1-15-621/122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 07.04.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-621 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid B.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.U , isikukood viibimiskoht Viru Vangla XXX, Karistuse kandmise algus 16.05.2016 ja lõpp 11.11.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.03.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751 ; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta B.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista B.U-lt menetluskuluna riigituludesse 103,32 (ükssada kolm eurot 32 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 103,32 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu B.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, B.U-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 11.09.2015 otsusega tunnistati B.U süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.05.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava ennetähtaega vabastamist, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Isikut on varem korduvalt karistatud seksuaalkuritegude, vägivaldsuse ja varalise kasu saamise eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on toimetulematus pingeolukordades. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest ligikaudu 1 aasta 8 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et isiku uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi tarvitamise jätkamine. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Eeltoodu alusel on prokuratuur arvamusel, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 21% ja 29%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Lisaks on kinnipeetava poolt seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 41-62%. Isiku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur B.U vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla. Avaldab, et on vanglas õppinud, et ei tohi laisk olla, tuleb aktiivselt tegutseda, s.t. et uurimise ajal oleks ta pidanud olema aktiivne, mitte passiivne, mispärast ta vanglas ongi. Tuli praegu eesti keele kursustelt, teeb kõik selleks, et hakkama saada, ka xxxx elades tuleb osata eesti keelt. Enne vangistust oli xxxx. Tahab vabanedes xxxx edasi töötada, saab vanasse töökohta tagasi. Alkoholiga tal probleeme ei ole ja narkootikume ei ole üldse tarvitanud. Tal ei ole vanglas distsiplinaarkaristusi. Teda on vabaduses ootamas naine ja hea elu. Leiab, et Eesti Vabariigi huvides on see, et teda vabastatakse. Ta nõuab Eesti riigilt kompensatsiooni, sest teda on aluselt kinni peetud. On juba mitmesse kohta kaevanud, sh Riigikohtusse. Kaitsja toetab kinnipeetava soovi vabaneda. Tal on vabanemisel olemas kindel töökoht ja ka elukoht. Tal on elukaaslane, kellega tal on väga hea läbisaamine. See, kas inimene on osalenud sotsiaalprogrammides või mitte, see ei olegi nii oluline, vaid oluline on inimese enda suhtumine ja mõtted tulevikust. Prokuratuur ja vangla ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega, kuid kuna kohus peab asja lahendamisel arvestama kõiki asjaolusid kogumis, siis kaitsja palub kaaluda B.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu B.U positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on varavastane, varem on toime pannud seksuaal- ja vägivaldseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on toimetulematus pingeolukordades. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vangistuses riigikeele A1-taseme ja käesoleval ajal osaleb riigikeele A2-taseme kursustel, samuti vestles psühholoogiga inimeste käitumise mõjust tema käitumisele ja alkoholi tarvitamise mõju teadvustamisest ning osales vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma elukaaslasele kuuluvas korteris koos elukaaslasega, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning elukaaslane on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks tema juurde ja korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Kinnipeetava elukaaslane on nõus teda võimaluste piires materiaalselt toetama, kuid tema sissetulekuks on miinimumtöötasu. Olenemata varasematelt töökohtade ja sissetulekute olemasolule, pani kinnipeetav toime kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti on tal tasumata nõudeid ligikaudu 7800 eurot, mis võivad majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutada. Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes olles. Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole, samuti ei tunnista ta ise alkoholi tarvitamisega seotud probleeme. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrge enesehinnanguga ja ennast kehtestav, samuti püüab ta end igas olukorras õigustada ning süüdistab teisi. Isiku suhtumine ametnikesse on negatiivne, kuna ta leiab, et ametnikud on haiged inimesed, kes ei taha oma tööd teha. Ta keeldus osalemast ka sotsiaalprogrammis ``Viha juhtimine``, kuna arvab, et kui osaleb sotsiaalprogrammis, siis nõustub süüdistusega, mida ta aga ei tee. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 21%, uue vägivaldse kuriteo puhul 29% ning uue seksuaalkuriteo puhul 41-61%, seega on viimase näol tegemist väga kõrge riskiga. Kohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna ta on ka varem kriminaalhooldusel olles rikkunud talle pandud kontrollnõudeid. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et B.U puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu B.U vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu
3. mai 2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
4. Viru Maakohtu
5. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.
6. Määruskaebused jätta rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks B.U-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. 3.1 Mõista B.U-lt menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks välja. 3.2 Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 3.3 Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu
8. juuni 2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta B.U kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus menetlusse võtmata. 07.04.2017 kohtumäärus 1-15-621 jõustus 05.juuni 2017 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar Referent