Obsah (10)

§ 199§ 200§ 328§ 121§ 64§ 65§ 68§ 118§ 120§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8195 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Koik Apellatsiooni esitaja Vl

§ 199

lg 2 p 7,8,9; § 200 lg 2 p 9; § 328- § 25 lg 2 ; § 121 lg 2 p 3 järgi, J.V süüdistuses

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi Harju Maakohtu 02.

novembri 2017 aasta otsus lühimenetluses Prokurör, kaitsjad, süüdistatav V.Akulin Prokurör Ruta Rammo Süüdistatavad Vladislav Akulin, ik: 38905010274, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 15.05.2017, J.V , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud

3. Kaitsjad Leelo Viil, Kadi Sitska Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
4. Jätta KrMS § 318 lg 3 p 2, § 326 lg 2 p 3 alusel Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri apellatsioon edasikaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
5. Jätta KrMS § 326 lg 3 alusel süüdistatava Vladislav Akulini ja tema kaitsja ning J.V kaitsja apellatsioonid, kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
6. Määrata Liis Suik Advokaadibüroole advokaat Kadi Sitska poolt J.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 48 eurot. 1 KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista J.V-lt Eesti Vabariigi kasuks 48.00 (nelikümmend kaheksa ) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
7. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaat Leelo Viil’i poolt Vladislav Akulin’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 96,00 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Vladislav Akulin’ilt Eesti Vabariigi kasuks 96,00 ( üheksakümmend kuus eurot) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
8. Kaitsjatasud kuuluvad tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
9. 1.1.Vladislav Akulini tungis 29.04.2017 kella 12:55 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, salliga nägu varjates, ukselukkude lõhkumise teel Maardus XXX asuvasse, 81-aastase AA korterisse, kus vajutas voodis lamavale AA-le kinnastatud käe suu peale ja pigistas kannatanu nägu, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ning hingamisraskuse, nõudes samaaegselt raha ja kulda ning ähvardas kannatanut tapmisega, kui viimane peaks liigutama või karjuma. Seejärel haaras V. Akulin kinni AA kätest ja tõstis kätest hoides üles viimase ülakeha ning võttis kannatan u pea alt naiste käekoti, milles olid 2 korterivõtit, rahakott koos 45 euro sularaha, AA nimele väljastatud isikutunnistus ja AS-i Swedbank pangakaart ning kontokaart, AS Temptrans põhi- ja sõidukaart, kaupluste Rimi ja Maxima kliendikaardid ja Ühiskaart, kaarditasku ja peegel, samuti musta värvi väike kott materiaalset väärtust mitteomavate erinevate esemetega, misjärel põgenes koos koti ja selles olevate asjadega, tekitades kannatanule varalist kahju. Oma tegevusega pani V. Akulin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga ning eluruumi sissetungimisega, s.o

§ 200lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. V.Akulin isikuna, keda karistati Harju Maakohtu 04.07.2014.a otsusega mh

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi, milline karistus ei ole kustunud, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 02.04.2017 kell 22:00 kuni 03.04.2017 kell 10:20 Tallinnas XXX parklas vasakpoolsete küljeklaaside lõhkumise teel YD-le kuuluvasse, Valgevene Vabariigi riikliku registreerimismärgiga XXX sõidukisse Citroën Xantia ning võttis sellest YD-le kuuluva digitaalse puldi Mixer Behringer X32 koos kaablitega (väärtusega 2 000 eurot); kõrvaklapid AKG (100 eurot); 30 ansambli Shaman Jungle CD-plaati (ühe väärtus 2 5 eurot, kokku 150 eurot); 31 puuoksa kujulist USB mälupulka (ühe väärtus 10 eurot, kokku 310 eurot); klaver-süntesaatori KORG koos pedaali, toiteploki ja USB-juhtmega (500 eurot); kandekotis kitarri Washburn koos kitarrikeeltega (450 eurot); ruuteri Xiaomi (40 eurot); kaablite komplekti (80 eurot); AC Adapteri Yamaha (20 eurot); Hands Free Mp3 mängija ARCHOS (10 eurot); autolaadija (5 eurot); bambusest flöödi Bonsuri (100 eurot); ümbrises bambusest flöödi XIAO (100 eurot); käsitolmuimeja Heyner 240 Cyclonic Power (50 eurot); multitööriista GANSA (50 eurot); sülearvuti Acer Aspire R7 Transformer (1000 eurot); punases kotis kirjaga „Labirint.ru“ esinemiskostüümid (120 eurot); Shaman Jungle logodega T-särgid (50 eurot), vähemalt 3 erinevat Shaman Jungle suveniirmagnetit; USB mälupulga 32GB (7 eurot), GPS-seadme Medion (100 eurot), tekitades YD-le nimetatud esemete vargusega varalist kahju summas 5 242 eurot ning ukseklaaside lõhkumisega kahju summas 90 eurot. 1.3. V. Akulin isikuna, keda karistati Harju Maakohtu 04.07.2014.a otsusega

