b. Karistada Aleksander Kontset
(tegu 30.01.2023 kell 9.30) järgi ning mõista talle karistuseks rahatrahv 75 (seitsmekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 (kolmsada) eurot.
lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 nimetatud nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Kaitseressursside Ameti õigusnõunik Svjatoslav Podgornõi karistas 01.08.2023. a koostatud otsusega Aleksander Kontset väärteoasjas nr 9630,23,000062
400 euroga. Harju Maakohtule 14.08.2023 esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Aleksander Kontse esindaja Olga Väina-Kesler Kaitseressursside Ameti 01.08.2023. a otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 või alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja oma otsuses esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et Aleksander Kontse tervis oli kõlbulik ajateenistuseks. Aleksander Kontse esitas haiguslehed, s.t kutsumise momendil 30.01.2023 sai isik meditsiinilist abi, mida tõendab ka väljavõtte digiloost. Aleksander Kontse ei hoidnud kõrvale ajateenistusest kaitseväes. Aleksander Kontsel oli 30.01.2023 mõjuv põhjus mitte ilmuda ajateenistusse, millest isik teavitas ka Kaitseressursside Ametit. Kehtiv seadusandlus ei kehtesta ajateenustusse ilmumata jätmise mõjuvaid põhjused, seega tuleb ajateenistusse ilmumata jätmisena arvesse võtta üksnes vääramatu jõuna esinevad asjaolud. 19.09.2023 kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Aleksander Kontse kaebuse juurde, ei soovinud midagi juurde lisada. 2 4-23-2686 Kaitsja Olga Väina-Kesler selgitas, et käesoleval juhul vaidlustab Aleksander Kontse trahvi, mis määrati talle 30.01.2023 ilmumata jätmise eest. Vaidlus käib selle üle, miks isik ei ilmunud 30.01.2023 kutsekeskusesse. Kohtuväline menetleja peaks otsuse tegemisel kindlaks tegema, kas kaebajal oli selleks kehtiv põhjus. Aleksander Kontse teavitas kohtuvälist menetlejat, et tema tervislik seisund ei võimalda tal ilmuda kutsekeskusesse ja kohtuväline menetleja ei saa oma otsuses väita vastupidist. Samuti ei ole kohtuväline menetleja esitanud otsuses ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kummutaks kaebaja võime 30.01.2023 kutsekeskusesse ilmuda. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 või otsuse tühistamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Juhul kui kohus ei nõustu kaebaja väidetega, palub kaebaja võimalust maksta määratud rahatrahv 12 kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Aleksander Kontse teab kuidas käituda ning mida ta peab tegema, nt esitas ta vaide Kaitseministeeriumile pärast arstliku komisjoni otsust. Samuti Aleksander Kontse registreeris ennast Suurbritanniasse, blokeeris oma e-maili aadressi, mobiili vastu ei võtnud. Aleksander Kontse ütleb kohtule valesid asju, et ta ei teadnud, et tal oli võimalus täiendavalt minna ajateenistusse. Puutuvalt Aleksander Kontse haigusesse, siis arsti hinnang on antud telefonikõne alusel, mingisugust läbivaatust ei toimunud. Samuti ei toimunud ka kiirabi kutsumist või kiirabi kontrolli. Kohtuväline menetleja ei saa olla kindel, et isik tõepoolest ei suutnud voodist püsti tõusta ja minna kohale vastuvõttu. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata. Rahatrahvi vähendamiseks ei ole põhjendust, kohtuväline menetleja arvestas trahvi määramisel isiku haigust ja vähendas trahvi alla keskmise määra, mis on 400 eurot. KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära kaebaja ütlused ning poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises osaliselt tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega, mida kohus vahetult kohtuistungil uuris ning kaebaja enda ütlustega kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Aleksander Kontse poolt 30.01.2023, kuid mitte jätkuva teona kuni 06.02.2023.
näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest.
lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt on kaitseväekohustuslaseks kutsealune.
lõike 3 kohaselt on kutsealuseks 17-27 aastane (kaasa arvatud) meessoost isik mh kuni ajateenistusse asumiseni.
