KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1697

) § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus.

§ 68

lg 1 alusel võib lepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 68

lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.

§ 68

lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11 ja 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11 ja 21.10.2020, 2-18-109972, p 12).

§ 75

lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

1. Kostja pidi esile tooma asjaolud ja tõendama, et pooled leppisid kokku, et kostja eraldi erikontrolli ühendatava ühingu majandustegevuse kontrollimiseks hageja juhatuse liikmeks 8 2-19-16970 oleku aja 01.01.2012–14.12.2012 kohta eraldi ei teosta ja hageja kohustub tasuma kostjale 01.01.2012–14.12.2012 teostatud tehingutest tuleneva kahju 22 191,24 eurot hagejale tulevikus jaotatavate dividendide tasaarvestamisel. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole pooled sellist kokkulepet sõlminud. Seega pidi kostja tooma esile, millal ja milliste tahteavalduste tegemisega on vaidlusalune kokkulepe sõlmitud. Kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et hageja ja kostja ei ole sõlminud 10.10.2014 kokkulepet kahju hüvitamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on kostja kahju hüvitamise nõuet 22 191,24 eurot tunnistanud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja vande all antud ütluste usaldusväärsuses kahtlemisest on võimalik järeldada kostja tunnistaja ütluste suuremat usaldusväärsust, millised omakorda on seadnud kahtluse alla hageja. Kolleegiumi arvates ei anna väidetavad vastuolud hageja vande all antud ütlustes erinevatele temale esitatud küsimustele vastates põhjust tuvastada hageja vande all antud ütluste ebausaldusväärsus kokkuleppe sõlmimise kohta, et neid arvestamata jätta. Samuti ei ole põhjust hageja vande all antud ütluseid jätta arvestamata seetõttu, et menetluse käigus on hageja oma esindaja kaudu esitanud väiteid, mis ei ole leidnud kinnitust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole nõustunud kostja käsitlusega, et hageja ja kostja on sõlminud kahju 22 191,24 euro tasumiseks kokkuleppe. Olukorras, kus vaidlusalune kokkulepe kahju hüvitamiseks on sõlmitud suuliselt, ei ole põhjendatud eelistada ühe lepingupoole ütlusi teise poole ütlustele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud muud tõendid kostja tunnistaja ütlusi kahju hüvitamise kokkuleppe kohta ei kinnita. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on jätnud Grow Audit OÜ vandeaudiitor AH 03.09.2013 märgukirja kui dokumentaalse tõendi otsuse tegemisel arvestamata. Maakohtu märkusest, et kohtul pole võimalik kontrollida märgukirjas kirjapandut, ei ole võimalik järeldada, et kohus jättis märgukirjaga arvestamata. Maakohus leidis, et Grow Audit OÜ vandeaudiitor AH märgukiri ei tõenda, et hageja on kostja kahju hüvitamise nõuet tunnistanud. Ka kolleegiumi hinnangul ei tõenda Grow Audit OÜ vandeaudiitor AH 03.09.2013 märgukiri, et pooled oleksid sõlminud 10.10.2014 suulise kokkuleppe märgukirjas märgitud kahju 22 191,24 euro tasumiseks. Asjaolust, et märgukirjas on märgitud kostjal tekkinud kahjusumma 22 191,24 eurot, ei ole kuidagi võimalik järeldada hageja tahteavaldust selle tasumiseks. Samuti ei ole võimalik iseenesest märgukirjast järeldada, et kostja üldse esitas hagejale nõude tasuda sellel märgitud summa 22 191,24 eurot. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja käitumisest peale vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimist, saab järeldada hageja tahet arvestada või tasaarvestada tulevikus temale ette nähtud dividendide arvelt kahjuhüvitis kostja soovitud suuruses 22 191,24 eurot. Maakohus tuvastas, et hageja on nõudnud kostjalt 24.09.2018 ja 02.05.2019 selgitusi saamata jäänud dividendide kohta. Seega ei ole põhjendatud arvata, et hageja on käitunud viisil, et ta justkui 10.10.2014 kokkuleppele tuginedes ei nõuakski dividendide maksmist, sest ta oli tunnistanud kostja kahju hüvitamise nõuet ja soovib nende tasaarvestamist 10.10.2014 kokkuleppe alusel.
2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kostja esitatud asjaoludel, kus kostja ei ole tahtlikult jätnud hagejale dividende maksmata ja ka hageja ise ei ole aastate jooksul pöördunud kostja poole dividendi väljamaksmise nõudega, on alust arvata, et hageja viivise nõue võib olla hea usu põhimõtte vastane. Olukorras, kus kostja aktsionäride üldkoosolekute otsustega olid vastu võetud otsused, et
