Obsah (6)

§ 112§ 110§ 249§ 82§ 81§ 111

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1162 Määruse kuupäev 1. juuni 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Mikhail Simtsovi (Simtsov) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON 1

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte M. Simtsovi vabakasutuskontost ajavahemiku

1. jaanuar kuni
2. mai
3. a kohta.
4. Kuna M. Simtsovi vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o
5. jaanuar kuni
6. mai 2023) nähtub, et lähtudes 2

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada M. Simtsov

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. II 10.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Vastavalt

§ 249

lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus seoses jalutuskäigule viimisega

1. M. Simtsov taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist viia taotleja jalutuskäigule selliselt, et taotleja ei kohtuks kinnipeetavatega, kes mängivad palli. Taotleja põhjendas, et umbes kuu aega tagasi andis Viru Vangla kinnipeetavatele palli jalutusboksis mängimiseks ühise jalutuskäigu ajal. Taotleja on selle vastu, kuna selline pallimäng ühise jalutamise ajal on traumaohtlik ega anna mitte mingisugust võimalust rahulikuks jalutamiseks. Kinnipeetavatel tuleb seista jalutusboksi nurkades ja pidevalt põigata eemale raskest lendavast korvpallist, mis tabab pead ja keha, tekitades füüsilist valu ja reaalse ohu tõsisema vigastuse saamiseks ja seda isegi kuni peapõrutuseni. Inimesed, sh taotleja tahavad rahulikult jalutada, kartmata saada vigastada.
2. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
3. mai
4. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
5. Kohus leiab, et kuivõrd Viru Vangla
6. juuni
7. a selgitustest nähtuvalt asendati
8. mail 2023 korvpallid uute pehmete pallidega, on M. Simtsovi esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kuna jalutusboksis ei mängita rohkem raske korvpalliga, vaid selle asemel on pehme pall, ei saa taotlejale korvpalliga mängimisest enam tekkida taotluses kirjeldatud tagajärgi.
9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt jalutuskäigule viimisega tuleb jätta läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus seoses inspektor-kontaktisiku taandamisega
10. M. Simtsov taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist taandada inspektor-kontaktisik A. Kongi taotleja iseloomustuse koostamisest või keelata A. Kongil iseloomustuse koostamine. 3
11. Taotleja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et inspektor-kontaktisik A. Kongi koostab
12. juunil 2023 iseloomustuse taotleja tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, kuid A. Kongi ei saa selles haldusmenetluses osaleda. Nimelt koostas A. Kongi
13. aprillil 2023 taotleja suhtes ettekande nr 3-22-3542, mis puudutab vahetult teda ennast.
14. Kohus leiab, et M. Simtsovil puudub esialgse õiguskaitse vajadus (loe esialgse õiguskaitse vajaduse olemuse kohta määruse p-st 12).
15. Kohus möönab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitatakse kohtule kinnipeetava iseloomustus, milles märgitakse muu hulgas vangla seisukohad kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimustes (justiitsministri
16. augusti
17. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lg 2 p-d 8 ja 12). Samas ei ole tegemist asjaoluga, mis igal juhul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimaluse välistab. Kinnipeetava enne tähtaega vabastamine ei sõltu üksnes sellest, millise hinnangu annab taotlejale vangla. Vastava otsuse teeb kohus, tuginedes kõikidele kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele kogumina. Kohus viitab sarnaselt Viru Vangla
18. mai
19. a otsuses nr 6-10/10717-2 märgitule, mille kohaselt on enne otsuse tegemist kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele, kui need on valed, ja vangla poolt antud hinnangute põhjendatusele. Sh võib isik väita, et tema kohta esitatud iseloomustus sisaldab valesid andmeid ning esitada tõendeid, mis lükkavad iseloomustuses esitatud väited ümber. Seega ei ole vangla poolt koostatud taotleja iseloomustusel määravat tähendust taotleja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses.
20. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu tuleb M. Simtsovi taotlus A. Kongi taandamiseks jätta rahuldamata. III
21. M. Simtsov taotles ka vabastamist menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmisest. Kohus mõistab seda nii, et M. Simtsov on esitanud riigi õigusabi taotluse esindamiseks halduskohtumenetluses (käesolevas kohtuasjas).
22. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal on taotleja võimalus teostada oma õigusi käesoleva kohtuasja raames ilmselgelt vähene. IV
23. Taotleja on esitanud tõlkeabi taotluse. Kohus mõistab, et taotleja soovib, et kohus tõlgiks selles asjas tehtava lõpplahendi, s.t käesoleva kohtumääruse taotlejale sobivasse keelde (vene keelde) ja vabastaks ta tõlkekulude kandmise kohustusest.
24. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (

§ 82lg 1).

Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul (

§ 81

lg 6).

§ 110

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 111

lg 4 4 kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. 24. Kuna taotleja vabakasutuskontolt nähtuvalt ei võimalda taotleja majanduslik seisund tal tõlketeenuse eest tasuda ning kohtule arusaadavalt ei valda taotleja piisaval määral eesti keelt, leiab kohus, et taotlejale tõlkeabi andmine on põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5