← Eesti

2-23-116559/10

Obsah (8)§ 661§ 3111§ 430§ 432§ 433§ 173§ 168§ 150

2-23-116559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2023. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-23-116559 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Olerex hagi S. D

§ 661lõigete 2 ja 4 alusel.

  1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-116559 menetlus Aktsiaseltsi Olerex hagis S. D. vastu võla ja viivise nõudes.
  2. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi Olerex taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada Aktsiaseltsile Olerex pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot. Tagastatav summa kanda Aktsiaseltsi Olerex arvelduskontole nr XXX Swedbank, märkides makse selgituseks: „Riigilõivu tagastamine, kompromiss tsiviilasjas nr 223-116559 (DNK OÜ).“
  3. Toimetada määrus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissis mainimata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. AS Olerex esitas 19.04.
  5. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse DNK OÜ ja S. D. vastu 7527,76 euro võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 20.04.
  6. a tegi kohus makseettepaneku, milles võlgnikelt nõutav summa koos nõude, nõudele lisanduva jooksva viivisega ja menetluskuludega kokku on 7798,06 eurot. Kohtumäärus on võlgnikule DNK OÜ-le kätte toimetatud 28.04.
  7. a äriregistris 2 registreeritud elektronposti aadressil XXX

§ 3111lg 51 alusel ilma kirja saaja kättesaamise kinnituseta.

DNK OÜ suhtes on kohus koostanud 14.08.

  1. a määrusega maksekäsu.
  2. Võlgnikule S. D. le ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.08.
  3. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue S. D. suhtes üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.09.
  4. a määrusega edastas Viru Maakohus hagi kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagi 27.09.
  5. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
  6. 13.10.
  7. a esitasid hageja Aktsiaselts Olerex ja kostja S. D. kohtule kinnitamiseks nende vahel 12.10.
  8. a sõlmitud kompromissi. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: •

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. •

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 5.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendmaises 0 (nulli) päevani ehk sisuliselt on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises kompromissi kinnitava määruse peale.

§ 661

lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale ei saa edasikaebust esitada. Menetluskulude jaotus 6.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seetõttu jätab kohus

§ 168lg 3 alusel kompromissi tekstis mainimata menetluskulud poolte endi kanda.

3 7. Hageja on märkinud, et ta asus hagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromisslepingu, siis tulenevalt

§ 150

lg 2 p 1 palub hageja kohtul tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot. Riigilõivu maksete kontrollimisel kohtuinfosüsteemi nõuete arvestamise programmist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu summas 240 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning hiljem täiendavalt 600 eurot hagiavalduse esitamisel. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 300 eurot. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et seadus on mõnevõrra muutunud. Alates 01.02.2023 ei tagastata

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega tagastab kohus hagejale poole üksnes asja hagimenetlusse üleminekul täiendavalt tasutud riigilõivust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.