludel.

18.Kohus selgitab, et Riigikohus on 8. jaanuari 2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 ps 19 leidnud, et kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist 8 2-21-8127 põhjust) arvestada. Sellise muu asjaolu esinemise korral on võlgniku kahju hüvitamise kohustus väiksem, kuid võib olla ka välistatud. Tõendamiskoormus on seejuures poolte vahel jagatud.

Riigikohus on õigusvastase kahju tekitamise puhul leidnud, et kui kahju tekkimise põhjusteks on alternatiivselt kostja tegu või asjaolu, mis ei ole seotud kostja tegevusega, peab hageja tõendama üksnes kostja rikkumise kui kahju võimaliku põhjuse ning kostja peab kahju põhjuste konkurentsi korral kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et tema tegu ei olnud kahju tekkimise aluseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Sama põhimõte kohaldub ka lepingu rikkumisega kahju tekitamise korral. Seega kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostjapoolse lepingurikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. Hageja ei pea tõendama, et kahju ei tekkinud kõikvõimalikel muudel põhjustel.

19.Hageja on esitanud oma väite tõendamiseks kohtule Päästeameti vastused hageja järelpärimistele. Päästeameti 26. septembri 2018. a vastuse kohaselt põhjustas tulekahju hooletus tuletööde teostamisel (tl 15) ning 21. jaanuari 2021. a täiendavas vastuses selgitas Päästeamet täiendavalt, et gaasipõletiga bituumenrullmaterjali paigaldamisel jõudis gaasileek kivivoodris oleva tuulutusvahe kaudu puitkiust tuuletõkkeplaadini, mis hõõgus pikaldaselt seina vahel kuni tuli jõudis puitkonstruktsioonideni ja levis sealt edasi (tl 13). Hageja taotlusel kuulas kohus tunnistajana üle K. V. i, kes on eelnimetatud vastused koostanud ja on Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor. Kohus peab vajalikuks märkida, et K. V. ei ole kohtule andnud ütlusi kui ekspert, nagu hageja märgib oma viimastes seisukohtades.

Hageja on K. V. i tunnistajana ülekuulamise taotluses märkinud, et tunnistaja on vahetult asjaga kokku puutunud ja eriteadmisi omav isik ning selliselt on kohus hageja taotluse ka rahuldanud.

20.Kohus nõustub kostjaga selles, et Päästeameti hüpotees on oletuslik ja tõendamata. Hageja on esitanud kohtule üksnes Päästeameti vastused hagejale, mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks (tl 13 ja 15). 21. jaanuari 2021. a koostatud Päästeameti vastusest ei nähtu, kas ja kuidas on K. V. uurinud tulekahju tekkepõhjuseid. Selliselt koostatud Päästeameti vastus ei oma kohtu hinnangul tulekahju tekkepõhjuste osas iseseisvat uurimuslikku tähendust.

Päästeameti eelnimetatud vastus on käsitletav üksnes menetleja arvamusena sündmuspaigal kogutud info kohta, mida asutus on kogunud üksnes asutuse määratud eesmärkidel. Hageja ei ole esitanud kohtule ekspertiisiakti, millest nähtuks läbi viidud uurimistoimingud, asjaolude dokumentaalne tuvastamine ega analüüsi, mille aluseks olevad andmed ning nendest tehtud järeldused (sh metoodika) oleks jälgitavad ja kontrollitavad. Muuhulgas ei ole uuritud tulekahju termilise mõju jälgi ega püstitatud/kontrollitud erinevaid tulekahju versioone. Vande all üle kuulatud kostja juhatuse liige M. - M. M , kes on tema ütluste järgi varem töötanud IF Kindlustuses ja enne seda ERGO kindlustuses kahjukäsitlejana, selgitas, et tavaliselt tulekahju tekkepõhjuseni jõutakse välistamise teel, aga praegusel juhul ei ole keegi välistanud elektrit ega tähelepanu pööranud hoone ehitusvigadele, küttesüsteemile ega muudele asjaoludele, samuti ei ole menetleja üle kuulanud hoone omanikku (kohtuistungiprotokoll tl 7, tl 105). M. - M. M selgitas kohtule vande all: „jah, viimane töökoht oli IF Kindlustuses suurkahjude käsitleja, olid valdavalt tulekahjud ja seal tihedalt puutusin kokku tulekahjude tekkepõhjuste uurimise, väljaselgitamise, ainsa riiklikult tunnustatud tulekahjude eksperdiga, ka erinevate päästeameti menetlejatega.“ (kohtuistungi protokoll lk 8, tl 105 pöördel). K. V. i ütluste kohaselt tegi ta üksnes vaatluse, kuulas üle M. H. i ning vestles mitmeid kordi kostja juhatuse liikme M. - M.

