← Eesti

4-22-2550/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2022. a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-22-2550 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Avalduse esitaja/sissenõu

§ 2071, § 211, kohus määras: 1.

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

  1. Asendada J.F-i Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.02.
  2. a otsusega väärteoasjas nr 2600,19,000004 määratud rahatrahvist tasumata 165 trahviühikut, s.o 663,45 eurot arestiga 16 (kuusteist) ööpäeva ning arest asendada 16 (kuueteistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
  3. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb J.F olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.
  4. Selgitada J.F-ile , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 5.

§ 2071

lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

  1. Määrus edastada sissenõudjale, kriminaalhooldusosakonnale. J.F-ile ja Tartu Vangla Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 25.07.
  2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele J.F-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Lõuna prefektuur määras J.F-ile 15.02.
  3. a otsusega väärteoasjas nr 2600,19,000004 liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 280 trahviühikut, s.o 1120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis J.F mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,64 mg. Kuna J.F ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 18.07.
  4. a teatas kohtutäitur täitmise võimatusest. Kohtutäitur teatas, et J.F on tasumata rahatrahvi jääk 663,45 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja TMS § 201 lg-st 1 taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist J.F-i suhtes tasumata rahatrahvi osas summas 663,45 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil J.F on nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. J.F ei ole tasunud rahatrahvi osaliselt ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus tulemusi ei andnud, sest võlgnikul puudus vara nõuete rahuldamiseks. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. J.F-ile on määratud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvist 280 trahviühikust tasumata 165 trahviühikut, s.o 663,45 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 16 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et J.F tuleb teha 3 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 16 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub 2

(3)ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

§ 2071

lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS §-st 72, §-st 69;

§-st 211. / Marju Persidskaja Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.