lg 1 p 2 sätestab kutsealuse kohustuse ilmuda mh ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et Aleksander Kontse oli 30.01.2023 kutsealuse mõistele vastav isik ja ta ei ole ilmunud vastavalt temale saadetud kutsele 30.01.2023 kell 09.30 ajateenistusse (kaebaja enda ütlused, 30.01.2023 kutsealuste nimekiri, väärteotoimik lk 1). Isik oli kutse kättesaanud, ilmumise kohustusest teadlik ning teavitas isiklikult 30.01.2023 e-kirja teel Kaitseressursside Ametit, et 30.01.2023 on alustatud haigusleht töövabastusperioodiga 27.01.2023 kuni 02.02.2023 kui ilmumist takistava asjaoluna (terviseseisundi hindamise otsus 12.01.2023, 03.05.2023 ajateenistusse kutsumine, väljastusteate kättetoimetamise kinnitus, 31.01.2023 vastuskiri, kaebaja enda ütlused, väärteotoimik lk-d 2, 3-4, 5). Kaebaja kaitseversioon seisnes selles, et tema ei saanud 30.01.2023 ajateenistusse ilmuda seoses töövõimetuslehel viibimisega, nimelt valutas temal selg ja ta oli voodis. 3 4-23-2686 Kohus leiab, et kaebaja väited on ennast õigustavad ning tegelikkuses ei esinenud asjaolusid, mis oleksid takistanud tal ilmuda 30.01.2023 kell 09.30 ajateenistusse. Kohtu põhjendused on järgnevad.
lg 1 p 6 sätte kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit mh oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ja esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Kohtu hinnangul on Aleksander Kontse täitnud Kaitseressursside Ameti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatamise, kuid ta ei ole seda teinud viivitamatult ning on jätnud märkimata enda raske haiguse või muu asjaolu kirjelduse, mis olnuks takistuseks tema ilmumisele. Esmalt märgib kohus, et Aleksander Kontse on Kaitseressursside Ametit eksitanud. Tema töövõimetusleht on avatud alates 27.01.2023, mitte 30.01.2023 nagu ta on e-kirjas teatanud. Samuti, olukorras, kus töövõimetusleht avati 27.01.2023, tulnuks selleks Kaitseressursside Ametit teavitada viivitamatult ehk samuti 27.01.
lg 1 kohaselt teostatakse ajateenistusse ilmunud ajateenija suhtes ajateenistuskohta saabumisest arvates 24 h tunni jooksul arstlik läbivaatus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Ülaltoodu tähendab, et teenistusse asumisel kontrollitakse ajateenija tervislikku seisundit viivitamatult ning vajaduse ilmnemisel tagatakse vajalik ravi ja/või eritingimused. Märgitu viitab omakorda sellele, et mitteilmumise mõjuva põhjusena saab lugeda väga erandlikke asjaolusid. Puutuvalt väärteoprotokolli ja -otsuse sellesse osasse, et isik (jätkuva teona) ei ilmunud ajateenistusse 06.02.2023, märgib kohus järgmist.
lõige 1 p 2 sätestatu kohaselt peab Kaitseressursside Amet määrama ilmumise aja ja koha ning edastama sellekohase kutse isikule.
kohaselt kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil xxx. Lisaks võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Kättetoimetamise viisi valib otsuse või muu dokumendi koostanud ametiasutus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kaitseväekohustuslane võib taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Haldusmenetluse seaduse § 27 lg 2 p 1 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Antud juhul möönab kohtuvälise menetleja esindaja ise, et kaebaja ei ole vastuskirja, ilmuda 06.02.2023 ajateenistusse, kätte saanud. Märgitud e- kiir tuli tagasi kui kättetoimetamatu. Sealjuures selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et kiri saadeti samale elektronposti aadressile, milliselt kaebaja ise töövõimetuslehe saatis. Xxx e- posti aadressikaudu kohtule arusaadavalt 06.02.2023 ilmumiseks kutset ei saadetud ning Aleksander Kontse ei ole esitanud taotlust, et talle saadetaks e- kirjad tema poolt märgitud e- posti aadressile. Selliselt ei saa Aleksander Kontsele 06.02.2023 ajateenistusse mitteilmumist ette heita, kuivõrd ta ei saanudki olla ilmumise kohustuslikkusest teadlik. Kuivõrd seaduse kohaselt peab isik ilmuma Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas, siis ei päde kohtuvälise menetleja esindaja arvamus, et isik peab ise suvalisel ajal teenistusse ilmuma. Ta võib, kuid ei pea seda tegema. Eeltoodu alusel lõpetab