M iga ning väärteomenetlust ei algatatud ja vajalikke menetlustoiminguid läbi ei viidud (kohtuistungi protokoll lk 3, tl 103). Kostja seadusliku esindaja M. - M. M i ütlustega on tõendatud, et tema ja K. V. i kohtumisel lubas viimane, et ta konsulteerib eksperdiga ning alustab menetluse (kohtuistungi protokoll lk 6 (sama ka lk 9), tl 104 pöördel). M. - M. M selgitas vande all, et K. V. tunnistas talle, et ei saanud algul aru, kust võis põlema minna, siis 9 2-21-8127 kuulis omaniku käest, et eelmisel päeval oli paigaldatud SBS katet ja sellele tuginedes tegi oma järelduse (kohtuistungi protokoll lk 7, tl 105). Kohus on seisukohal, et iga tulekahju tekkepõhjuste kindlaks tegemiseks ei ole vaja ekspertiisi teha, kuid olukorras, kus Päästeameti menetleja on ise möönnud, et ekspertiis võib vajalik olla ja on kostja hooletusele ehitustööde tegemisel tuginenud pärast seda, kui menetleja sai teada, et eramus tegi tuletöid kostja, tulnuks siiski teha ekspertiis, mis välistanuks ka muud tulekahju tekkepõhjused.

21.Samuti ei ole üheselt praegusel juhul arusaadav, kust tuli alguse sai. Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt kasutati SBS katte paigaldamiseks gaasipõletit ning tööde käigus leeki vastu majaseina ei suunatud. Tööd ei kestnud üle paari tunni ning pärast tööde lõppu kontrollis L. L. töö üle ning see vastas nõuetele (kohtuistungi protokoll lk 4, tl 103 pöördel). Tunnistaja M. H. i ütluste kohaselt oli tööde kestvus paar tundi ja pärast töö lõppu kontrollis töö kvaliteeti ning ei avastanud mingeid puuduseid. Samuti on M. H. i ütlustega tõendatud asjaolu, et ülestõsteribade kuumutamine toimus vähemalt meetri kaugusel seinast (kohtuistungi protokoll lk 5-6, tl 104 ja pöördel). SBS katte paigaldamise lõpetas kostja 19. septembril 2019 kell 14.30 ja kell 17 ajal lahkusid kostja töötajad objektilt. Tulekahjust teavitati häirekeskust kell 21.07. Tulekahju tekkis ca 6-7 tundi pärast SBS katte paigaldustööde lõppu ja 4 tundi pärast töötajate objektilt lahkumist.