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi, milline karistus ei ole kustunud ning kes pani 29.04.2017 toime AA-lt asjade varguse vägivallaga, samuti kes pani ajavahemikul 02.04.2017 kell 22:00 kuni 03.04.2017 kell 10:20 toime varguse sõidukisse sissetungimisega, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult J.V-ga , tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14.05.2017 kella 15:32 paiku Tallinnas XXX asuvas parklas tagumise parempoolse ukseklaasi lõhkumise teel FL sõidukisse Toyota Previa (registreerimismärgiga XXXXXX) ning võtsid sõidukist FL-le kuuluvat vara kogusummas 3 326 eurot, Saksamaa Liitvabariigi Kaitsejõudude Ametile kuuluvat vara summas 1100 eurot ja NATO küberkaitsekoostöö keskusele kuuluvat vara summas 395,04 eurot ning sõiduki ukseklaasi lõhkumisega tekitasid FL-le varalist kahju summas 379,41 eurot. Oma sellise tegevusega pani V. Akulin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt , s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma sellise tegevusega pani J.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4. Vladislav Akulin, olles 16.05.2017 kella 13:14 paiku Tallinnas Liivalaia 24 asuvas Harju Maakohtu kohtumajas kohtusaalis nr 405 kohtumääruse nr 1-17-4751 alusel kriminaalasjas vahistatud, põgenes kohtumääruse avalikustamise järel vahi alt, joostes kohtusaalist neljandalt korruselt treppidest alla esimesel korrusel asuva väljapääsu suunas, ent põgenemine jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata seoses kohtumaja turvatöötaja SM tegevusega. Nimelt astus SM fuajees väljapääsu ette ja kui V. Akulin jooksis talle tahtlikult otsa ning tõukas jõuliselt kätega rinnapiirkonda, kukkus SM pikali ning V. Akulin komistas ja kukkus talle otsa. Seejärel üritas V. Akulin üle SM ronida, kuid kohale jõudsid konvoiteenistuse politseiametnikud, kes põgeneja kinni pidasid. Oma sellise tegevusega pani V. Akulin vahistatuna tahtlikult toime põgenemise katse, s.o

§ 328- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.5. V. Akulin, isikuna, kes pani 29.04.2017 füüsilist vägivalda kasutades toime röövimise, jooksis 16.05.2017 kella 13:20 paiku Tallinnas Liivalaia 24 asuvas kohtumajas vahistatuna põgenemise katse käigus kohtumaja esimesel korrusel asuvas fuajees tahtlikult otsa OÜ A turvatöötajale SM-le, tõugates temast mööda pääsemise eesmärgil viimast kätega jõuliselt rindkere piirkonda, sealjuures vähemalt mööndes, et selline tegevus tekitab SM-le füüsilist valu. Selle tagajärjel kukkus SM selili põrandale parema käe peale, V. Akulin komistas ja 3 kukkus talle otsa. Seejärel üritas V. Akulin üle SM ronida, kuid kohale jõudsid konvoiteenistuse politseiametnikud, kes V. Akulini kinni pidasid. Nimetatuga tekitas V. Akulin SM-le füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt hematoomi parema küünarliigese piirkonda ja parema käe randmele. Oma tegevusega pani V. Akulin tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

1. 2.
2. Maakohus tunnistas Vladislav Akulini süüdi

§ 200

lg 2 p 9 järgi ning karistas 5 aastase vangistusega;

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 2 aastase vangistusega;

§ 328

- §25 lg 2 järgi 6 kuulise vangistusega,

§ 121

lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel , mõistis karistuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel, tulenevalt lühimenetlusest, vähendas mõistetud karistust ühe kolmandiku (2 aasta ja 2 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks luges 4 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas mõistetavat karistust Harju Maakohtu 02.09.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 1 kuud ja 11 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõistis 5 aastat 5 kuud ja 11 päeva vangistust. Tõkendi vahistamine jättis muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68

lg 1 alusel luges eelvangistuse karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks luges 15.05.2017.a. 2.2. Maakohus tunnistas J.V süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistas 9 kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel, tulenevalt lühimenetlusest, vähendas mõistetud karistust ühe kolmandiku (3 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks luges 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas mõistetavat karistust Harju Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõistis 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkendi vahistamine jättis muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,

§ 68

lg 1 alusel luges eelvangistuse karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks luges 15.05.2017.a. 2.