kohus Aleksander Kontse suhtes menetluse 06.02.2023 ajateenistusse ilmumata jätmise faktis subjektiivse koosseisu puudumise tõttu (isik ei saanudki teada enda ilmumise kohustuslikkusest) VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et Aleksander Kontse pani talle etteheidetud väärteo 30.01.2023 toime vähemalt kaudse tahtlusega. Nimelt pidi ta vähemalt möönma, et ta suudab liikuda ning teadis, et ta ei asu sel kuupäeval enam voodirežiimil, seega jättis ta teadlikult ja tahtlikult ajateenistusse ilmumata. Arvestades töövõimetuslehe kestvust ning asjaolu, et juba 31.01.2023 kaebused puudusid, siis viitab ka taoline käitumine kohtu hinnangul kaebaja kavatsetusele ajateenistusse mitte ilmuda. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on kaebaja tutvunud väärteoprotokolli ja -otsusega, enda õigustega väärteomenetluses ning on neid õigusi ka kasutanud, esitades kaebuse maakohtule ning võttes endale menetlusse esindajana kaitsja. Kohus asub seisukohale, et Aleksander Kontse poolt
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on 28.06.2023 väärteoprotokollis õigesti tuvastatud 30.01.2023 kell 09.30 ajateenistusse mitteilmumise osas, tema tegevus selles on õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus 5 4-23-2686 30.01.2023 ilmumata jätmise osas ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Isik on väärteo toime pannud kavatsetult. Kaebajale karistuse mõistmisel, võtab kohus arvesse, et isik viibis töövõimetuslehel ning on, kuigi ka hilinemisega, teavitanud Kaitseressursside Ametit enda töövõimetuslehel viibimisest ehk mitteilmumisest, seega ei ole kaebaja enda ilmumise kohustusse suhtunud täieliku ükskõiksusega. Kohus arvestab, et kohtuvälise menetleja esindaja on teosüü hindamisel arvestanud ka 06.02.2023 mitteilmumist, mida kohtu hinnangul kaebajale ette heita ei saa. Sellest tulenevalt on kaebaja teosüü väiksem, kui kohtuvälise menetleja esindaja poolt tuvastatu, jäädes kogumis alla keskmäära, kuid arvestades, et tegu on toime pandud kavatsetult, siis mitte alammäära lähedale. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kaebaja on varem karistamata isikuks (väärteotoimik lk 23), eripreventiivsed kaalutlused karistuse korrigeerimiseks puuduvad, kuid esinevad üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks. Eesti kaitsevõime aluseks on riigikaitsesse tegevväelaste, reservväelaste või vabatahtlikena panustavad Eesti inimesed. Riigikaitsjate igapäevane töö hõlmab eri valdkondi, mh ajateenijate väljaõpet. Eestil on reservarmeel põhinev iseseisev kaitsevõime, mille aluseks on ajateenistuses saadav väljaõpe. Arvestades Eesti julgeolekuolukorda, riigi ja rahvastiku suurust, pole ajateenistusele tõsiseltvõetavaid alternatiive (https://riigikaitseareng.ee/riigikaitsjad/). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et iga kodanik peab suhtuma äärmiselt hoolikalt enda panusesse riigi kaitsevõimesse ning sellest hoidumisel tuleb anda avalikkusele selge signaal, et taoline käitumine on rangemini karistatav. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohus on tuvastanud, et kaebaja on teo toimepannud kavatsetult, isiku süü on alla keskmäära, kuid mitte vähene. Tähele tuleb panna, et isik ei ole tänase päevani näidanud ka ise üles huvi ajateenistusse ilmumiseks. Samuti, on kohus märkinud, et tegemist on teoga, mis kahjustab riigi kaitsevõimet ning ajakirjanduses avaldatu põhjal saab kohus teha järelduse, et taolisi juhtumeid esineb rohkemal määral (ajateenistusse mitteilmumine). Sellest tulenevalt leiab kohus, et asja menetluse jätkamiseks esineb avalik huvi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VTMS § 30 lg 1 p 1 alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kogumis leiab kohus, et kaebaja süü on alla sanktsiooni keskmäära, kuid üle alammäära ning kohane karistus on 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, mille tasumiseks annab kohus kaebajale vastavalt taotlusele 12 kuud. Kohus juhindus VTMS §-dest 107-110, § 132 p-st 1, §-dest 133-135, §-dest 155-156 ning KrMS § 180 lg-test 1 ja 3. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.