22.Hageja taotletud tunnistaja K. V. i ütluste kohaselt asus esmane tulekolle rõdu juures olevas seinas kivivoodri vahel. Ta kinnitas: „Rõdu ääres oli kivivooderdis ja tulekolle oli teisel pool kivivooderdist. Kolle ei olnud rõdu peal. /…/ oli põlenud tuuletõkkeplaat, puitkarkass ja muu põlevmaterjal ja sealt oli tuli levinud edasi kogu katusele. /…/ kuna päeval paigaldati gaasipõletiga bitumeenrullmaterjali ja esmase tulekahju koha juures oli kivivooderdisel tuulutusvahe. Gaasipõletileek sai minna sellest vahest tuuletõkkeplaadi vastu, mis süttis. /…/ aga kuna antud tuuletõkkeplaat põleb hõõgumisega, ei põle leegiga, siis hõõgumine võib pikalt kesta“ . Küsimusele, mis sorti tuuletõkkeplaat oli, vastas tunnistaja: „puitkuidplaat, analoogne mida Pärnus toodeti./…/ antud plaadimul sel nädalal ünneks lahendie rohkem ei ole, aga nl on tuletundlikusklass E, mis tähendab, et väga hästi põlev materjal. Tuletundlikkusklass E tähendab, et tulekahjust osavõtt on tavapärane, st hästi põlev materjal, puitmaterjal on klass D, mis on klass allapoole“ (kohtuistungi protokoll lk 2, tl 102 pöördel). Kostja on esitanud pildimaterjali selle kohta, et eramu kivivoodri taga oli roheline tuuletõkkeplaat (tl 65) ja toimivusdeklaratsiooni immutatud kiudplaadi SB.H kohta, millest nähtub, et nimetatud plaadi tuletundlikkus on klass E (tl 93). Seega on mõlema poole hinnangul eramu seinas oleva tuuletõkkeplaadi tuletundlikkus klass E, mis on hästi põlev materjal, kuid kannatab mõnda aega otsest kontakti tulega.

23.Viidatud standardi kohaselt rakendatakse katsel leeki kestvusega 15 sekundit. Kostja on seisukohal, et hoones kasutatud tuuletõkkeplaat vastas tulepüsivuse nõuetele sh ei läinud leegiga põletamisel isegi hõõguma. Kostja on esitanud kohtule 29. septembril 2018 üles võetud videosalvestuse tuuletõkkeplaadi süütamise katse kohta, kus katsetati leeki ca 20 sekundit.

Katse kohta selgitasid tunnistajad, et nad kasutasid samast seinast võetud tükki. Hageja tunnistaja K. V. i ütlustest nähtub: „Antud videos on välgumihkliga tuuletõkkeplaadi keskelt üritatud põlema panna, katset mõjutab ka tuul. Kui oleks tehtud katse tuuletõkkeplaadi äärest, kuis lõikeäär, siis oleks see hõõguma hakanud ja edasi hõõgunud. Gaasipõleti leeki, millega bituumenrullmaterjali paigaldatakse, ei saa võrrelda välgumihkli leegi suurusega.“ (kohtuistungi protokoll lk 3, tl 103). Kostja juhatuse liige M. - M. M on kohtule vande all selgitanud: „Soovin täpsustada plaadi kohta, et menetleja üritas tähelepanu kõrvale juhtida või ennast õigustada, kui sellest katsest rääkisime. Ta tõi välja nõrga kohana selle, et kuumutati plaadi keskelt, et kui oleks kuumutatud plaadi servast, oleks plaat tuld võtnud. Tuuletõke hakkab 10 2-21-8127 pihta põranda pinnast ja jookseb plaadi pikkuses ülesse välja. Isegi, kui tuulutusava oli, siis oli põrandapinnast 2 kivi kõrgusel, siis hüpoteetiliselt kui oleks sinna leek sattunud, siis oleks see olnud kontaktis plaadi keskosaga ja oleks igal juhul välistatud kontakt plaadi servaga. Meie katses kuumutati õiget kohta.“ (istungi protokoll lk 7, tl 105). Kohus nõustub kostjaga selles, et eluliselt ei ole usutav see, et kui ka gaasipõletileek oleks pääsenud tuulutusavast sisse, siis oleks see pidanud kohe kontakti saama tuuletõkkeplaadi servaga. Kostja juhatuse liige vande all selgitas ka järgmist: „Hüpoteetiliselt, ei ole ratsionaalset põhjust tuuletõkkeplaadist lõigata 2 kivi kõrgust riba ja hakata sealt jätkama. Ei ole eluliselt usutav, et seda tööd nii tehti. Usutav, ratsionaalsem, lihtsam, et lõigatakse sobivas mõõdus plaat ja pannakse paika. /…/ aga arvestades, kus ava asus, siis seal ei saanud olla jätkukohta. Kui 2 plaati vertikaalselt kokku pandud, eesmärk tõkestada tuult, siis servad tihedalt kokku pandud, ei ole avatud serva.“ (istungi protokoll lk 8, tl 105 pöördel). Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolu, et tuulutusava taga asus tuuletõkkeplaadi avatud serv. Kohus nõustub kostjaga selles, et tuuletõkkeplaadi kasutamise eesmärk on takistada tuult, mistõttu selle paigaldamisel ei jäeta tavapäraselt avatud servasid. Seega ei oma tähtust asjas hageja tunnistaja väide, et kostja esitatud videos tehtavas katses on kuumutatud vale kohta.

