← Eesti

3-23-2198/6

Obsah (9)§ 121§ 45§ 37§ 207§ 204§ 104§ 240§ 44§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-2

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee 19.01.1988 otsusega nr 12 lubati Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 113 alusel Viimsi küla täitevkomiteel erandina registreerida ning vormistada omandiõigus Y nimele Leppneeme külla ehitatud elamule, samuti lubati S. M. Kirovi nim. näidiskalurikolhoosil eraldada Y-le 0,21 ha õue-aiamaad Leppneeme külas. Sama otsuse kohaselt tuli Yl tellida õue-aiamaa plaan ja arhitektuur-planeerimise ülesanne ning esitada 1 aasta jooksul kinnitamiseks hoonestuse projekt.
  2. X esitas Tallinna Halduskohtule 04.10.2023 kaebuse, milles palus kohtul anda

§de 2 ja 61 alusel õiguslik hinnang Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsusele nr

  1. Täpsemalt soovis kaebaja vastuseid küsimustele, kas see dokument ja selle dokumendi kasutamine kohtute menetlustes on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning milline on dokumendi kehtivusaeg. Riigikohtu 10.08.2023 vastuses nr 6-1/23-402 soovitati kaebajal pöörduda dokumendile õigusliku hinnangu saamiseks Tallinna Halduskohtusse. Selle dokumendi kasutamine kohtumenetlustes rikub kaebaja materiaalseid õigusi ehitiste ja hoonete ning nende 3-23-2198 juurde kuuluva maa erastamisel. Dokument lähtub Eesti NSV õigusest, seda ei ole õiguslikult põhjendatud ning dokumendi kehtivus lõppes
  2. a-l või hiljemalt koos Eesti NSV likvideerimisega.
  3. Tallinna Halduskohus tagastas 04.10.2023 määrusega X kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Sisuliselt soovib kaebaja kohtu hinnangut, millist õiguslikku tähendust saab 19.01.1988 otsus nr 12 omada maa erastamist puudutavates kohtumenetlustes. X varasemate kaebustega seotud haldusasjade nr 3-21-506 ja 3-23-1020 pinnalt saab järeldada, et kaebaja peab silmas Leppneeme külas Lännekalda tee 10 ja 7 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamist ning sellega seotud kohtumenetlusi. Haldusasjas nr 3-21-506 vaidlustas kaebaja Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58, millega määrati kindlaks Lännekalda tee 10 ja 7 ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suurus ning nõustuti selle maa erastamisega võrdselt kolmele isikule (sh kaebaja). Vaidlustatud haldusaktis on viidatud mh 19.01.1988 otsusele nr 12. Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2021 otsusega X kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2022 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Need kohtuotsused on jõustunud. Seega on haldusakt, millega tuvastati, kellele kuuluvad hooned ja kellel on õigus maad erastada, kohtuliku kontrolli läbinud. Haldusasjas nr 3-23-1020 vaidlustas kaebaja Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741, millega otsustati erastada Lännekalda tee 7 maa (1075 m2) ja Lännekalda tee 10 maa (3245 m2) ühiselt kolmele isikule (sh kaebajale). Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, kuid kaebaja saab soovi korral esitada selle peale apellatsioonkaebuse.

