1-15-621/129

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-621 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus B.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu B.L (isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Viru Maakohtu
6. aprilli 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks B.L-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Mõista B.L-ilt menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks välja. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohus 11.09.2015 otsusega tunnistas B.L-i süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel moodustus tema kandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 aastat 8 kuud 28 päeva. B.L-i karistusaeg algas 16.05.2016 ja lõpeb 11.11.
9. Viru Maakohus 07.04.2017 määrusega jättis B.L-i tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhistused olid järgmised. 2.1 B.L on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on varavastane, varem on B.L sooritanud seksuaal- ja vägivaldseid kuritegusid. Kuritegude põhjuseks on toimetulematus pingeolukordades. 2.2 Positiivsena võib välja tuua, et B.L omandas vangistuses riigikeele A1-taseme ja osaleb riigikeele A2-taseme kursusel, samuti vestles psühholoogiga inimeste käitumise mõjust tema käitumisele ja alkoholi tarvitamise mõju teadvustamisest ning osales vangla majandustöödel koristajana. Tal on olemas kindel alaline elukoht ja puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Kinnipeetava elukaaslane on nõus teda võimaluste piires materiaalselt toetama, kuid tema sissetulekuks on miinimumtöötasu. Olenemata varasematelt töökohtade ja sissetulekute olemasolust pani B.L toime kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti on tal tasumata nõudeid ligikaudu 7800 eurot, mis võivad majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutada. 2.3 Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust tal diagnoositud ei ole, samuti ei tunnista ta ise alkoholi tarvitamisega seotud probleeme. Vangla iseloomustuse kohaselt on B.L kõrge enesehinnanguga ja ennast kehtestav, samuti püüab ta end igas olukorras õigustada ja süüdistab teisi. Isiku suhtumine ametnikesse on negatiivne, kuna ta leiab, et ametnikud on haiged inimesed, kes ei taha oma tööd teha. Ta keeldus osalemast sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine,“ kuna arvab, et kui osaleb, siis nõustub süüdistusega, mida ta aga ei tee. 2.4 Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 21%, uue vägivaldse kuriteo puhul 29% ning uue seksuaalkuriteo puhul 41-61%, seega on viimase näol tegemist väga kõrge riskiga. B.L-i ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik, kuna ta on ka varem kriminaalhooldusel olles rikkunud talle pandud kontrollnõudeid. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 3.-
10. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused B.L ise ja tema kaitsja M. Reinsalu, kes taotlevad lahendi tühistamist ja paluvad kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
11. B.L-i määruskaebuse argumendid on järgmised. 3.1 B.L märgib, et vangla tekitas kahju tema inimõigustele, kui saatis materjalid tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks kohtule 13.03.
12. Tegelikult oleks vangla pidanud need edastama 19.03.
13. 3.2 B.L leiab, et prokuratuuri ja vangla poolt kohtusse esitatud dokumentides oli palju ebausutavat informatsiooni. Kohus võttis oma otsustuse tegemisel seega aluseks ebatõese info ja tegi valejärelduse. Maakohus ei uurinud küllaldaselt tema argumente ja taotlusi. 3.3 B.L märgib, et prokuratuuri ja vangla väited, mille kohaselt ta pani toime seksuaalse iseloomuga kuritegusid ja narkokuritegusid, on paljasõnalised ning solvavad tema isiksust. Ta on ühiskonnakuulekas, kuna ei ole vanglas aasta vältel mitte ühtegi rikkumist toime pannud. Vangla on rikkunud tema õigusi, mille kohta ta on esitanud kaebused halduskohtusse. 3.4 Samuti panid politsei ja prokuratuur toime terve rea kuritegelikke ja õigusvastaseid tegevusi, kui uurisid kriminaalasja nr 1-15-621 ning selle tulemusena võeti temalt teenimatult vabadus kuritegude eest, mida ta toime ei pannud. B.L lisab, et tema õigusi on rikkunud ka kohtutäitur, kelle süü tõttu ta pidi
14. aastal elama puu otsas ja toituma rohust. Selles osas on ta esitanud 2 2 kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ta on esitanud kaebusi ka halduskohtusse, kuna Viru Vangla ei saa tagada talle tööd ega tervise kaitset. 3.5 B.L märgib, et vangla ja prokuratuur takistavad tal elada pereelu. Tal on olemas töö- ja elukoht ning ta on käitunud vanglas eeskujulikult. Need asjaolud kogumis on aluseks tema vabastamiseks elektroonilise valve alla.
