← Eesti

1-23-358/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-23-358 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Mikk Pärjamäe (isikukood 38808190401) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. septembri 2023 määrus Määruskaebuste esitajad Mikk Pärjamäe ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe Teised määruskaebemenetluse pooled Tallinna Vangla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le määruskaebemenetluses Mikk Pärjamäele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 57,60 eurot, sealhulgas käibemaks 9,60 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mikk Pärjamäelt Eesti Vabariigi kasuks välja 57,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla). PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. märtsi 2023 otsusega tunnistati Mikk Pärjamäe süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks M. Pärjamäele Harju Maakohtu
  9. mai 2022 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu
  10. novembri 2022 määrusega täitmisele pööratud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti M. Pärjamäele 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva vangistust. Vangistuse kandmise aja algust arvati
  11. oktoobrist
  13. Viru Maakohtu
  14. juuli 2023 määrusega vabastati M. Pärjamäe vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuni
  15. jaanuarini 2024 kestma pidanud katseajal keelati M. Pärjamäel alkoholi tarvitamine ning teda kohustati asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ja alluma elektroonilisele valvele. Määrus jõustus
  16. juulil
  19. juulil 2023 esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata M. Pärjamäe vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et M. Pärjamäe ei ela kohtu määratud alalises elukohas, ei ilmunud
  20. juulil 2023 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, tarvitas
  21. juulil 2023 alkoholi ega allunud elektroonilisele valvele.
  22. Viru Maakohus planeeris erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi
  23. augustiks 2023, mille kohta saadeti M. Pärjamäele kohtu määratud elukohta Jõhvis Sompa 36c asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse ka kohtukutse. Kohtukutse tagastati märkega, et M. Pärjamäe on rehabilitatsioonikeskusest lahkunud ning kohtuistungile M. Pärjamäe ei ilmunud ega teavitanud kohut oma mitteilmumisest. Seetõttu kuulutas Viru Maakohus
  24. augusti 2023 määrusega M. Pärjamäe tagaotsitavaks ning määras, et kinnipidamisel tuleb ta vahistada. M. Pärjamäe peeti kinni
  25. septembril
  26. Vaidlustatud kohtumäärus
  27. Viru Maakohus rahuldas
  28. septembri 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras M. Pärjamäel veel kandmata 6 kuu ja 9 päevase vangistuse täitmisele. Vangistuse kandmise aja algust arvas kohus
  29. septembrist
  30. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. On tõendatud, et M. Pärjamäe rikkus tahtlikult kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Päev pärast vanglast vabanemist lahkus ta kohtu määratud elukohast, st rehabilitatsioonikeskusest ega võtnud kriminaalhooldusametnikuga ühendust. Seetõttu ei olnud ametnikul võimalik M. Pärnamäega kriminaalhooldust läbi viia ega elektroonilist valvet kohaldada.
  31. juulil 2023 oli M. Pärjamäe tarvitanud alkoholi. Kuna M. Pärjamäe kuritarvitas kohtu usaldust, ta ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö tegemise vastu ja ei võta tingimisi ennetähtaegset vabastamist tõsiselt, ei ole võimalik tema kriminaalhooldust jätkata. Määruskaebused
  32. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Pärjamäe ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe.
  33. M. Pärjamäe palub võimalust kriminaalhooldust rehabilitatsioonikeskuses jätkata. Seal saaks ta oma elu korda seada ja koguda raha oma psüühiliste probleemidega tegelemiseks. Ta tunnistab, et võttis rehabilitatsioonikeskusest lahkumise otsuse vastu liiga rutakalt ja kahetseb seda. Kuna tema vangistus on võrdlemisi lühike, ei saa ta suure tõenäosusega vanglas tööle asuda ega raha koguda. Ka ei võimaldata talle vanglas piisavalt kiiresti psühhiaatrilist abi. Ta ei oska suures seltskonnas suhelda, kuid paljud ühiselamud on inimesi täis. Ta ei tea, kas pärast vanglast vabanemist on enam rehabilitatsioonikeskuses kohti ja kuivõrd ühiselamusse teda ei võeta, ei pruugi tal vabaduses pärast karistuse ärakandmist enam elukohta olla. 2

(4)
  1. Kaitsja palub M. Pärjamäe vangistuse täitmisele pööramine tühistada. M. Pärjamäe tunnistab oma rikkumisi ning on valmis edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täitma. Tema rikkumised ei olnud rasked ega kuritahtlikud ja neid mõjutas tema terviseseisnud. M. Pärjamäe soovis kriminaalhooldaja juurde minna, aga mälu halvenemine ja pidev võitlus iseendaga ei lasknud tal keskenduda. Tal on krooniline haigus, mis vajab jälgimist ja ravi. Kuigi ta ise hindab oma tervist üldiselt normaalseks, oli tal
  2. oktoobrist 2020 kuni
  3. oktoobrini 2022 osaline töövõime ning
  4. aasta veebruaris alustas ta uut töövõime ulatuse hindamise protsessi. Vanglas sai M. Pärjamäe medikamente ja tundis end stabiilselt, kuid vabanedes ta ravimeid enam ei saanud ning tema olukord halvenes. Pingeid tekitas ka uues elukohas sisseelamine: seal võeti telefon kuuks ajaks ära ja oli vaja nelja inimesega ühes toas elada. M. Pärjamäe on valmis rehabilitatsioonikeskusesse tagasi minema ja tööle asuma, et oma võlgu tasuda. Suureks probleemiks on alkoholi tarvitamine. Võõrutuseks on M. Pärjamäele vaja pikemaid kaineid perioode ning talle sobib programmide läbimisel paremini individuaalne töö. Ta soovib oma alkoholisõltuvusest vabaneda. Ta on küll ravi saanud ja kogenud, et saab hakkama, kuid sõltuvusprobleemi lahendamine vajab suuremat pühendumist ning M. Pärjamäe on selleks valmis. Ta on nõus võtma endale lisakohustusi ja soovib läbida sotsiaalprogrammi. Kaitsja hinnangul on täiendavate kohustuste määramine võimalik ning just nii saaks M. Pärjamäed distsiplineerida, sest kontrollitud tingimustel käitub ta laitmatult. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo.