1. Mõistis VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel hüvitised õigusvastaselt tekitatud kahjude katteks: V. Akulinilt 1807 (üks tuhat kaheksasada seitse) eurot YD kasuks. V. Akulinilt ja J.V-lt solidaarselt 1520,41 eurot (üks tuhat viissada nelikümmend üks eurot 41 senti) FL kasuks. 2.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistis välja menetluskulud riigieelarve tuludesse: V. Akulinilt kogusummas 1 507 eurot, s.h. määratud kaitsjale makstud tasu 792 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 715 eurot. DNA-ekspertiisi tegemise kulu summas 171 eurot ja sundrahast 460 jättis KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. J.V-lt kogusummas 1 065 eurot, s.h määratud kaitsjale makstud tasu 360 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määras, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4 2.
3. V.Akulinile

§ 121

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas maakohus leidis, et süüdistuses korduvuse kaasa toonud 29.04.2017 aastal toimepandud röövimine, ei anna alust hinnata 16.05.2017 aastal V.Akulini poolt kannatanu kehalist väärkohtlemist korduvana toimepanduks. Maakohus leidis, et V.Akulini poolt toimepandu on kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi.

APELLATSIOONID: 3. Prokurör, tehes viite Riigikohtu lahendis nr 3 -1-1-81-12 sätestatule, leiab, et prokuratuuril on õigus maakohtu otsust vaidlustada. Prokuratuur esitas Vladislav Akulin`ile süüdistuse lisaks

200 lg 2 p 9, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 328 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ka

§ 121lg 2 p 3 järgi, Harju Maakohus kvalifitseeris aga 02.11.2017 otsuses V.

Akulin`i käitumise viimases episoodis ümber

§ 121

lg 1 järgi, mõistes isiku sisuliselt osaliselt õigeks, mistõttu on prokuratuuril apellatsiooniõigus. Vaidlustamata Vladislav Akulin`i süüditunnistamist

§ 200

lg 2 p 9, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 328 - § 25 lg 2 järgi, on prokuratuur seisukohal, et maakohus ei kohaldanud Vladislav Akulin`it

§ 121

lg 1 järgi süüdi tunnistades õigesti materiaalõigust ning sellest tulenevalt kvalifitseeris vääralt ümber Vladislav Akulin`i poolt 16.05.2017 kella 13:20 paiku SM`i suhtes toime pandud kuriteo. Prokurör esitab uuesti V.Akulinile

§ 200

lg 2 p 9 järgi ja

§ 121lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuste sisu.

Röövimise põhikoosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil asja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega on tegemist liitkoosseisuga, mis koosneb vargusest (

§ 199

) ja vägivallast (

§ 118-121).

V. Akulin tungis 29.04.2017 lõuna paiku võõra vara hõivamise eesmärgil AA`i korterisse ning kasutas 81-aastase AA `i suhtes nii psüühilist vägivalda (ähvardades verbaalselt tapmisega) kui ka füüsilis t vägivalda, mis seisnes kinnastatud käe jõuga suu peale vajutamises ja pigistamises, tekitades kannatanule nii füüsilist valu kui hingamisraskuse. Harju Maakohus leidis kohtuotsuse põhistustes mh, et kannatanu AA`i ütlustes ei ole alust kahelda, sest need ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ning mõistis V. Akulin`i

§ 200lg 2 p 9 järgi esitatud süüdistuses täies mahus süüdi.

Selliselt luges kohus seega tõendatuks asjaolu, et 29.04.2017 täitis V. Akulin kehalise väärkohtlemise koosseisu

§ 121mõttes kui röövimise liitkoosseisu ühe liidetava kuriteokoosseisu.

Kuigi järgnev samaliigiline kuritegu moodustab karistusõigusliku korduvuse, leidis maakohus, et 29.04.2017 röövimise osateona toime pandud AA`i kehaline väärkohtlemine ei ole siiski käsitletav korduvusena 16.05.2017 toime pandud SM`i kehalise väärkohtlemise kvalifitseerimisel, kuivõrd viimasel juhul on tegemist tervisevastase süüteoga, röövimine ründab aga põhihüvena teist õigushüve, millisest seisukohast lähtudes kvalifitseeris kohus V. Akulin`i käitumise ümber

§ 121lg 1 järgi.

Prokuratuur nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kuigi röövimise puhul on kaitstavaks õigushüveks omand, eeldab nimetatud koosseisu realiseerimine obligatoorselt vägivalla kasutamist

§ 118-121 mõistes.

Antud juhul on kohus tuvastanud, et V. Akulin realiseeris 29.04.2017 röövimise käigus nii

§ 120

kui ka

§ 121koosseisu, mistõttu on V.

Akulin`i näol tegemist isikuga, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise ja sellest tulenevalt tuleb ka 16.05.2017 toime pandud SM`i kehaline väärkohtlemine kvalifitseerida korduvana, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi.

