1-22-2274/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-22-2274 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Janek Kõksi (isikukood 37404065718) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Janek Kõksi kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Valdo Gerassimov Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Janek Kõksi kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le määruskaebemenetluses Janek Kõksile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Janek Kõksilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
7. Tartu Maakohtu
8. oktoobri 2023 määrusega jäeti Janek Kõks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. J. Kõksi karistati Tartu Maakohtu
9. aprilli 2022 otsusega mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest 9-kuulise vangistusega, millest J. Kõks kandis kohe ära 14 päeva – ülejäänu jäeti tingimisi täitmisele pööramata. J. Kõks rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu ja seetõttu pandi talle
10. juuni 2022 kohtumäärusega kohustus teha pikatoimeline alkoholi tarvitamise vastane süst. Seejärel rikkus J. Kõks alkoholi tarvitamise keeldu uuesti ja
11. novembri 2022 määrusega kohustati teda hakkama andma vereanalüüse. Ka pärast seda rikkus J. Kõks alkoholi tarvitamise keeldu ja
12. veebruari 2023 määrusega pöörati vangistus lõpuks täitmisele. J. Kõksi vabanemisjärgsed elutingimused on head ning ka vanglas on ta käitunud hästi. Teda on aga korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras erinevate süütegude eest karistatud. J. Kõksi kuriteod ja eluviis viitavad sellele, et tal on probleem alkoholi liigtarvitamisega. J. Kõks ise oma alkoholiprobleemi ei tunnista.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Kõksi kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene. Kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. J. Kõksi vabanemisjärgsed elutingimused on head, vanglas on ta osalenud tööhõives, tema töösse suhtumine on hea ning ta ei ole rikkunud vanglareegleid. Alkoholi osas rääkis J. Kõks siiralt. Seda peaks tunnustama. J. Kõks soovib asuda elama oma venna juurde ja peab seetõttu igal juhul oma alkoholiprobleemiga tegelema. J. Kõksil saab tema enda sõnul olema alkoholi tarvitamiseks liiga palju tööd. J. Kõksil on ka tegelikult võimalik vabanedes kohe tööle asuda. Ka vangla ja prokuratuur toetavad J. Kõksi vabastamist. Kui J. Kõks kannab karistuse lõpuni, vabaneb ta ilma igasuguse järelevalveta. J. Kõksile võib seada alkoholi tarvitamise keelu ja kohustada teda viivitamatult tööle asuma.
14. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige J. Kõksi korduvad kuriteod, tema varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, alkoholiprobleem ja tema enda suhtumine selle probleemi osas annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis J. Kõksi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus J. Kõksi kaitsja määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
16. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumäärusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 67 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause analoogiast lähtudes tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu J. Kõksilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2