  6. Erakorralises ettekandes heidetakse M. Pärjamäele ette kohtu määratud alalises elukohas elamise kohustuse rikkumist, registreerimiskohustuse rikkumist, elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumist ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõiki neid kohustusi on M. Pärjamäe tahtlikult rikkunud. Kaitsja viitab sellele, et M. Pärjamäe ei rikkunud neid kohustusi kuritahtlikult, vaid suuresti on selles n-ö süüdi tema terviseprobleemid. Tõsi on see, et terviseprobleemid võivad tingida inimese vabastamise karistuse kandmiselt – KarS § 79 või kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425 järgi. See aga on võimalik vaid siis, kui isiku tervisehäire (haigus) on äärmiselt raskekujuline. Pole põhjust arvata, et M. Pärjamäe puhul on olukord selline. Tõsi, oma vaimsete probleemide tõttu võib tal olla n-ö keskmisest inimesest keerulisem teda ümbritsevast adekvaatselt aru saada või vähemasti oma käitumist vastavalt temalt nõutavale juhtida. Tema senise käitumise põhjal pole aga alust arvata, et see oleks M. Pärjamäe jaoks suisa võimatu – ta peab end mõnevõrra rohkem pingutama ja saab siis hakkama. Niisiis saab öelda, et rehabilitatsioonikeskusest lahkumine, kriminaalhooldaja vastuvõtule mitteilmumine ja sellega ka elektroonilise valve seadme paigaldamise takistamine, samuti alkoholi tarvitamine olid M. Pärjamäe teadlikud ja tema kontrolli all olevad valikud. Seetõttu tuleb kriminaalhooldusnõuete tahtlikku ja M. Pärjamäele etteheidetavat eiramist jaatada.
  7. Kuigi edaspidi lubab M. Pärjamäe teisiti käituda ning hooldusnõudeid järgida, ei ole põhjust tema lubadusi uskuda: need on paljasõnalised ja tema senise käitumise pinnalt on alust kahelda, et ta neist lubadustest reaalselt kinni peab. Ennetähtaegsel vabastamisel talle juba anti võimalus oma elu korda seada, kuid seda võimalust ta piisavalt hinnata ei osanud. Niisiis on kõigiti tõenäoline, et kriminaalhoolduse jätkamisel näitaks ta üles sama hoolimatut suhtumist ega teeks oma elus vajalikke korrektiive. Ringkonnakohtul ei ole usku, et M. Pärjamäge oleks võimalik senisest enam distsiplineerida mingisuguste täiendavate kohustuste määramisega. Samuti ei ole M. Pärjamäge võimalik mõjutada käitumiskontrolli aja pikendamisega, kuna see on talle määratud juba katseaja 3
(4)lõpuni. M. Pärjamäe soov minna rehabilitatsioonikeskusesse ja koguda seal raha oma psüühiliste probleemidega tegelemiseks on kiiduväärne, kuid see ei muuda fakti, et korra ta juba on sealt keskusest omaalgatuslikult lahkunud ning võib seda uuesti teha. Niisugusel juhul tekib ka oht, et M. Pärjamäe jääb riigile hoopis tabamatuks, kuna praegugi tuli ta erakorralise ettekande arutamiseks kuulutada tagaotsitavaks. Eelkõige aga esineb oht uuteks kuritegudeks: M. Pärjamäe on väljaspool igasugust riiklikku kontrolli ja toetust ja ta võib seetõttu retsidiivseks muutuda. Neil asjaoludel ei näe ringkonnakohus karistuse eesmärkide täitmiseks muud võimalust kui saata M. Pärjamäe vanglasse. Seal saab ta muu hulgas olla mõnda aega ilma alkoholita ja see võib tema tervisele isegi hästi mõjuda.
  1. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. septembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kliendi nõustamisele, kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse esitamisele kulus tal kokku 40 minutit. Selle eest soovib ta tasu 57,60 eurot, sealhulgas käibemaks 9,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu M. Pärjamäelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.