← Eesti

2-21-18072/29

Obsah (11)§ 657§ 238§ 652§ 232§ 654§ 162§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-18072 Koht

§ 657lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 20. Kostja esitas 10.07.2023 ringkonnakohtule uued tõendid, milleks on hageja internetipostituse väljatrükk, mis sisaldab mh väiteid ka kostja poolt kasuka valdamise kohta, ja hageja lepingulise esindaja Severinas Jakubauskase 27.06.2023 kiri kostjale. Kostja selgitab, et tõendid on tekkinud juunis-juulis 2023.

§ 238

lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, kuna need ei tõenda asjaolusid, mis on praeguses menetluses vaidluse all. See, milliseid hinnanguid annavad pooled jätkuvalt teineteise käitumisele, ei ole praeguses menetluses oluline. 5 2-21-18072 21.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase menetluse ja pooltele oli arusaadav nii tõendamiskoormus kui ka õiguse kohaldamine. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on tõenditest teinud ebaõige järelduse, et poolte vahel oli kasuka kinkeleping.

§ 232

lg 1 järgi peab kohus hindama tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja täielikult, mida maakohus on vaidlustatud otsuses teinud ja kujundanud oma järelduse, tuvastades pooltevahelise õigussuhte tõendite kogumi põhjal. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

  1. Hageja esitas esialgses hagiavalduses kostja vastu nõude kasuka ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 järgi. Menetluse ajal täpsustas hageja nõue aluseks olevaid asjaolusid, väites, et poolte vahel oli kasuka tasuta kasutamise leping, millega hageja andis kasuka kostja kasutusse, ja hageja ütles lepingu üles hiljemalt 10.05.
  2. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja kinkis kasuka talle.
  3. Pooled ei vaielnud, et hageja andis poolte kooselu ajal kasuka kostja valdusse ja kasutusse. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on sõlmitud kasuka tasuta kasutamise leping või kinkeleping, millega hageja kinkis kasuka kostjale. VÕS § 259 lg 1 järgi kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale. VÕS § 389 sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 1 ja 3 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel mh lähtuda lepingu sõlmimise asjaoludest ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Maakohus on esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades õigesti tõlgendanud poolte tahteavaldusi ja käitumist ning tuvastanud, et nende vahel oli sõlmitud kinkeleping, millega hageja kinkis kasuka kostjale.
  4. Kuna hageja on kinkinud kasuka kostjale, s.t omandi kostjale üle andnud, on kostja kasuka omanik ning hageja ei saa kostjalt kasukat tagasi nõuda.
  5. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. See, et
  6. aastal omandas hageja kasuka pärandvarana, ei tähenda, et ta on senini kasuka omanik ja saab selle kostja valdusest välja nõuda. Kuna hageja kinkis kostjale vallasasja, siis ei pidanud pooled selleks sõlmima kirjalikus vormis lepingut. Maakohus on õigesti pidanud oluliseks seda, et pooled elasid pikemat aega kooselulises suhtes ja lähedase suhte korral saab pidada pigem tavapäraseks, et suhte pooled teevad teineteisele kingitusi, mitte ei sõlmi tasuta kasutamise lepinguid. Samuti on hageja nõustunud kostja väitega, et ta oli teadlik sellest, et kostja lasi kasuka enda mõõtude järgi ümber teha. Tasuta kasutusse antud eseme puhul ei ole tavapärane, et kasutusse antud eset oluliselt muudetakse, kuna lepingu lõppemisel tuleb see kasutusse andjale tagastada eeldatavalt samas seisukorras, kui see oli kasutusse andmisel. Kasukas on 6 2-21-18072 individuaaltunnustega ese, mis on sobiv isikule, kellele see on õmmeldud. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga hageja käitumisele enne hagiga kohtusse pöördumist: hageja on pöördunud politsei poole, kuna kostja on väidetavalt varastanud kasuka, kuid käesolevas menetluses väidab hageja, et poolte vahel oli kasuka tasuta kasutamise leping ja hageja ütles selle hiljemalt 10.05.2021 üles, kusjuures väide tasuta kasutamise lepingu ja selle ülesütlemise kohta esitati esmakordselt alles 13.04.2022 kohtuistungil. Maakohus on juhtinud otsuses tähelepanu hageja käitumise ja käesolevas kohtumenetluses esitatud väidete vastuolulisusele, kuna hageja väitis kohtumenetluses, et poolte vahel oli kuni 10.05.2021 kasuka tasuta kasutamise leping, mis iseenesest välistab selle, et kostja on saanud kasuka valduse ebaseaduslikult, nagu hageja väitis politseile esitatud avalduses. Kostja poolt 22.04.2021 Q-le saadetud e-kirjast (tl 7) ei saa teha hageja poolt soovitud järeldust. Kirjas on kostja avaldanud valmidust kasuka tagastamise osas sõlmida kompromiss, kui talle tasutakse kasuka ümbertegemisele kulunud 180 eurot, kuid kostja pole väitnud, et poolte vahel oli tasuta kasutamise suhe ega seda, et ta on kohustatud kasuka tagastama. Sama seisukohta on avaldanud kostja ka 19.03.2020 vastuses politseile (tl 28).
  7. Ringkonnakohus jätab

§ 652

lg 4 järgi tähelepanuta hageja väite, et kasukas oli pärijate ühisvara ja hageja ei saanud seda kinkida, kuna hageja ei ole maakohtus sellist väidet esitanud ega apellatsioonimenetluses põhistanud, miks ta esitab väite alles ringkonnakohtule. Lisaks märgib ringkonnakohus, et väidetud asjaolu ei ole vaidluse lahendamisel ka oluline, kuna hageja on väitnud, et pärandvara jagamisel jäi kasukas talle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27. Maakohus on jaotanud menetluskulud

§ 162lg 1 järgi õigesti.

Maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suurust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. 28. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta

§ 171

lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 29. Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 780 eurot, mis moodustub esindajatasust 6,5 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot. 30.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohus peab menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajakulu põhjendatuks. Esindaja tunnitasuks on põhjendatud lugeda 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Kostja esindaja ei ole advokaat ja kohtupraktikas ei ole peetud mõistlikuks sellise esindaja teenuse tunnihinda üle 100 euro. Menetluskulu kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta, kuna kostja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei nõua kostjalt käibemaksu tasumist. 31. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 650 eurot (6,5x100). Kostja on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja 7 2-21-18072 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 32.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.