15. M. Reinsalu esitab järgmised argumendid. 4.1 Kaitsjal leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskendus kohus liigselt B.L-i varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta temalt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on eesmärgi täitnud. 4.2 Kaitsjana märgib, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise näol on tegemist sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi vaja B.L vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks tal sotsialiseeruda ning oma käitumine seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga kooskõlla viia. Uue kuriteo riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Tartu Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruses esitatud seisukohtade ja põhistustega ning leiab samuti, et B.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud ei ole.
17. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise (sh elektroonilise valve alla) peamiseks sisuliseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine. Vaatamata asjaolule, et B.L vangistuses distsipliinirikkumisi toime pannud ei ole, tema puhul sellist positiivset prognoosi teha ei saa. Varasem karistatus eriliigiliste kuritegude eest ja vanglakaristuse kandmine korduvalt osundavad selgelt ohule, et B.L-i kuritegelik käitumine võib jätkuda ka edasiselt. Samuti selgub vangistusasutuse koostatud kinnipeetava iseloomustusest, et B.L õigustab enda kriminaalkäitumist ja süüdistab teisi inimesi, ka arvab ta, nagu ei puudutaks ühiskonnas kehtestatud reeglid tema enda õigusrikkumisi. B.L on hinnatud kõrgohtlikuks nii lastele, ametnikele kui avalikkusele.
18. Määruskaebuste argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. B.L-i kaebus sisaldab rohkelt asjakohatuid väiteid, mis tema edasise seaduskuulekuse kohta mingitki järeldust teha ei võimalda. Nimelt on ta märkinud, et kriminaalasja nr 1-15-621 menetlemisel esinesid mitmed minetused. Samuti on ta viidanud oma õiguste rikkumistele teisteski menetlustes ning toonitanud, et on esitanud kaebusi nii halduskohtule kui Euroopa Inimõiguste Kohtule. B.L-i sellised argumendid jäävad käesolevalt tähelepanuta. Veel on kinnipeetav oma määruskaebuses leidnud, et prokuratuuri kirjalik arvamus ja vangla koostatud ettekanne sisaldavad ebatõest infot. Konkreetselt on B.L aga nimetanud üksnes, et paljasõnaline on väide, nagu ta oleks varem toime pannud seksuaalse iseloomuga kuritegusid ja narkokuritegusid. Ringkonnakohus ei pea B.L-i tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jätmisel määravaks seda, kas teda on kunagi varem seksuaalse enesemääramise vastaste või narkootikumidega seotud süütegude eest karistatud. Seda ei ole teinud ka maakohus. Tähtis on tähele panna, et kuritegusid on B.L toime 3 3 pannud korduvalt. Kuritegeliku käitumise korduvusest tuleneb aga järeldus, et see võib jätkuda ka kinnipeetava vanglast vabanemisel. Elu- ja töökoha olemasolu, võimalus saada abi elukaaslaselt ning allutamine käitumiskontrollile (sh elektroonilisele valvele) süüdimõistetu seaduskuulekust ei taga. Viimast asjaolu silmas pidades ei saa märkimata jätta sedagi, et kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest selguvalt oli B.L
19. aastal määratud kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja sooritas katseajal uue kuriteo. 7.1 B.L-i määruskaebuse osas märgib ringkonnakohus veel niipalju, et kinnipeetav seab kahtluse alla vangla poolt tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalide kohtule saatmise ajahetke. Ta leiab, et vangistusasutus oleks pidanud materjalid edastama 19.03.2017, kuid tegi seda 13.03.2017, millega tekitas kahju tema inimõigustele. Kolleegium hindab B.L-i etteheite põhjendamatuks. Kuivõrd KarS § 76 lg 1 p 1 alusel tekkis kinnipeetaval võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühe kolmandiku karistusaja ärakandmise järel, siis toimis vangla õigesti, kui saatis vastavad materjalid maakohtule enne nimetatud aega. 7.2 Kaitsja M. Reinsalu määruskaebuse argumentidest tulenevalt lisab ringkonnakohus veel vaid järgmist. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides on kohtud õigustatud tõdema, et süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et tema isikust või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Käesoleval juhul on maakohus taolise järelduse aga just teinud ning seda määruses selgelt ja jälgitavalt ka põhjendanud, näidates ära sellegi, miks B.L positiivselt iseloomustav teave tema vanglakaristuse lõpetamist ei võimalda.
20. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
21. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaadil määruskaebuse koostamiseks 1 tund, mille eest ta soovib tasu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel B.L-i kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Maarika Kuusk