KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause) kuni hageja täisealiseks saamiseni.

6. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja O. K. on kohustatud maksma igakuise elatise iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4), s.o iga 2-23-8323 järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu 10.

kuupäevaks hageja seadusliku esindaja O. M. arvelduskontole nr xxxx.

1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. endi kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
4. Harju Maakohtu menetluses on D. M. hagi O. K. vastu elatise nõudes. Hageja nõuab: 1) tagasiulatuva elatise 2809,12 euro tasumist. Viidatud summa on kujunenud alljärgneva arvutuskäigu kohaselt: - tasumata elatis alates 01.07.2022 – 31.01.2021 summas 1805,12 eurot (8 kuud × 225,64 eur) + - tasumata elatis perioodil 01.02.2023 – 31.03.2023 summas 431,28 eurot (2 × 215,64 eur) + - tasumata elatis perioodil 01.04.2023 – 31.05.2023 summas 520,66 eurot (2 × 260,33) + - tasumata elatis perioodil 01.06.2023 – 06.06.2023 summas 52,06 eurot (260,33 ÷ 30 × 6). 2) edasiulatuvat elatist

§ 101

arvutatud summas alates 07.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 2 2-23-8323 Hageja palus määrata elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool makstavast lapsetoetusest (

§ 101

lg 5) (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause) kuni hageja täisealiseks saamiseni.

2. Seega hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimumsummas ehk elatist tuleb arvutada

§-s 101 sätestatud alustel. Alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022 oli hageja osas seadusjärgne elatis (miinimumsumma) 225,64 eurot. Eelnimetatud summa arvutamisel on arvestatud ühe elatise vähendamise alusega - lapsetoetusega (

§ 101lg 5).

Alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 oli hageja osas seadusjärgne elatis (miinimumsumma) 215,64 eurot. Eelnimetatud summa arvutamisel on arvestatud ühe elatise vähendamise alusega - lapsetoetusega (

§ 101lg 5).

Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Viidatud sätet rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Alates 01.04.2023 on hageja osas seadusjärgne elatis (miinimumsumma) 260,33 eurot. Eelnimetatud summa arvutamisel on arvestatud ühe elatise vähendamise alusega lapsetoetusega (

§ 101lg 5).

3. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist alates 01.07.2022 kuni 06.06.2023 ning edasiulatuvat elatist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 07.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.. Hageja on tagasiulatuva elatise arvutamisel võtnud aluseks 225,64 eurot. Alates 01.01.2023 on seadusjärgne

§ 101

alusel arvutatud elatis 215,64 eurot (

§ 101

lg 5 – eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra, st 40 eurot; alates 01.02.2023 kehtima hakanud PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 80 eurot ning viidatud sätet rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.). Seega 2023.a jaanuari eest on tagasiulatuv elatis 215,64 eurot. Lisaks sellele on hageja põhjendamatult korrutanud 2022. aasta elatise kaheksaga, kuivõrd elatist nõutakse 2022.a eest alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022 ehk kuue kuu eest. Kohus rahuldab tagasiulatuva elatise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2573,48 eurot. Viidatud summa kujuneb alljärgnevalt: - 01.07.2022 – 31.12.2022 summas 1353,84 eurot (225,64 x 6); - 01.01.2023 – 31.03.2023 summas 646,92 eurot (215,64 x 3); - 01.04.2023 – 31.05.2023 summas 520,66 eurot (260,33 x 2); - 01.06.2023 – 06.06.2023 summas 52,06 eurot (260,33 ÷ 30 × 6). Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise summas 2573,48 eurot. Hagi jääb rahuldamata tagasiulatuva elatise 235,64 euro (2809,12 - 2573,48). 3 2-23-8323 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 260,33 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o 07.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte alla

§ 101sätestatud määra.

Kohus määrab kindlaks elatise suuruse arvutamise alused arvestades hagiavalduses märgitud asjaolusid,

§ 101lg 3 – 5 sätestatut.

Samuti määrab kohus, et kostja on kohustatud tasuma elatise iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu 10.

kuupäevaks hageja seadusliku esindaja O. M. arvelduskontole nr xxxx.

1. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.08.2023 kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
2. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
4. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
5. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt 4 2-23-8323 jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
7. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
8. detsembri
9. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5