5 Kuigi prokuratuur ei taotle karistuse karmistamist, taotledes Vladislav Akulin`i süüdimõistmist raskemas kuriteokoosseisus, on kõrgema kohtu seisukoht prokuratuurile siiski oluline karistusõiguse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 318, § 337 lg 1 p 4, § 338 lg p 2 ja § 340 lg 4 p 1, taotleb prokuratuur tühistada Harju Maakohtu 02.11.2017 otsus osaliselt Vladislav Akulin`i süüditunnistamises

§ 121

lg 1 alusel ning teha uus otsus, millega tunnistada Vladislav Akulin süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Muus osas jätta Harju Maakohtu 02.11.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-8195 muutmata. Prokuratuur ei taotle suulist menetlust.

1. V. Akulini kaitsja leiab, et Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus ei ole põhjendatud 02.04.- 03.04.2017.a Tallinnas XXX Vladislav Akulin'i süüditunnistamises kõigi YD esemete varguses. 4.
4. Vladislav Akulin ei tunnistanud ennast süüdi 02.
5. kuni 03.04.2017.a Tallinnas XXX osade esemete, s.o sülearvuti Acer, kahe flöödi, esinemiskostüümide, tolmuimeja, tööriista, GPS-seadme, T-särkide, osade CD-plaatide ja mälupulkade varguses kokku 1570 euro väärtuses. Süüdistatav ei ole selgitanud, kuidas ta kõik varastatud esemed (arvestades nende kogust ja suurust) jõudis üksinda Maardusse viia ning kohus ei ole seda ka teiste tõenditega tuvastanud. Vladislav Akulin'i ütlused on eluliselt usutavad ja usaldusväärsed, kuivõrd ta on kogu menetluse vältel olnud koostöövalmis, tunnistanud oma süüd ning aidanud kaasa varastatud esemete leidmisele ja kannatanutele tagastamisele. Nimetatud varguse asjaolusid kinnitavad mitmed tõendid, samas on üksnes kannatanu ütlustele tuginedes tuvastatud, millised esemed Vladislav Akulin autost varastas. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et keegi on eelnevalt autosse sisse tunginud, kõik suuremad ja kallimad asjad (näiteks digitaalse puldi väärtusega 2000 eurot, süntesaatori väärtusega 500 eurot, kitarri koos koti ja keeltega väärtusega 450 eurot) alles jätnud, kuid ära varastanud väiksemad ja odavamad asjad. Kohus ei ole aga arvestanud ega analüüsinud võimalust, et teistel isikutel oli võimalus autost esemeid varastada pärast Vladislav Akulin'it. Ka maakohtule jäi arusaamatuks, kuidas süüdistatav kõik varastatud esemed (arvestades nende kogust ja suurust) jõudis üksinda Maardusse viia. Vladislav Akulin mingit sõidukit ega teiste isikute abi ei kasutanud. Seega on eluliselt usutav, et süüdistatav võttis kaasa üksnes nii palju asju, kui ta omal jõul kanda suutis, Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab, et kohus ei ole tõendite kogumis hindamisel ja analüüsimisel veenvalt põhjendanud, milliste tõenditega on süüdistatava versioon ümber lükatuks ning tema süü täies ulatuses kõigi esemete varguses tõendatuks loetud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenevalt ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtet aluseks võttes tuleb tõlgendada tekkinud kahtlused kahtlustatava kasuks. 4.
6. Otsus ei ole põhjendatud Vladislav Akulin'ile mõistetud karistuse osas. Mõistetav karistus peab ennekõike olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Vladislav Akulin on süüdi tunnistatud ühes röövimises, mis suures osas sarnaneb avaliku vargusega. Kohtuotsustest ei nähtu veenvad põhjendused, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest ebaõigusest tulenevalt võimalik talle mõista sanktsiooni alammäära 6 lähedast karistust. Igal konkreetsel juhul peab kohus oma karistusraamid seadma tulenevalt kuriteo tehioludest ja vägivalla laadist. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et Vladislav Akulin oleks kannatanu suhtes reaalselt füüsilist vägivalda kasutanud. AA'i ütlustest nähtuvalt haaras tema korterisse tunginud mees tema käest kinni, kuid kannatanu ei mäletanud, kas tundis selle tõttu valu. Samuti ei teadnud AA, millal ja millistel asjaoludel tekkis tema käele ve revalum (III kd tl 27). Süüdistatavapoolne vägivallaga ähvardamine ei olnud kuigi intensiivne ega kestev. Tuleb rõhutada, et Vladislav Akulin'i teoga ei ole põhjustatud kannatanule vigastusi ega kuigi suurt kahju. Leian, et süüdistatava väited kuriteo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tõepärased ja usutavad. Süüdistatav suhtus kannatanusse hästi, oli teda varasemalt korduvalt abistanud ning hüvitas talle ka kuriteoga põhjustatud kahju. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kuna röövimise käigus kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ja röövitu väärtus oli väike, siis isiku süüd selles kuriteos võib hinnata keskmisest väiksemaks. Eeltoodut arvestades leiab, et 5-aastane vangistus ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades Vladislav Akulin'i süü suurusele. Maakohus tuvastas, et 02.
7. kuni 03.04.2017.a Tallinnas XXX varguse episoodis ei purustanud Vladislav Akulin autoakent, seega ei algatanud tema kuriteo toimepanemist. Ometi on maakohus hinnanud Vladislav Akulin'i süüd J.V-ga võrreldes suuremaks ning mõistnud talle tunduvalt raskema karistuse. Leian, et

