Obsah (4)

§ 147§ 142§ 146§ 160

2-21-118538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-118538 Tsiviilasi

§ 147

lg 3 mõttes.

§ 147

lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Õigusteenuse lepingu järgi pidi hageja esitama osutatud õigusteenuse kohta kostjale arve, mille kostja pidi tasuma 7 päeva jooksul, arvates arve väljastamisest. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja väljastas kostjale osutatud õigusteenuse eest 30.01.2018 arve nr 0102 ja arve maksetähtaeg lõppes 06.02.

1. Ka ei vaidle pooled selle üle, et hageja võis osutatud õigusteenuse kohta esitada kostjale arve 30.01.2018, kui ülesanne oli täidetud ja ülesanne oli täidetud. Seega algas hageja tasunõude 3-aastane aegumistähtaeg
2. a lõppemisest ega ole tänaseni lõppenud. Neil asjaoludel on hageja arvamusel, et tema nõuded ei ole aegunud ja palub hagi rahuldada.
3. Õigusteenuse lepingu järgi (p 8) on maksetähtaeg 7 päeva arve väljastamisest, mis kõnealuse arve puhul lõppes 06.02.
4. Sellele järgnevast päevas arvestatuna on kostja olnud arve 2 2-21-118538 tasumisega viivituses kokku 1652 päeva (periood 07.02.2017-16.08.2021) ja kokkulepitud viivisemäära järgne viivisenõue oleks 1070,50 eurot (lisa nr 7). Hageja vähendab viivisenõuet põhinõude suuruseni. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Hageja väljastas 30.01.2018 kostjale arve nr 0102, teostatud tööde eest. Arve maksetähtaeg lõppes 06.02.
7. Vastavalt

§ 142lg 1 ja § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Seega aegus nõue 07.02.

1. Kuna nõue aegus 07.02.2021, tunnistada kehtetuks ka esitatud viivisenõue summas 648,00 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Hageja on tõendanud, et sõlmis kostjaga lepingu õigusteenuse osutamiseks (dtl 24). Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja väitele, et hageja osutas talle teenust.
3. Õigusteenuse lepingu p 8 kohaselt pidi hageja esitama osutatud õigusteenuse eest kostjale arve, mille kostja kohustus tasuma 7 päeva jooksul arvates arve väljastamisest.
4. Kostja võtab omaks (dtl 40) väite, et hageja esitas talle osutatud teenuse eest 30.01.2018 arve nr 0102 (dtl 30). Seega on kohtu hinnangul tõendatud nõude olemasolu ja asjaolu, et nõue on muutunud sissenõutavaks.
5. Pooled on õigusteenuse lepingus (p 9) kokku leppinud viivise määras 0,1% päevas. Käesoleva otsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summaks kokku 07.02.201814.08.2023 eest 1 327,10 eurot. Hageja nõuab viivist põhinõudega võrdses summas – 648 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud.
6. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hagejal on tema vastu nõue. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Pooled vaidlevad, kas hagejal on kostja vastu

§ 146

lg 1 tehingust tulenev nõue või

§ 147lg-s 3 sätestatud kokkulepitud tasu maksmise nõue.

16. Kohus võtab esmalt seisukoha pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimise kohta. Kvalifikatsioonist sõltub, kas nõude aegumistähtaja algusele on võimalik kohaldada

§ 147

lg 3 esimeses lauses sätestatut, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, või tuleb kohaldada kostja poolt välja toodud

§ 146lg 1 sätet.

Kohus lähtub õigussuhte kvalifitseerimise eeldusena tuvastatust, mille kohaselt sõlmisid pooled kirjaliku õigusteenuse osutamise lepingu (dtl 24), mille põhiline eesmärk oli kliendi esindamine suhetes ja vaidluses kõigi isikute ja asutustega võimalike nõuete üle seoses Leedu äriühingu Ingstad & Co UAB väljastatud 16.06.2014 arvega nr ING 1406070 ja vajaduse korral kliendi esindamises kohtus.

1. Poolte vaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Praegusel juhul on hageja kohustatud kostjale osutama õigusteenust (07.12.2017 õigusteenuse leping 1 p) ning pooled on kokku leppinud õigusteenuse eest tasu maksmises (lepingu p 7, 8).
2. Kohus märgib, et

-s eneses on eriline aegumistähtaeg ette nähtud tasunõude aegumise alguse puhul (

§ 147

lg 3).

§ 147

lg 3 sätet ei kohaldata mitte kõigi rahaliste nõuete, vaid üksnes tasunõuete puhul (vt ka

kommenteeritud väljaanne, § 147 lg 3 komm p 3.3.1). 3 2-21-118538 19. Riigikohus on leidnud, et kui lepingut iseloomustab kokkulepitud tasu maksmine mingi vastastikuse soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist

§ 147lg 3 (vt ka RKTKo 3-2-1-52-10, p 15).

Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 147

lg 3 teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kolleegium leiab, et nii võib see olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (v RKTKo 3-2-1-95-08, p 11).

§ 147

lg 3 lükkab aegumistähtaja alguse kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul selle sissenõutavaks muutumise aasta lõpule (RKTKo 3-2-1-25-15, p 10). Kohtu hinnangul tuleb Riigikohtu poolt sedastatut kohaldada ka käesolevas asjas. Kohus on tuvastanud, et pooled on kokku leppinud vastastikuses soorituses ning tasunõue muutub õigusteenuse lepingu p 8 kohaselt sissenõutavaks mitte teenuse osutamise, vaid arve esitamisega. Seega kohaldub

§ 147lg 3 esimese lause.

Kohus nõustub hagejaga, et lähtuvalt

§ 147lg-st 3 algas hageja tasunõude 3-aastane aegumistähtaeg 2018.

a lõppemisest ega olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise ajaks lõppenud. 20.

§ 160

lg-s 1 on sätestatud, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega on hageja nõude aegumine alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamistest käesoleva otsuse jõustumiseni peatunud. Nõue ei ole aegunud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on kohut teavitanud, et tema ainsaks menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot. Riigilõivu kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 200 eurot. EDASIKAEBAMINE
3. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
4. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 4 2-21-118538
5. Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
6. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5