← Eesti

1-22-676/60

Obsah (5)§ 75§ 263§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 27. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-22-676 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Vladimir Kolbaskini (isikukood 384

) § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: 3.

  1. elama XXX; 3.
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; määratud ajavahemike järel 3.
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel: 4.1.

keelata Vladimir Kolbaskinil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine; 4.

  1. kohustada Vladimir Kolbaskinit asuma tööle või võtma end Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 4.
  2. kohustada Vladimir Kolbaskinit käitumiskontrolli kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalprogrammides. ajal osalema
  3. Vladimir Kolbaskini katseaeg ja käitumiskontroll algavad kohtumääruse jõustumisest.
  4. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata, sh puutuvalt Vladimir Kolbaskinile pandud kohustusse tasuda menetluskulud.
  5. Määruskaebus rahuldada.
  6. Määrata osaühingule Vanalinna Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Vladimir Kolbaskinile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 43,20 eurot, sealhulgas käibemaks 7,20 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Harju Maakohtu
  8. veebruari 2022 otsusega tunnistati Vladimir Kolbaskin süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.

Kolbaskini kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

alusel jäeti see vangistus 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, V. Kolbaskin allutati katseajaks käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks keelati V. Kolbaskinil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ning teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

  1. Kuna V. Kolbaskin rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, pani Harju Maakohus talle
  2. augusti 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täiendava kohustuse alluda alkoholismivastasele ravile ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend. Et V. Kolbaskin jätkas alkoholi tarvitamist, ei allunud oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning rikkus registreerimisele ilmumise kohustust, pööras Harju Maakohus oma
  3. veebruari 2023 määrusega tema vangistuse täitmisele. Vangistuse kandmise aja algust arvati V. Kolbaskini kinnipidamisest
  4. jaanuaril 2023 ning tema karistusaeg lõppeb
  5. aprillil
  6. 2

(5)
  1. Viru Vangla esitas
  2. septembril 2023 Viru Maakohtule materjalid V. Kolbaskini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  3. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad V. Kolbaskini vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  4. Viru Maakohus jättis
  5. septembri 2023 määrusega V. Kolbaskini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. V. Kolbaskini ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt põhjendatud: ta on ära kandnud pool vangistusest, on saanud aru oma õigusvastase käitumise tagajärgedest, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on asunud läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vangla toetab tema karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Samas puudub Vene kodanikul V. Kolbaskinil kehtiv elamisluba, mistõttu ei ole tema suhtes võimalik viia läbi ennetähtaegse vabastamise puhul kohustuslikku kriminaalhooldust. Seetõttu ei saa V. Kolbaskinit ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
  6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Kolbaskini kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, paludes maakohtu määrus tühistada ja V. Kolbaskin ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  7. Kohus teostas kaalutlusõigust puudulikult ja tugines V. Kolbaskinit vabastamata jättes üksnes asjaolule, et tal puudub hetkel elamisluba. Kohtumääruses puuduvad põhjendused, miks ei kaalu V. Kolbaskini poolt vangistuse jooksul tehtu üles tema eelnevat elukäiku ja miks ei ole kohtu hinnangul elamisloa saamine lähiajal võimalik.
  8. Ennetähtaegsel vabastamisel soovib V. Kolbaskin minna elama XXX. Seega on tal olemas kindel elukoht. Politsei- ja Piirivalveametis on menetlemisel V. Kolbaskini tähtajalise elamisloa taotlus ning tal on reaalne võimalus lähiajal elamisluba saada, kuna ta on elanud, õppinud ja ametlikult töötanud Eestis ning ka tema pereliikmed elavad Eestis. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Kolbaskin olnud motiveeritud osalema ka eesti keele kursustel.
  9. Kohus jättis arvestamata V. Kolbaskiniga seonduvad positiivsed asjaolud: osalemise rehabiliteerivates tegevustes, töötamise ja alkoholisõltuvusest vabanemise soovi, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, V. Kolbaskinit eesootavad elutingimused ning kriminaalhoolduse võimalused abistada teda taasühiskonnastumisel. Karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole tingimata vajalik karistuse lõpuni ärakandmine. Kriminaalhooldus peaks tagama piisava ja tõhusa järelevalve V. Kolbaskini käitumise üle. Ka V. Kolbaskini tähtaegsel vabanemisel võib tema resotsialiseerumisel olla probleemiks elamisloa puudumine. Sellisel juhul pole aga võimalik tema käitumist kontrollida ning teda võimalikes riskivaldkondades abistada.
  10. V. Kolbaskin on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tulemusena muutus tema mõtteviis positiivsemaks. Ta on sotsiaalprogrammi materjali läbi töötanud ja omandanud. Oma tulevikku planeerib V. Kolbaskin seaduskuulekana ning usub, et ta vabaneb alkoholisõltuvusest. Ta on saanud aru oma käitumise olulisusest, tunnistab tehtud vigu ning on neist tulevikuplaanide koostamisel õppinud. Vabaduses soovib V. Kolbaskin asuda tööle ja ka vanglas on ta aktiivselt tööhõives osalenud. Tal on olemas toetavad pereliikmed, mis vähendab tema õigusvastase käitumise riski. V. Kolbaskin ei õigusta enda tegu, kahetseb seda ja tal on tulevikuks realistlikud plaanid, mille elluviimiseks on ta andnud juba olulise panuse vanglas. 3
(5)Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuivõrd Vene kodanikul V. Kolbaskinil puudub Eestis elamiseks kehtiv elamisluba, ei saa tema suhtes läbi viia kriminaalhooldust ega teda seetõttu ennetähtaegselt vabastada. V. Kolbaskinil oleks tema vabastamise korral seaduslik alus Eestis viibimiseks. Nimelt võib välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleneda õigus või kohustus Eestis viibimiseks ka kohtulahendist. Seetõttu annab sellise õiguse ja kohustuse ka ennetähtaegse vabastamise määrus, sest selle määrusega seatakse isikule käitumiskontroll, millega kaasneb automaatselt kohustus elada Eestis (