§ 45

lg 2 kohaselt peaks tuvastamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 6) rahuldamine andma kaebajale mingisuguse selge õigusliku kasu, kusjuures sama tulemust ei ole kaebajal võimalik tõhusamalt saavutada muul viisil. Kui asjaolu, mille tuvastamist kaebaja taotleb, ei saa anda talle mingisugust õiguslikku kasu või kui sama eesmärki oleks tõhusamalt võimalik saavutada muul moel, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Küsimust, kas ja milline on 19.01.1988 otsuse nr 12 õiguslik tähendus Lännekalda tee 7 ja 10 hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise seisukohast, on võimalik tõhusalt lahendada üksnes eespool märgitud haldusaktide vaidlustamisel. Haldusasjade nr 3-21-506 ja 3-23-1020 raames oli või on kaebajal võimalik nõuda mh selle kontrollimist, kas Viimsi vald või Maa-amet võis 19.01.1988 otsusele nr 12 tugineda või kas selle otsuse pinnalt on tehtud õiged järeldused. Kui kaebaja seda küsimust neis vaidlustes ei tõstatanud või kui kohtute hinnangul on erastamine toimunud õiguspäraselt, siis ei ole kaebajal ühelgi juhul võimalik saavutada oma eesmärki eraldi tuvastuskaebuse esitamisega. Mingit muud õiguslikku kasu ei saa 19.01.1988 otsuse nr 12 Eesti õigusele vastavuse või ajalise kehtivuse hindamine kaebajale anda. Kui kaebaja hinnangul võtsid kohtud 19.01.1988 otsust nr 12 arvesse põhjendamatult või tegid sellest valed järeldused, on tal võimalik kohtuotsuste peale seaduses sätestatud korras edasi kaevata. Lubatav ja eesmärgipärane ei ole tuvastamiskaebuse esitamine selleks, et tuvastada asjaolusid, mis omavad tähtsust mõnes teises, kohtu menetluses olevas või kohtu poolt juba lahendatud asjas või ka haldusorgani poolt haldusakti andmisel. 4. X palub 19.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja õiguste kaitseks puudub tõhusam vahend. Riigikohus jättis 03.10.2023 määrusega läbi vaatamata kaebaja 04.09.2023 teistmisavalduse haldusasjas nr 3-21-506. Vaidlusalust 19.01.1988 otsust nr 12 kasutatakse haldusasjades nr 321-506, 3-23-1020 ja 3-23-1226. Dokumendile on antud hinnang üksnes Tallinna Halduskohtu 16.09.2021 otsuses nr 3-21-506, kuid seda pole hinnanud ringkonnakohus ega ka Riigikohus. Kuivõrd halduskohus ei ole vaidlustatud määruses vastanud kaebaja tõstatatud küsimustele, siis loodab kaebaja saada vastused ringkonnakohtult. Taotletav õiguslik hinnang 19.01.1988 otsuse nr 12 kohta annab kaebajale võimaluse tõestada varasemate kohtuotsuste ebaõigsust. 2

(4)3-23-2198 Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsus nr 12 lähtus Eesti NSV sotsialistlikest põhimõtetest, mis ei tunnistanud õigust eraomandile. Otsusega lubati erandina vormistada omandiõigus ainult Y-le (kaebaja ema), rikkudes samas teiste isikute õigusi. Uue elumaja ehitamiseks andis oma vana maja vundamendi Q (kaebaja vanaisa) ja uue elumaja ehitas W (kaebaja isa, surnud XX.XX.XXXX) ning ehitusmaterjalid selleks andis F (kaebaja vanaema). 19.01.1988 otsus nr 12 ei arvesta lisaks alaealise lapse (kaebaja) õigusi, kes oli majja sisse kirjutatud alates 03.07.1984 ja elas seal alates 03.04.
  1. Otsus on vastuolus põhiseaduse §-ga 32, eluruumide erastamise seaduse, maareformi seaduse ja pärimisseadusega. Otsuse p 3 kohaselt kehtis see ühe aasta ja igal juhul lõppes otsuse kehtivus Eesti NSV likvideerimisega. Elumajale (praeguse aadressiga Lännekalda tee 10) ei vormistatud omanikku alates
  2. a-st kuni
  3. a-ni. Selle elumaja juurde kuuluva maa eraldamine ja ostueesõigusega erastamine rikub maareformi seaduse § 22 lg-t
  4. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