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud 2-aastane vangistus ei vasta Vladislav Akulin'i süü suurusele. Tuleb nõustuda maakohtu otsuses märgituga, et kannatanutele tekitati kahju tuhandetes eurodes. Samas just Vladislav Akulin'i kaasabil on suurem osa varastatud esemetest kannatanutele tagastatud. Nõustuda tuleb ka maakohtuga selles, et kuriteod on toime pandud isiku poolt, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, kuid käesoleval juhul on Vladislav Akulin toime pannud üksnes kaks vargust. Karistust kergendava asjaoluna on kohus põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Vladislav Akulin'i puhul esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57

lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandu osas kohtueelses menetluses ja kohtus. Maakohus on otsuses märkinud, et süüdistatav tunnistas kohtus oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides (üksnes ühes varguses osaliselt). Kuivõrd kannatanud kohtuistungil ei viibinud, ei olnud süüdistataval võimalik nende käest vabandust paluda. Süüdistatav on aga kinnitanud oma valmisolekut kannatanule põhjustatud kahju kiiresti hüvitada ning röövimisega põhjustatud kahju on ta juba hüvitanud. Samuti tuleb märkida, et süüteo samaliigiline korduvus iseenesest ei välista puhtsüdamlikku kahetsust konkreetses asjas ( vt RKKKo nr 3-1-1-33-07). Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Süüdistataval on pere, vahi all viibimise ajal sai ta isaks. Vladislav Akulin kinnitas, et sellised muutused tema elus on teda motiveerinud oma eluviise ja hoiakuid muutma ning paranemise teele asuma. Võib eeldada, et mida pikem on Vladislav Akulin'i vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Vladislav Akulin'i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale pikaajalise reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud 6 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. 7 4.3. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2, 4; 340 lg 2 p 2 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 02. novembri 2017. a otsus. Teha uus otsus, millega mõista Vladislav Akulin õigeks 02.04. kuni 03.04.2017.a Tallinnas XXX YD sülearvuti Acer, kahe flöödi, esinemiskostüümide, tolmuimeja, tööriista, GPS-seadme, T-särkide, osade CD-plaatide ja mälupulkade, kogumaksumusega 1570 eurot, varguses ning mõista Vladislav Akulin'ile kergem karistus. 5. J.V kaitsja ei vaidlusta kuriteo toimepanemist, kuid ei nõustu mõistetud karistusega. J.V-le taotles prokurör karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 6 kuud vangistust; seda kolmandiku võrra vähendades kuulub kandmisele 4 kuud vangistust. Kuna J.V on uue kuriteo toime pannud katseajal, siis liitkaristuseks

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (11 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra, mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 15.05.

