Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 20. Kostja esitas 10.07.2023 ringkonnakohtule uued tõendid, milleks on hageja internetipostituse väljatrükk, mis sisaldab mh väiteid ka kostja poolt kasuka valdamise kohta, ja hageja lepingulise esindaja Severinas Jakubauskase 27.06.2023 kiri kostjale. Kostja selgitab, et tõendid on tekkinud juunis-juulis 2023.
lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, kuna need ei tõenda asjaolusid, mis on praeguses menetluses vaidluse all. See, milliseid hinnanguid annavad pooled jätkuvalt teineteise käitumisele, ei ole praeguses menetluses oluline. 5 2-21-18072 21.
lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase menetluse ja pooltele oli arusaadav nii tõendamiskoormus kui ka õiguse kohaldamine. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on tõenditest teinud ebaõige järelduse, et poolte vahel oli kasuka kinkeleping.
lg 1 järgi peab kohus hindama tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja täielikult, mida maakohus on vaidlustatud otsuses teinud ja kujundanud oma järelduse, tuvastades pooltevahelise õigussuhte tõendite kogumi põhjal. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses
lg 4 järgi tähelepanuta hageja väite, et kasukas oli pärijate ühisvara ja hageja ei saanud seda kinkida, kuna hageja ei ole maakohtus sellist väidet esitanud ega apellatsioonimenetluses põhistanud, miks ta esitab väite alles ringkonnakohtule. Lisaks märgib ringkonnakohus, et väidetud asjaolu ei ole vaidluse lahendamisel ka oluline, kuna hageja on väitnud, et pärandvara jagamisel jäi kasukas talle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27. Maakohus on jaotanud menetluskulud
Maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suurust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. 28. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta
lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 29. Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 780 eurot, mis moodustub esindajatasust 6,5 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot. 30.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohus peab menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajakulu põhjendatuks. Esindaja tunnitasuks on põhjendatud lugeda 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Kostja esindaja ei ole advokaat ja kohtupraktikas ei ole peetud mõistlikuks sellise esindaja teenuse tunnihinda üle 100 euro. Menetluskulu kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta, kuna kostja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei nõua kostjalt käibemaksu tasumist. 31. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 650 eurot (6,5x100). Kostja on esitanud ka
lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja 7 2-21-18072 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 32.
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.