§ 75

lg 1 p 1) ja keeld minna Eestist ära (

§ 75lg 1 p 6).

See tähendab, et elamisloa puudumine ei saa V. Kolbaskini suhtes kriminaalhoolduse läbiviimist takistada ning sel põhjusel ei saa teda ennetähtaegselt vabastamata jätta. Kuna V. Kolbaskinit on karistatud teise astme kuriteo toimepanemise eest ja ta on kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast, mis on üksiti enam kui neli kuud, on täidetud

§ 76lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks.

Et V. Kolbaskinil on Eestis olemas ka alaline elukoht, on täidetud muudki vormilised tingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. See tähendab, et V. Kolbaskini saab vabastamata jätta vaid juhul, kui selleks ei ole täidetud materiaalsed ehk sisulised eeldused. Kuna neid pidas maakohus täidetuks, tulnuks V. Kolbaskin ennetähtaegselt vabastada. Ka ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sisuliste eelduste poolest on V. Kolbaskini ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning seega tühistab kohtukolleegium maakohtu määruse ja vabastab V. Kolbaskini ennetähtaegselt. 12. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb süüdimõistetule määrata katseaeg. Tulenevalt

§ 76

lg 5 ls-st määratakse see katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kuna V. Kolbaskini karistusaeg lõppeb 24. aprillil 2024 ehk karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui kuus kuud, tuleb talle määrata katseaeg kuueks kuuks alates käesoleva määruse jõustumisest. Lähtuvalt

§ 76lg 5 ls-st 2 peab V.

Kolbaskin sama aja vältel alluma käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab ta järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks peab kohtukolleegium põhjendatuks keelata V. Kolbaskinil vastavalt

§ 75

lg 2 p-le 2 käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ning kohustada teda vastavalt

§ 75

lg 2 p-le 8 osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalprogrammides. Need on vajalikud V. Kolbaskini kuritegeliku käitumise riskitegurite maandamiseks. Samuti peab kohtukolleegium põhjendatuks kohustada V. Kolbaskinit vastavalt

§ 75

lg 2 p-le 4 asuma tööle või võtma end Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. See on vajalik, et V. Kolbaskin oleks hõivatud mõtestatud tegevusega ning tal jääks vähem aega riskikäitumiseks.

  1. Ärakandmata karistusosast loetakse V. Kolbaskin lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ka vaid üks rikkumine võib olla piisav, et saata V. Kolbaskin tagasi vanglasse.
  2. Viimaks selgitab kolleegium ka maakohtus paika pandud menetluskuludega (129,60 eurone kaitsjatasu) seonduvat. Selles osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata – V. Kolbaskinil tuleb nimetatud kulu riigile hüvitada. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu, kelle kanda menetluskulu ennetähtaegse vabastamise menetluse puhul jääb. Sellele küsimusele vastamisel saab ringkonnakohtu meelest lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari 2016 määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti 4

(5)käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on kogu tema süüle vastava karistuse ära kandnud. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. See kaitsjatasu jääb kinnipeetava kanda.
  1. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. septembri 2023 määruse osaliselt, vabastab V. Kolbaskini vangistusest tingimisi enne tähtaega ning rahuldab kaitsja määruskaebuse.
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et määruskaebuse koostamisele kulus tal 60 minutit, mille eest soovib ta tasu 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja kaebus mahub neljale A4 lehele. Kaebuse põhjendav osa on ligikaudu kolmel ja poolel lehel, millest umbes poole lehe ulatuses on tsiteeritud seadust, Riigikohtu lahendeid ning maakohtu seisukohti. Kaitsja argumentides on põhjendamatuid kordusi ning nii mõnegi argumendi väljatoomine on maakohtu põhjendusi arvestades asjakohatu. Neid asjaolusid arvestades peab kohtukolleegium põhjendatuks rahuldada kaitsja taotlus 30 minutile vastava tasu ehk 43,20 euro ulatuses (sh käibemaks 7,20 eurot). KrMS § 187 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.