1. Kohus oma otsuses peab põhjendatuks karistada J.V küll vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, kuid see ei saa olla väiksem kui 9 kuud vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb karistust kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub seega 6 kuud vangistust. Apellant, viidates süüdistatavale, on seisukohal, et kohus pole piisavalt põhjendanud, miks ta mõistis talle raskema karistuse kui prokurör palus. Kohus pole motiveerinud, mis põhjusel ta hindab tema süüd raskemaks kui seda tegi prokurör. Seejuures avab kaitsja Riigikohtu poolt kriminaalasja nr 3-1-1-20-16 otsuses märgitu karistuse mõistmise põhimõtete kohta. Süüdistatav ei taotle suulist menetlust. Apellatsioonimenetluse käigus tekkinud kulude väljamõistmisel palub kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada tal neid kulusid tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p 4, § 340 lg 4 palub tühistada Harju Maakohtu 02.11.2017 otsus J.V-le mõistetud karistuse osas ning vähendada talle mõistetud karistust.
2. V.Akulin enda apellatsioonis ei ole nõus kohtu poolt mõistetud karistuse määraga. Kohus ei arvestanud, et ta ei eksitanud kohtueelset uurimist vaid rääkis kohe kõik ära nii nagu asi toimus. Andis tagasi varastatu ja ka selle mille oli jõudnud maha müüa, tegi koostööd. Samuti ei arvestanud kohus sellega, et ta on täielikult nõus maksma kannatanutele vastavalt esitatud haginõuetele. Leiab, et võrreldes kaassüüdistatavaga on teda karistatud varguste eest liiga karmilt. Nad on võrdselt süüdi kuriteo toimepanemises, kuid kohus millegipärast leidis, et tema süü on suurem, kuigi kaassüüdistatav ei nõustunud kahju heastamisega. Vestluses prokuröriga lubas viimane talle kergemat karistust kui istungil nõudis. Kohus suhtus temasse üleolevalt. Kohus ei arvestanud, et tal sündis laps ja ta peab olema lapse kõrval. Prokurör lähtus emotsioonist. Palub lühendada karistuse määra kuna laps peab kasvama täisväärtuslikus perekonnas. Soovib osaleda kohtuistungil. Saab aru, et elas valesti ja peab karistust kandma, kuid nähes poega sai aru, rohkem kuritegusid toime ei pane. 8 KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kolleegiumi veendumuse kohaselt puudub prokuratuuril edasikaebeõigus. Kaitsjate ja süüdistatava V.Akulini poolt esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
4. KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei saa prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale apellatsiooni esitada. Prokuröri poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-81-12 on sedastatud, et kohtupraktika on apellatsiooniõiguse piiranguid laiendanud põhjendusega, et need piirangud saavad puudutada vaid kriminaalmenetluse keskset küsimust - vastavalt kas süüdistatava süüditunnistamist ja karistamist või siis tema õigeksmõistmist. Kuid kõnealused piirangud ei puuduta muid küsimusi, mis seaduse kohaselt samuti peavad olema kohtuotsuses kajastatud, kuid milleks ei ole kohtumenetluse pooltelt eelnevalt nõusolekut küsitud ja mille lahendamisega kohtuotsuses ei pruugi kohtumenetluse pooled nõustuda. V.Akulinile oli esitatud süüdistus röövimise toimepanemises ning ka kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mistõttu viimatinimetatud kuritegu oli prokuratuuri poolt kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 3 järgi korduvalt toime panduna.

Maakohus, võttes süüdimõistva otsuse tegemisel aluseks süüdistuses esitatud ja kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud, jõudis järeldusele, et kuriteo kvalifikatsioon tuleb paragrahvi siseselt muuta, jättes süüdimõistvast otsusest välja vaid korduvuse tunnuse. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-81-12 oli maakohus asunud prokuratuuri poolt süüdistuses märgituga võrreldes kardinaalselt erinevale seisukohale. Süüdimõistev otsus sisaldas sisuliselt ka süüdistatava õigeksmõistmist esitatud süüdistuses ning kohus oli toiminud kriminaalmenetluse keskses küsimuses viisil, mis ei olnud kooskõlas prokuratuuri poolt kohtulikul arutamisel taotletuga. Vaidlustatud kriminaalasjas ei ole tegemist eeltoodud olukorraga. Maakohus ei asunud süüdistuses märgituga võrreldes kardinaalselt teistsugusele seisukohale vaid mõistis süüdistatava süüdi talle süüdistuses etteheidetava teo toimepanemises. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-21-11 on märkinud, et seadusandja on menetlusökonoomia kaalutlustel leidnud, et lühimenetluses tehtud süüdimõistvat kohtuotsust ei saa prokuratuur vaidlustada. KrMS § 318 lg 3 p-s 2 sätestatud apellatsioonikeeld ei ole seega seotud sellega, kas kohus on materiaalõiguse tõlgendamisel ja seaduse kohaldamisel eksinud või mitte. Soovides reserveerida igal juhul maakohtu süüdimõistva otsuse peale apellatsiooni esitamise võimalust, on prokuröril õigus keelduda lühimenetluse kohaldamisest ja lasta kriminaalasja arutada üldkorras. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 3 18 lg 3 p 2, § 326 lg 2 p 3 jätab kolleegium prokuröri apellatsiooni V.Akulinile kehalise väärkohtlemise süüdistuses juriidilise kvalifikatsiooni vaidlustamise osas läbi vaatamata.