24.Kostja tunnistajad selgitasid vande all kohtule, kuidas nad SBS katet paigaldasid. Kostja tunnistaja L. L. ütluste järgi oli gaasipõleti leegi kauguseks 0,5 meetrit ja SBS plaadi ülestõste soojendati eemal ja kleebiti tuulutusava peale, eesmärk oli takistada vee sissepääsu ning, et vastu maja seina polnud vajadust leeki suunata, gaasipõletileek suunati SBS materjali alla (istungi protokoll lk 4, tl 13 pöördel). Tunnistaja M. H. i ütlustest nähtub: „need olid 30-40 cm laiad. Ääre poolt olid paanid järjest ära pandud. Kuumutasime ribasid vähemalt meetri kaugusel seinast.“ (kohtuistungi protokoll lk 6, tl 104 pöördel).

25.Pärast põlengut tegi lammutustöid ja ajutist katmistööd kostja. Tunnistaja L. L. ütlustest nähtub. „sest sealt oli tuuletõke põlemata (kohtu selgitus: hageja väidetav esmane tulekolle).

Tõenäoliselt katusekilest saanud tuli alguse.“ Samuti on tunnistaja L. L. ütlustega tõendatud, et teda Päästeameti esindaja üle ei kuulanud (kohtu istungiprotokolli lk 4).Tunnistaja M. H. i ütlustega on tõendatud, et pärast tulekahju oli rõdu otsaseina õhutusava ümber põlemata. Kõige rohkem põlengut oli ventilatsiooni seadmetel ja korstna juures kliimaseade oli põlenud: „Oli näha, et õhutusava ümbert oli põlemata. /…/ Koos Lauryga vaatasime ventilatsiooni seadmeid, seal oli kõige rohkem põlengut, juhtmed puhtaks põlenud ja korstna küljes kliimaseade oli põlenud.” (istungi protokoll lk 5-6, tl 104 ja pöördel). Vande all üle kuulatud kostja seadusliku esindaja M. - M. M i ütlustega on tõendatud, et tulekahjule järgnenud lammutustööde käigus ei näinud ta seal, kus väidab menetleja, põlengut ja avanes palju ehitusvigu. “Mina seal sellist põlengut ei näinud. /../Lammutuse käigus avanes palju ehitusvigu, millest suurim see, et oli kasutatud aurutõkkena tavalist ehituskilet, mis on oluliselt tuleohtlikum. Kõik lülitid, pistikud olid paigaldatud läbi kile. Lahtised, kõrisse paigaldamata juhtmed jooksid kile ja seina vahelt.

Tuvastasin, et üks juhe oli kinnitusest lahti ja seda teemat on ka elektrik käsitlenud, et kui lahtine juhe, faas on olemas ja vastu kilet, siis kaarleek saab süüdata kile ja tuli saab kiiresti laiali minna.” (kohtu istungiprotokoll lk 9, tl 106). Seega nähtub kostja esitatud tõenditest, et hageja väidetud kohast tulekahju algust ei saanud ning välistada ei saa seda, et tulekahju tekkepõhjuseks võis olla elektrisüsteemi rike või mõni muu asjaolu.