3. aasta eest makstakse dividendid välja hiljemalt 31.12.2018,
4. aasta eest makstakse dividendid välja hiljemalt 31.12.2020 ja
5. aasta eest makstakse dividendid välja hiljemalt 31.12.2019 ning hageja pöördus kohtueelselt 24.01.2018 ja 06.05.2019 kostja poole nõudega maksta temale dividendi ning 31.10.2019 esitas hagi dividendide nõudmiseks, ei saa rääkida, et hageja poleks pöördunud või aastaid pöördunud kostja poole dividendi 9 2-19-16970 maksmise nõudega, mistõttu võiks hageja nõue seetõttu olla hea usu põhimõttega vastane. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid arvata, et viivise nõue võib olla hea usu põhimõtte vastane ja et seetõttu tuleks jätta viivis välja mõistmata või seda vähendada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda viivist 2015–
6. aasta dividendide maksmisega viivitamise eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise muutmiseks.
8. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
9. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
10. Hageja palus 24.07.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 19,45 tunni eest summas 3150,90 eurot (käibemaksuga). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga tunnihind 162 eurot).
11. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu õigusabi osutamisel: maakohtu otsusega tutvumine 1,25 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund; puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine 0,15 tundi; 12.08.2022, 16.08.2022 ja 30.08.2022 määruste ja kostja 15.08.2022 menetlusdokumendiga tutvumine 0,45 tundi; kliendi nõustamine 1,5 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 12 tundi; kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine 0,1 tundi; 24.07.2023 menetlusdokumendi koostamine 2 tundi; menetluskulude taotluse ja kostja menetluskulude nimekirja analüüs ning seisukoha koostamine 1 tund. Kostja leiab, et hageja ajakulu õigusabile on ebamõistlikult suur ning põhjendatuks saab pidada ajakulu mitte enam kui 3,5 tunni ulatuses.
12. Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele kulunud aega vähendada. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et maakohtu otsusega tutvumiseks, kostja apellatsioonkaebusega ja kohtumäärustega tutvumisele (09.08.2022 e-kiri tähtaja määramiseks kostja apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamiseks, 12.08.2022 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrus, 16.08.2022 kostjale enamtasutud riigilõivu tagastamise määrus, 30.08.2022 määrus hageja taotluste suhtes apellatsioonkaebuse vastamise tähtaja pikendamise rahuldamiseks ja vastuapellatsioonkaebuse tähtaja esitamise pikendamise rahuldamata jätmiseks), kostja menetlusdokumentidega tutvumisele (kus kostja on kõrvaldanud puuduseid ja esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks), kliendiga suhtlemisele ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele, on kulunud kokku 16,35 tundi ning kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele ja analüüsimisele, hageja menetluskulude taotluse ja lõppseisukohtade koostamisele on kulunud kokku 3,1 tundi. Võttes arvesse tsiviilasja vähest mahtu, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud vandeadvokaadist esindajaga ja et apellatsioonkaebuses korratakse varem menetluses esitatud seisukohti, on apellatsioonkaebuse vastuse ja sellega seotud toimingute, sh apellatsioonkaebuse täpsustamisega seotud toimingute ja hageja taotlustega tähtaegade pikendamiseks, põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 7 tundi, menetluskulude nimekirja koostamise ja lõppseisukohtade koostamise ning kostja 10 2-19-16970 menetluskulude nimekirjale vastamisega seotud kulu mitte rohkem kui 1 tund. Seega kokku peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 8 tundi.
13. Arvestades kohtupraktikat, tsiviilasja olemust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära 135 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1080 eurot (8 tundi x 135 eurot) ilma käibemaksuta ja 1296 eurot koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10), s.o kokku 1296 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 11