1. KrMS § 326 lg 3 alusel on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 9 Arvestades V.Akulini taotlust kohtuistungil osalemiseks kolleegium osutab, et eelmenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel apellatsiooni läbi vaatamata jätmine ei riku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 7). Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt selgitanud (vt RKKKm nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-4311; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon ka juhul, kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, kuid maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
2. V.Akulini kaitsja on apellatsioonis, toetuvalt süüdistatava ütlustele, märkinud, et V.Akulin ei tunnistanud ennast süüdi osade YD asjade varguses viimasele kuuluvast sõidukist. Seejuures esitab kaitsja esemete loetelu ja nende väärtuse, milleks on 1570.00 eurot. Kolleegium osutab, et kohtuistungil süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud ja ristküsitlemist kohtuistungil ka ei toimunud ning maakohus on süü küsimuse lahendamisel käsitanud tõendina süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi muuhulgas sellest, et pani varguse toime autost, millel oli juba aken lõhutud. Varastas sealt erinevaid esemeid, kusjuures ka koti, milles olnud asju ei mäleta (
3. kd. t.lk. 66-67). Maakohus on andnud hinnangu süüdistatava ütlustele ning on koostoimes kõigi teiste tõenditega leidnud, et süüdistatava ütlused juhuslikult Jahu tänavale sattumisest pole usaldusväärsed. Samuti pole usaldusväärsed V.Akulini ütlused sellest, et keegi teine isik oli juba autoaknad purustanud ja midagi sealt varastanud. Esitatud apellatsioonis pole kaitsja kohtu järeldusi ega põhjendusi vaidlustanud. Kaitsja on esitanud täiesti uue kaitseversiooni sellest, et keegi on pärast V.Akulinit autost varguse toime pannud. Maakohus pole nimetatud versiooni analüüsinud, millega on rikkunud põhjendamiskohustust olukorras, kus süüdimõistev otsus on ra jatud vaid ühele tõendile. Tekkinud kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kolleegium osutab, et kohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust vaid kannatanu ütlustele, mistõttu selline viide on asjakohatu nagu on asjakohatu ka kaitsja etteheide kohtu põhjendamiskohustuse rikkumise osas. Ilmselgelt ei ole võimalik kohtule ette heita põhjenduste puudumist kaitseversiooni osas, mida polegi koh tule esitatud. Antud juhul on apellatsioonis esitatud kaitseversioon vastuolus ka süüdistatava enda ütlustega. põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-77-15, p-d 18-19). Vaidlustatud asjas ei kinnita apellatsioonis esmakordselt esitatud kaitseversiooni ükski tõend. Maakohtul igasugused kahtlused inkrimineeritud varguse toimepanemises ja seda süüdistuse kogumahus, puudusid. Selliseid kahtlusi ei tekkinud ka kolleegiumil. Maakohtus on V. Akulin võtnud tsiviilhagi omaks ning ka V.Akulin enda apellatsioonis on märkinud, et ta ei vaidle esitatud tsiviilhagile vastu ning soovib YD-le tekitatud kahju kogu nõutud summa ulatuses hüvitada. Kohus on õigustatult nimetatud hagi omaksvõttu arvestanud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Kolleegium leiab, et maakohus on jõudnud asjakohasele järeldusele sellest, et V.Akulinil puudus tegelik ülevaade varastatud esemete kohta. Osa tema poolt varastatud esemetest oli V.Akulin varguse toimepanemisel kaotanud. Selline asjaolu, on tõendamist leidnud. Kott varastatud asjadega oli tunnistaja poolt leitud ja kannatanule ka hiljem tagastatud. Osaliselt oli ta jõudnud varastatu juba realiseerida, mis samuti leidis tõendamist. Samuti on V.Akulin süüd 10 osaliselt tunnistades kinnitanud ka T-särkide vargust, kuigi kaitsja on leidnud, et nende varguse osas peaks V.Akulini õigeks mõistma. Ülaltoodu alusel kolleegium leiab, et maakohus on selgelt ja kohtupraktikaga kooskõlas V.Akulini süüdi tunnistanud kogu süüdistuse mahus ning kaitsja apellatsioonis esitatud põhjendustel V.Akulini osalise õigeksmõistmise perspektiiv puudub.
4. V.Akulin ja tema kaitsja on apellatsioonis taotlenud mõistetud karistusmäära osas maakohtu otsuse tühistamist ja kergema karistuse mõistmist. Kaitsja on leidnud, et röövimise toimepanemise eest mõistetud 5 aastane vangistus ei vasta süü suurusele. Kolleegiumi veendumuse kohaselt puudub apellatsioonis esitatud väidet kinnitav ja maakohtu otsuse muutmist tingiv argumentatsioon. Kaitsja on teinud viiteid vaid juba maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestamisele kuuluvatele asjaoludele, millede alusel on kohus jõudnud veendumusele, et V.Akulini süüd nimetatud röövimise toimepanemisel saab hinnata keskmisest väiksemaks. Maakohus on arvestanud kannatanule kahju heastamist, teo osas kahetsust, mistõttu ongi mõistnud süüdistatavale sanktsiooni miinimummäärale ligilähedase karistuse. Seejuures oli kohus õigustatud arvestama karistust rakendava asjaoluga ja ka süüdistatava isikuga. Kannatanu oli kõrges eas isik ning V.Akulin oli varem korduvalt süüdi mõistetud isik, kes oli esimese astme kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli enne tähtaega tingimisi karistusest vabastatud. Vara varguste toimepanemiste eest on V.Akulinit karistatud 2 aastase vangistusega. Nii kaitsja kui ka V.Akulini apellatsioonis on viidatud asjaolule, et auto akna purustas J.V, mitte V.Akulin. Kolleegium osutab, et tegemist on grupis, seega ühise ja kooskõlastatud tegevusega toimepandud kuriteoga ja maakohus on sisuliselt apellatsioonis nimetatud asjaolu juba karistuse mõistmisel arvestanud. Ekslik on apellatsioonides esitatud väide, et V.Akulini kaasabil saadi asjad tagasi. Asja materjalidega on tuvastamist leidnud, et V.Akulin asus koheselt, varguste järgselt, varastatud asju realiseerima ning fakt, et politsei tuvastas varguste toimepanijana just V.Akulini, viis ka tema kinnipidamiseni ja tema kodust varastatud asjade leidmiseni. Eeltoodu ei anna alust hinnata tema käitumist juba avastatud varguste järgselt süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena, mis tingiks kergema karistuse mõistmise. Apellatsioonides esitatud etteheide, et kaassüüdistatavale on mõistetud leebem karistus , pole samuti asjaoluks, mis annaks automaatselt seadusliku aluse V.Akulinile mõistetud karistuse muutmiseks. Karistust mõistetakse igale süüdistatavale vastavalt tema süü suurusele, arvestades nii karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kui ka süüdistatava isikut. Asjaolu, et maakohus on tuvastanud kaassüüdistatava poolt erineva süü astme ja seda juba seetõttu, et toimepandud varguste hulk on erinev, on kaasa toonud ka individualiseeritult leebema karistuse mõistmise. Maakohus oli õigustatud arvestama asjaoluga, et V.Akulin on katseajal pannud toime kolm võõra vara vargust, neist kaks sissetungimisega. Ta on süstemaatiliselt vargusi toime panev isik. Kannatanutele on tekitatud kahju tuhandetes eurodes. V.Akulini põhjendus sellest, et ta soovib olla vabaduses ja kasvatada oma poega, pole