26.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd neil on huvi rääkida kostja kasuks. Tõendi asjakohasust ja lubatavust reguleerib TsMS § 238, mille lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. See on kohtu kaalutlusotsus, kas lugeda mingi tõend ebausaldusväärseks. Kohus selgitab, et kohus rahuldas kostja põhjendatud taotluse tunnistajate 11 2-21-8127 ülekuulamiseks. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. TsMS § 254 alusel tunnistajana väljakutsustud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta. Tunnistajad tegid ise nii SBS kattematerjali paigaldustöid, kui ka pärast tulekahju lammutus- ja kattetöid. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate usaldusväärsuses ainuüksi sellepärast, et nad tegutsesid eramut remontides kostja huvides. Tunnistajate ütlused olid ülevaatlikud ja piisavalt detailsed. Ka oli hageja esindajal võimalik kostja tunnistajaid küsitleda. Lähtudes TsMS § 251 lg-st 1 ja TsMS §-st 254 ei ole mingit alust asuda seisukohale, et tunnistajad on andnud valeütlusi. Kohus märgib, et hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et SBS kattematerjali paigaldamine toimub teisiti, kui tunnistajad selgitasid, st ei kuumutata mitte SBS kattematerjali alumist pinda, vaid põrandat või seina, millele see paigaldatakse. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et SBS katet paigaldanud isikud ei suunanud gaasipõleti leeki maja seina suunas ja seda põhjusel, et katet kuumutatakse katte alt. Seetõttu ei saa tulekahju tekkepõhjusena välistada ka teisi tulekahju tekkeversioone.

27.Kostjal tuli praeguses vaidluses tõendada seda, et tulekahju võis alguse saada muul põhjusel kui tema tegevus. Kostja esitas lammutustööde ja ajutise katmise käigus tehtud fotod eriteadmisega isikule – elektrivaldkonna asjatundjale OÜ Rohemünt (registrikood 16005873, MTR number TEL003786 (Seadmetööd. Elektritööd) juhataja Lauris Lahtveele (kutsetunnistus 136643) – arvamuse esitamiseks. TsMS § 272 lg 2 alusel on dokumentaalseks tõendiks menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Asjatundja arvamuse kohaselt ei olnud Viljandis, Saare 8 asuva eramu elektripaigaldis nõuetekohaselt ehitatud (tl 7071). Aurutõkkena oli kasutatud ehituskilet, mis paiknes kipsplaadi ja soojustusvilla vahel. Kõik elektripistikud ja lülitid olid paigaldatud läbi kile ja elektrijuhtmed ning isoleerimata ühendused olid veetud kile ja kipsplaadi vahelt. Lammutustööde käigus tuvastati lahtine elektriühendus, mis oli otseses kontaktis kilega, õhkvahe puudus. Kaarleegi tekkimisel on see otseses kontaktis kilega, mis on kergesti süttiv ja kannab tuld hästi edasi. Arvestades elektrisüsteemi renoveerimise lohakust ja renoveerimistööde käigus tehtud vigu on asjatundja arvates tõenäoline, et tulekahju tekkepõhjus võis olla seotud elektrisüsteemi rikkega. Kostja rõhutab, et elektrisüsteemi nõuete ning ohutuse eest vastutab majaomanik.

28.Kohus nõustub kostjaga selles, et praeguses vaidluses ei ole kostja ega tema alltöövõtja töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ega vaidlusalust eramut kahjustanud. Kostja tegi töö nõuetekohaselt valmis 19. septembril 2018 kell 14.30 ning ei kandnud pärast töö valmimist selle juhusliku hävimise riisikot. Asjas on tõendatud, et kostja kasutatud töömehed ei suunanud tuletöö tegemise käigus gaasipõleti leeki hoone suunas, mistõttu ei saanud ka tuleleke siseneda tuulutusava kaudu vastu tuuletõkkeplaati. Kuna puudub kostja rikkumine, ei ole ka põhjuslikku seost olematu rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kohtu hinnangul ei ole käesolevaks hetkeks võimalik tuvastada tulekahju tekkepõhjuseid ega tuvastada kahju põhjustanud isikut.

