) § § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2.2.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja nõusolekut hagejapoolse nõudest loobumisega saab loobumise olemust arvestades eeldada ka siis, kui kostja nõuet ei tunnista (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-13, p. 41). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 2.3. Menetluse lõpetamisest tulenevalt tühistab kohus kohtuistungi, mis on käesolevas tsiviilasjas määratud 14.11.2023 kuupäevale. 2.4.
Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.5.
2.6.
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lk 2 / 3 2-23-948 2.
3. Kohus jätab rahuldamata hageja 04.10.2023 taotluse, millega hageja palub kohtul tagastada hageja poolt 02.10.2023 tasutud riigilõivu täitemenetluse peatamise avalduse esitamiselt, summas 70 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 17 alusel). Kohus selgitab hagejale järgmist.
lg 1 p 6 sätestab, et täitemenetluse peatamise avaldus on käsitletav hagi tagamise abinõuna. Hageja taotleb täitemenetluse peatamise taotluselt tasutud riigilõivu tagastamist
lg 1 p 7 alusel, kuna toiming, mille kulud ette tasuti, jäeti kohtu poolt tegemata. Hageja taotluse sisust nähtuvalt on hageja ekslikult viidanud taotluses nimetatud sättele ning on kohtu hinnangul lähtunud taotluses
lg-st 7.
lg 7 käsitleb asja läbivaatamise kulusid, mis on loetletud
§-s 143, millisesse ei kuulu riigilõiv. Riigilõiv hagi tagamiselt on
lg-te 1 ja 2 järgi käsitletav rahasumma, mis tasutakse menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Seega ei ole riigilõiv
lg 7 järgi kulu, mis kuulub nimetatud sättes reguleeritud tingimustel tagastamisele. Lisaks märgib kohus, et kohus lahendas hagi tagamise taotluse kahel korral sisuliselt, jättes selle rahuldamata. Kui kohus jätab taotluse sisuliselt rahuldamata, siis ei ole tegemist olukorraga, kus kohus on menetlustoimingu jätnud tegemata. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.