§ga 56 kooskõlas oleva karistuse muutmise seaduslikuks aluseks. Ühtegi asjaolu, mida on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud, pole apellatsioonides kahtluse alla seatud ega ka kummutatud. V.Akulini pappellatsioonis ei ole viidatud kohustuslikult arvestamisele kuuluvatele karistust kergendavatele asjaoludele, millised jäid kohtu poolt tähelepanuta. Kaitsja on vaid uuesti maakohtu põhjendusi esitanud ja viidanud Riigikohtu lahenditele, kuid pole esitanud põhjendusi sellest, milles seisneb maakohtu poolt lahendites sedastatu eiramine. 11 Maakohtu poolt mõistetud põhikaristused kui liitkaristused on kooskõlas seadusega ja järgitud on ka Riigikohtu vastavasisulisi juhiseid. Mõistetud karistused on kooskõlas kohtupraktikaga. Kolleegium leiab, et mõistetud karistuse osas apellatsioonidel edulootus puudub.

1. J.V kaitsja on vaidlustanud kohtuotsuse vaid mõistetud karistusmäära osas. Ainukeseks etteheiteks on asjaolu, et prokurör taotles J.V karistamist 6 kuulise vangistusega, kuid kohus mõistis talle 9 kuud vangistust, seda piisavalt põhjendamata. Esmalt kolleegium osutab, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri seisukohaga. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-113-12). Kolleegium osutab, et maakohus on piisava selguse ja jä lgitavalt J.V-le mõistetud karistuse määra põhjendanud ning mõistetud karistuse muutmiseks esitatud apellatsioon alust ei anna. Tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
4. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et V. Akulini ja kaitsjate apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium kaitsjate ja süüdistatava V. Akulini apellatsioonid läbi vaatamata.
5. RÕS korras süüdistatavatele apellatsioonimenetluses õigusabi osutanud kaitsjad on taotlenud tasu hüvitamist. V.Akulini kaitsja on märkinud menetlustoimingutena kohtuotsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise ja taotlenud kokku 2 tunni eest, koos käibemaksuga 96.00 euro hüvitamist. J.V kaitsja on menetlustoimingutena märkinud apellatsiooni koostamise ja suhtlemise kaitsealusega ja taotlenud kokku 1 tunni eest koos käibemaksuga 48.00 euro hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotlused on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-ga 4, mistõttu kuuluvad rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. See, et ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, tähendab, et maakohtu otsus jääb muutmata ning määratud kaitsja tasu süüdistatavate kanda. J.V kaitsja on taotlenud menetluskulude jagamist 12 kuule. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja ei ole viidanud ühelegi asjaolule ega esitanud vähimatki põhjendust, miks süüdistatav ei suuda 48.00 euro t tasuda ühekordse maksena nii nagu reeglina süüdistatav on apellatsioonimenetluse kulud kohustatud tasuma. (allkirjastatud digitaalselt) 12