III 29. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus 12 2-21-8127 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

30.Kostja esitas 11. novembril 2022 menetluskulude nimekirja, milles taotles mõista hagejalt välja 5255 eurot 17 senti, millest kulud õigusabile 5234 eurot 17 senti ja tõlkekulu 21 eurot.

Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi 2021. aastal tehtud toimingute eest hinnaga 145 eurot tunnis ja 2022. aastal tehtud toimingute eest hinnaga 150 eurot tunnis. Menetluskulude nimekirjast tulenevalt on kostja esindaja teinud seoses esindamisega järgevad toimingud:

15.06.2021 Materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga 2 tundi 290 eurot 17.06.2021 Täiendavate materjalide analüüs, e- 1 tund 145 eurot kirjavahetus kliendiga 18.06.2021 Täiendavate materjalide analüüs, nõupidamine 1 tund 145 eurot kliendiga 21.06.2021 Kostja vastuse koostamine 3 tundi 435 eurot 25.06.2021 Kolmanda isiku kaasamise taotluse 40 minutit 96 eurot 67 koostamine senti 29.06.2021 Täiendavate materjalide analüüs, e- 1 tund 145 eurot kirjavahetus kliendiga 30.06.2021 Kostja vastuse täiendused 1 tund 145 eurot 1.07.2021 Telefoninõupidamine kliendiga, kostja vastuse 1 tund 50 265 eurot 83 täiendused minutit senti 5.07.2021 Kostja vastuse lõppvariant ja taotluse 40 minutit 96 eurot 67 esitamine e-toimiku kaudu kohtusse senti 3.08.2021 Hageja seisukoha analüüs ja edastamine 10 minutit 24 eurot 17 kliendile senti 4.08.2021 Kommunikatsioon kliendiga seoses hageja 20 minutit 48 eurot 33 seisukohaga senti 8.10.2021 Tutvumine 7.10.2021 kohtumäärusega ja e- 10 minutit 24 eurot 17 kirja kommunikatsioon kliendiga senti 22.11.2021 Kolmanda isiku kaasamise määrusega 20 minutit 48 eurot 33 tutvumine, e-kirja saatmine kliendile senti 7.01.2022 Telefoninõupidamine kliendiga 20 minutit 50 eurot 17.01.2022 Materjalide analüüs ja telefoninõupidamine 30 minutit 75 eurot kliendiga 18.01.2022 Suhtlus kliendi ja kohtuga istungi aja 2 tundi 300 eurot määramisega, täiendavate materjalide analüüs 21.01.2022 Kostja täiendavate vastuväidete koostamine 2 tundi 20 350 eurot minutit 25.01.2022 Nõupidamine kliendiga ja kostja vastuväited 2 tundi 300 eurot ja täiendused 26.01.2022 Täiendavate materjalide analüüs ja 1 tund 10 175 eurot nõupidamine kliendiga minutit 27.01.2022 Suhtlus kliendi ja kohtuga seoses kohtuistungi 20 minutit 50 eurot määramisega 31.01.2022 Vastus kohtunõudele – seisukoht hageja 20 minutit 50 eurot taotluste osas 13 2-21-8127 10.02.2022 Tutvumine kohtunõudega ja hageja vastusega kohtu nõudele, e-kirja saatmine kliendile 11.02.2022 Tutvumine kohtunõudega, e-kirja saatmine kliendile 16.02.2022 Vastuse esitamine kohtunõudele – hageja taotlusele tunnistaja ülekuulamiseks 14.06.2022 Kohtumääruse ja kohtu e-kirjaga tutvumine ja edastamine kliendile 29.06.2022 Materjalide analüüs. E-kirja kommunikatsioon kliendiga 11.07.2022 Nõupidamine kliendiga 13.07.2022 Kostja seisukoha koostamine 06.09.2022 Nõupidamine kliendiga 08.09.2022 Nõupidamine kliendiga 14.09.2022 Kohtuistungiks ettevalmistus. Menetluskulude nimekirja koostamine 15.09.2022 Kohtuistung Tartu kohtumajas 30 minutit 75 eurot 10 minutit 25 eurot 20 minutit 50 eurot 20 minutit 50 eurot 40 minutit 100 eurot 30 minutit 2 tundi

