← Eesti

3-23-2198/2

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht number Haldusasi Menetlusosalised KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 4. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja 3-23-2198 X. X

§ 121lg 4, §-d 203—204).

ASJAOLUD JA KAEBUS

  1. Kaebaja esitas 04.10.2023 Tallinna Halduskohtule avalduse, milles palub halduskohtul anda õiguslik hinnang Harju rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 19.01.1988 otsusele nr 12 (edaspidi ka „
  2. aasta otsus“) ehk vastata konkreetsemalt küsimustele, kas see dokument ja selle dokumendi kasutamine on kooskõlas Eesti põhiseaduse ja seadustega ning kuidas määrata kindlaks selle dokumendi kehtivusaeg.
  3. aasta otsusega otsustati esiteks lubada erandina Xxxxxx Küla Täitevkomiteel registreerida ja vormistada omandiõigus Z. Z. nimele Xxxxxx k/n Xxxxxxxxx külla ehitatud elamule; teiseks lubada kohalikul kolhoosil eraldada Z. Z.le 0,21 ha õue-aiamaad ning kolmandaks kohustas Z. Z. tellima õueaiamaa plaani ning arhitektuur-planeerimise ülesande ning esitama 1 aasta jooksul kinnitamiseks hoonestuse projekt.
  4. aasta otsuse õigusliku alusena on märgitud Eesti NSV Tsiviilkoodeksi § 113, mis käsitles elamu või suvila omavolilise ehitamise tagajärgi. 1
  5. Kaebaja leiab, et
  6. aasta otsuse kasutamine kohtute menetlustes rikub tema õigusi ehitiste ja nende juurde kuuluva maa erastamisel ning see dokument on vastuolus eluruumide erastamise seaduse, mitteeluruumide erastamise seaduse ja maareformi seadusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb tagastada vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „

“) § 121 lg 2 punktile 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Sisuliselt on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse, soovides et halduskohus tuvastaks, millist õiguslikku tähendust saab maa erastamist puudutavates kohtumenetluses omada

  1. aasta otsus. Käesolevas avalduses ei ole kaebaja küll sõnaselgelt märkinud, millise maa erastamist ja milliseid kohtumenetlusi ta silmas peab, ent kaebaja varasemate kaebustega seotud haldusasjade (nr 3-21-506 ja 3-23-1023) materjalide pinnalt saab kahtluseta järeldada, et kaebaja peab silmas Xxxxxxxxx külas Xxxxxxxxxx tee 10 ja 7 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamist ja sellega seotud kohtumenetlusi
  2. Varasemate haldusasjade toimikutest ilmneb järgnev: ▪ Haldusasjas 3-21-506 vaidlustas kaebaja Xxxxxx Vallavalitsuse
  3. veebruari 2021 korralduse nr 58, millega otsustati määrata kindlaks Xxxxxxxxxx tee 10 ja Xxxxxxxxxx tee 7 ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suurus ning nõustuda vastava maa erastamisega kaebajale ja veel kahele isikule võrdsetes mõttelistes osades. Eelviidatud Xxxxxx Vallavalitsuse korralduses nr 58 (vt haldusasja 3-21-506 toimik, dtl. 37) on vallavalitsus muuhulgas viidanud ka
  4. aasta otsusele. Tallinna Halduskohus tegi 16.09.2021 haldusasjas 3-21-506 kohtuotsuse, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2022 kohtuotsusega halduskohtu otsuse muutmata. Need kohtuotsused on jõustunud. Seega on haldusakt, millega tuvastati, kelle omad on hooned ja kes peavad saama ostueesõigusega maad erastada, läbinud kohtuliku kontrolli ja asjas tehtud kohtuotsus on jõustunud. ▪ Haldusasjas nr 3-23-1020 vaidlustas kaebaja nr Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 117/23/741 (vt haldusasja 3-23-1020 toimik, dtl. 8), millega Maa-amet otsustas erastada Xxxxxxxxxx tee 7 maa (1075 m2) ja Xxxxxxxxxx tee 10 maa (3245 m2) ühiselt kaebajale, A. A. ja B. B.. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 kohtuotsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 29.09.2023 kaebaja avalduse alusel apellatsioonimenetluse algatamisest, ent halduskohtu kohtuotsuse apellatsioonitähtaeg ei ole veel möödunud, seega soovi korral saab kaebaja esitada Tallinna Ringkonnakohtule nõuetekohase apellatsioonkaebuse halduskohtu 15.09.2023 kohtuotsuse peale. 6.

§ 37

punkti 6 kohaselt saab kaebusega taotleda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist.

§ 45

lõikes 2 on aga täpsustatud, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. See tähendab seda, et tuvastuskaebuse rahuldamine peab andma kaebajale mingisuguse selge õigusliku kasu, kusjuures sama tulemust ei ole kaebajal võimalik tõhusamalt saavutada muul viisil. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist, kui asjaolu, mille tuvastamist kaebaja taotleb, ei saa talle mingisugust õiguslikku kasu anda või kui sama eesmärk oleks tal tõhusamalt võimalik saavutada muul moel. Käesoleval juhul on ilmne, et küsimus, kas või milline 2 õiguslik tähendus on

  1. aasta otsusel Xxxxxxxxxx tee 7 ja 10 asuvate hoonete juurde maa erastamise seisukohast, on tõhusalt võimalik lahendada üksnes eelnimetatud maa ostueesõigusega erastamist käsitlevate haldusaktide vaidlustamisel. Sellised haldusaktid on kaebaja vaidlustanud eelnimetatud haldusasjades nr 3-21-506 ja 3-23-
  2. Nende haldusasjade raames on (või oli) kaebajal võimalik nõuda selle kontrollimist, kas vallavalitsus või Maa-amet võis maa ostueesõigusega erastamist puudutavate haldusaktide andmisel
  3. aasta otsusele tugineda või kas selle otsuse pinnalt on tehtud õiged järeldused. Kui kaebaja seda küsimust eelnimetatud haldusasjades ei tõstatanud või kui tõstatas, ent kohtud leiavad neid haldusasju lahendades, et maa ostueesõigusega erastamine on toimunud õiguspäraselt, siis ei ole kaebajal ühelgi juhul võimalik saavutada oma eesmärki käesoleva eraldi tuvastuskaebuse esitamisega. Mingisugust muud õiguslikku kasu sellest, et kohus hindaks
  4. aasta otsuse vastavust Eesti seadustele või annaks oma hinnangu selle ajalisele kehtivusele, ei ole kaebajal võimalik niikuinii saada. Kui kaebaja leiab, et varasemates kohtumenetlustes on kohtud
  5. aasta otsust põhjendamatult arvesse võtnud või selle pinnalt valed järeldused teinud, on kaebajal võimalik neis asjades tehtud kohtuotsuste peale seaduses sätestatud korras edasi kaevata. Lubatav ega ka mitte ühelgi viisil eesmärgipärane ei ole uue tuvastuskaebuse esitamine selleks, et tuvastada mingisuguseid selliseid asjaolusid, mis omavad tähtsust mõnes teises, juba kohtu menetluses olevas või kohtu poolt juba varem lahendatud haldusasjas või ka juba üksnes haldusorgani poolt haldusakti andmisel. Neil asjaoludel ei ole kaebajal kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebus tuleb tagastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.