  1. Määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk tuvastamiskaebuse esitamisel olnud soov saada kohtute seisukoht Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsuse nr 12 õigusliku tähenduse ja kehtivusaja küsimustes, et tõendada haldusasjades nr 3-21-506, 3-23-1020 ja 3-23-1226 tehtud kohtulahendite ebaõigsust. Halduskohus on õigesti märkinud, et 19.01.1988 otsuse nr 12 õigusliku tähenduse või kehtivuse hindamine saaks olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik üksnes seoses Lännekalda tee 10 ja 7 hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlusega. Kaebajal on olnud võimalik esitada kõik oma vastuväited kõnealuse dokumendi arvestamisele või selle põhjal tehtud järeldustele eelkõige Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 vaidlustamisel haldusasjas nr 3-21-506, kuid samuti Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 117/23/741 vaidlustamisel haldusasjas nr 3-23-
  2. Dokument sisaldub haldusasja nr 3-21-506 menetluse käigus kohtule esitatud erastamistoimikus ning sellele on oma hinnangu andnud nii Tallinna Halduskohus (16.09.2021 otsuse p 19.1) kui ka Tallinna Ringkonnakohus (29.11.2022 otsuse p 21). Ringkonnakohtu otsuses (p-d 19–20) on muu hulgas hinnatud kaebaja väiteid, mis puudutavad F poolt antud ehitusmaterjale ja kaebaja elamusse sissekirjutamist. Asjaolust, et Riigikohus jättis 14.03.2023 määrusega X kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning keeldus 27.06.2023 määrusega ka kaebaja teistmisavalduse menetlemisest, samuti jättis 03.10.2023 määrusega korduva teistmisavalduse läbi vaatamata, ei saa teha järeldust, et Riigikohus ei ole 19.01.1988 otsust nr 12 üldse hinnanud.
  3. Sisuliselt soovib kaebaja, et kohtud hindaksid siinses asjas uuesti ühte tõendit, mille alusel (teiste hulgas) tuvastati Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 andmisel tähtsust omanud asjaolu, et endise Metsa (Metstoa) talu elamu ainuomanikuks sai Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsuse nr 12 ja Viimsi küla RSN TK 28.06.1988 otsuse nr 23 alusel Y, kelle pärijad on ka elamu juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektid. Haldusasjas nr 3-21-506 tehtud otsused on jõustunud ning olukorras, kus kaebajal oli võimalik esitada oma vastuväited juba varasemas menetluses, ei oleks teistmine

§ 240

lg 5 järgi lubatud ka juhul, kui kohtud peaksid hindama 19.01.1988 otsust nr 12 senisest erinevalt. Õige ei ole ka väide, et Riigikohus oleks kaebajal soovitanud pöörduda halduskohtusse. Riigikohus selgitas 10.08.2023 vastuses nr 6-1/23-402 kaebajale üksnes seda, et Riigikohtu 27.06.2023 määruse peale, millega tema teistmisavaldus jäeti menetlusse võtmata, ei ole võimalik esitada uut teistmisavaldust, mistõttu jäetakse see tähelepanuta. 3

(4)3-23-2198 8. Kuna isik saab ka tuvastamiskaebusega pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44

lg 1 ja § 38 lg 4), on halduskohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel põhjendatult tagastanud.

Ringkonnakohus ei pea

§ 201

lg-st 4 ja § 203 lg-st 2 lähtudes vajalikuks korrata halduskohtu põhjendusi, et Harju Rajooni RSN TK 19.01.1988 otsuse nr 12 (samuti sellele järgnenud Viimsi küla RSN TK 28.06.1988 otsuse nr 23) õigusliku tähenduse ja kehtivusaja küsimused saaksid kaebajale anda mingi õigusliku kasu üksnes Lännekalda tee 10 ja 7 hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluses ning selles tehtud haldusaktide (Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldus nr 58 ja Maa-ameti 30.03.2023 korraldus nr 117/23/741) vaidlustamisel. Kõik oma vastuväited nendele haldusaktidele tuli või tuleb kaebajal esitada vastavalt haldusasju nr 3-21-506 ja 3-23-1020 lahendanud või lahendavatele kohtutele. 9. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.10.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.