) sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.
lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
lg 1 p 9 kohaselt kooskõlas
lg-ga 1 ei võta kohus avaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi avalduse vormi- ja sisunõudeid. Kohus selgitas avalduse käiguta jätmise määruses, et avaldaja maksejõuetusavaldus ei vasta FiMS-i ega
-i nõuetele – avaldajal tuli kohtule selgitada ja täpsustada asjaolusid seoses abikaasa ja ülalpeetavate isikutega; selgelt välja tuua, millistest konkreetsetest ja kellele makstavatest toetustest avalduses märgitud sissetulek koosneb; iga abikaasaga ühise väljamineku liigi kohta selgelt välja tuua, millises ulatuses kannab kulu avaldaja; esitada korrektne, asjakohane ning üksnes avaldaja enda olemasolevaid kohustusi puudutav kohustuste nimekiri, milles tuua mh välja ka iga kohustuse algne kogusumma ja kohustuse jääk ning märgitud andmete kontrollimiseks esitada väljavõtted viimase kolme aasta maksekontodest, kuhu tegelikult laekuvad avaldaja sissetulekud. Maksejõuetusavalduses oluliste puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tuleb keelduda menetlusse võtmast F. V. maksejõuetusavaldust.
lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 2 juhindudes jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja eest on 8. septembril 2023 tasunud riigilõivu 10 eurot Ines Simanis. Kohus selgitab, et
lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada seega kohtule vastav avaldus, näidates selles ära konto numbri ja selle omaniku nime, kelle kontole riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.