30 minutit 30 minutit 2 tundi 30 minutit 2 tundi 30 minutit 20.09.2022 Tutvumine kohtuistungi protokolliga ja tel. 40 minutit nõupidamine kliendiga 14.10.2022 Kostja lõplike seisukohtade koostamine 2 tundi Kokku 35 tundi 20 minutit 75 eurot 300 eurot 75 eurot 75 eurot 375 eurot 375 eurot 100 eurot 300 eurot 5234 eurot 17 senti 31. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

32.Hageja pole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud esindajale on osaliselt ülemäärased. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamata järgmiste kostja esindaja toimingute ajakulu:

•18. jaanuar 2022 suhtlus kliendi ja kohtuga istungi aja määramisega, täiendavate materjalide analüüs; 21. jaanuar 2022 kostja täiendavate vastuväidete koostamine;

25.jaanuar 2022; nõupidamine kliendiga ja kostja vastuväited ja täiendused. Nimetatud toimingud olid suunatud kostja 25. jaanuari 2022 menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele. Võttes arvesse 25. jaanuari 2022 esitatud dokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud ajakulu nendele toimingutele kokku 3 tundi.

•13. juuli 2022 kostja seisukoha koostamine. Arvestades esitatud seisukoha sisu ja vähest mahtu on põhjendatud ajakulu sellele toimingule 20 minutit.

•Kohtu hinnangul on osaliselt ülemäärane ajakulu, mis on kostja esindajal kulunud kliendiga suhtlemisele. Kohtuvaidluse poolel ja tema esindajal on põhjendatud kohtumenetluse käigus omavahel suhelda ning lepingulisele esindajale põhjustab see 14 2-21-8127 ajakulu. Samas tuleb vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et sellise suhtlemise maht peab olema mõistlikus suhtes kogu esindaja menetlustoimingutele kulunud ajaga. Kliendiga suhtlemine on märgitud menetluskulude nimekirjas enamiku menetlustoimingute osaks ning lisaks on mitmete toimingute sisuks märgitud ainult kliendiga nõupidamine või suhtlemine. Kohus vähendab põhjendatud ajakulu kliendiga suhtlemiseks tehtud toimingutele kokku 1 tunni võrra.

33.Ülejäänud kostja esindaja toimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada hageja esindaja ajakulu 6 tunni võrra. Seega on kostja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 29 tunni 20 minuti ulatuses. Nimetatud ajakulu ja selle põhjal arvestatud kulu õigusabile vastab kohtu hinnangul tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kostja esindaja ühe töötunni hind oli 145 eurot 2021. aastal tehtud toimingute eest ja 150 eurot 2022. aastal tehtud toimingute eest, millele käibemaksu ei lisanud. Põhjendatud menetlustoiminguid tehti 2021. aastal 13 tundi 10 minutit ja 2022. aastal 16 tundi 10 minutit.

34.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku saab tunnihinda 145 eurot ja 150 eurot ilma käibemaksuta pidada põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik õigusabi kulu kostja esindajale 4334 eurot 70 senti (13 h 10 min x 145 eurot + 16 h 10 min x 150 eurot). Põhjendatud on ka tõlkekulu 21 eurot.

Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 4355 eurot 70 senti (4334 eurot 70 senti + 21 eurot). Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4355 eurot 70 senti (ilma käibemaksuta).

35.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 15

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.