) § 8 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
lg-le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. II Pooled sõlmisid 01.12.2021lepingu, mille järgi müüs hageja kostjale kaks külmkappi (köögikülmik kahe uksega ja baarikülmik kahe uksega) hinnaga 1600 eurot, tolmuimeja Kärcher hinnaga 63 eurot, Apple´i laadija hinnaga 25 eurot, HDMI kaabli hinnaga 25 eurot, projektori laekinnituse hinnaga 52,70 eurot, laelambid hinnaga 80 eurot, metallist reklaamid hinnaga 15 eurot. Kokku on müüdud asjade hind 1860,70 eurot. Kaubad on kostjale üle antud aktiga. Kostja kohustus tasuma kauba eest 01.12.22, kuid maksis vaid 60,70 €, kostjal on tasumata 1800 €. Need asjaolud ei ole vaidluse alla ja lisaks on tõendatutud kohtule esitatud müügilepingu, akti, pangakonto väljavõttega (dtl 38- 41) ning sellega, et kostja tunnistas hagi. Eeltoodu alusel oli poolte vahel sõlmitud
lg 1, § 208 lg 1 järgi müügileping, millest tuleneva müügihinna tasumise kohustuse on kostja jätnud osaliselt 1800 € ulatuses täitmata. Kostja on rikkunud osaliselt oma lepingust tulenevat kohustust
Hagejal on õigus nõuda kostjalt
lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1 järgi kohustuse täitmist ehk müügihinna tasumist 1800 €. Kostja ei ole esile toonud, mis asjaoludel on tal nõue hageja vastu tekkinud. Kostja esitatud konto väljavõte hagejale maksutud raha kohta ei võimalda järeldada, et kostjal oleks nõue hageja vastu. Seega on põhjendamata, tõendamata kostja väide, et tal on nõue ta hageja vastu. Nii ei ole tal võimalik oma väidetavat nõuet tasaarvestestada hageja nõudega
Hagi on tõendatud, põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1800 €. III Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagi rahuldamise korral jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi kuulus rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi on menetluskuluks lõiv ja lepingulise esindaja kulud. Hageja menetluskuluks on lõiv 250 €, mis nähtub asjas materjalidest ja lepingulise esindaja kulu 2 tunni eest, tasu määr 80 € tunnis, kokku 160 €. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohtu 3 hinnangul vastab tehtud töö 2 tunni ulatuses asja mahule ja keerukusele, tasu määr ei ole suur ja pole vastuolus kohtupraktikaga. Seega on hageja esindaja kulud 160 € ulatuses põhjendatud TsMS § 175 ja 144 p 1 järgi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja kulude katteks lõivu 250 € ja esindaja kulusid 160 €. Kostja ei ole kulude taotlust esitanud. Kostja kulude suurus jääb nende puudumise tõttu kindlaks määramata. (digitaalne allkiri) Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.