KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Ringkonnakohus Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. oktoober 2023 Tsiviilasja number 2-22-18058 Tsiviilasi Jaa

) § 107 näeb ette, et enne kohtutäituri seaduse jõustumist tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale. Täitemenetlus alustati

1. septembril 2009 (tl 2, 7 pöördel). Täitemenetluse alustamise tasu tuleb seega võtta korras ja määras, mis oli sätestatud täitemenetluse alustamise tasu võtmise aluseks olnud toimingute tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduses. Täitemenetluse alustamise tasu võtmise aluseks olevad toimingud, s.o toimingud kuni täitmisteate avaldajale kättetoimetamiseni, tehti septembris 2009 (tl 7 pöördel). Täitemenetluse alustamise tasu tuleb seega võtta korras ja määras, mis oli sätestatud septembris 2009 kehtinud kohtutäituri seaduses (KTS2001). Seda järeldust kinnitab ka KTS2001 § 59 lg
2. 7 KTS2001 § 22 lg 1 nägi ette, et kohtutäituri tasu koosneb muuhulgas täitemenetluse alustamise tasust, mis muutub KTS2001 23 lg 1 järgi rahalise nõude täitmise korral sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Täitemenetluse alustamise tasu suurus tulenes KTS2001 §-s
3. Täitemenetluse alustamise tasu maksma kohustatud isikuks oli KTS2001 § 221 lg 1 järgi võlgnik. Samas võis sama sätte teise lause järgi olla selleks seaduses sätestatud juhtudel ka sissenõudja või muu isik. KTS2001 ei näinud ette, et olukorras, kus sissenõudja loobub osaliselt nõude täitmisest või nõue täidetakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaega osaliselt täitemenetluse väliselt, peaks täitemenetluse alustamise tasu maksma võlgniku asemel sissenõudja (vt KTS2001 § 23 lg 3 ja §-st 2518). Kohtutäituri
4. septembri
5. a otsuses välja toodud täitetoimingute loetelust nähtub, et kohtutäitur tegi täitetoiminguid nii KTS2001 kui ka

kehtivuse ajal ning et sissenõudja kinnitas

1. juunil 2014, et tema nõue tasuti
2. mail 2014 (tl 8). Avaldaja ei vaidle sellele vastu (tl 4 pöördel). Sissenõudja nõude osaline täitemenetluse väline tasumine toimus seega pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja lõppu ja kohtutäituri poolt täitetoimingute tegemist ning

jõustumist 1. jaanuaril 2010, kuid siiski enne

§ 41lg 3 jõustumist.

Sissenõudja nõude täitemenetluse välisest täitmisest kohtutäiturile teatamise ajal kehtis

§ 41lg 2. Seda normi saab, arvestades Ts

MS §-s 6 sätestatud üldpõhimõtet, mille järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, praegusel juhul täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu määramisel kohaldada.

§ 41

lg 2 kohaldub, kui vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud ja kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ning nõue rahuldatakse sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale või sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse enne nõude täielikku rahuldamist muul põhjusel kui võla tasumine.

§ 41

lg 2 kohaldamiseks võla tasumisel väljaspool täitemenetlust ei ole vajalik sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Piisab sissenõudja teatest võla tasumise kohta (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p-d 12 – 14;
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13). Riigikohus leidis aga
5. juuni
6. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16 ja
7. juuni
8. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, et

§ 41

lg 2 sõnastuse kohaselt on selle normi eelduste täidetuse korral kohtutäituri tasu maksmise kohustatud subjekt sissenõudja, kuigi sissenõudjale sellise kohustuse panek ei ole vähemalt üldjuhul täitemenetluse ning kohtutäituri tasu maksmise üldise loogikaga kooskõlas. Täitemenetlus viiakse läbi seetõttu, et võlgnik jättis oma kohustused vabatahtlikult täitmata ning seetõttu peaks võlgnik ka maksma täitemenetluse kulud. Riigikohus piiras 1. ja 15. juuni 2016. a määrustes

§ 41

lg 2 alusel menetluskulude sissenõudja kanda jätmist erandjuhtudega, s.o olukordadega, kus kohtutäitur on enne oma tasunõude rahuldamist võlgniku vara aresti alt vabastanud ning kohtutäituril puudub muu võimalus oma tasunõuet võlgniku vara arvel rahuldada (täitedokumendiks on asjaõiguslik dokument, nt TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokument, mille korral ei ole täitemenetluse võlgnik kohustatud tasuma raha, vaid peab taluma oma vara müümist teise isiku võla katteks) või kus tegemist ei ole võla otsemaksmisega (sh nt kompromissi alusel osamaksetega), vaid sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse. Kui sundtäitmisel on aga muu täitedokument, mille järgi on võlgnik kohustatud tasuma raha, või kui kohtutäitur ei ole vara aresti alt vabastanud, on kohtutäituril võimalik oma tasunõude täitmiseks pöörata sissenõue võlgniku varale ning seega ei ole alust kohustada vähendatud põhitasu maksma sissenõudjat. Riigikohtu 1. juuni 2016. a määruse punktist 20 saab siiski järeldada, et olukorras, kus Riigikohtu poolt nimetatud erandid puuduvad, saab sissenõudjat kohustada

§ 41lg 2 alusel kohtutäituri tasu maksma, kui 8 sissenõudja on sellega nõus.

Riigikohtu lahendites käsitleti küll kohtutäituri põhitasu sissenõudja kanda jätmist, kuid ringkonnakohtu hinnangul saab sama põhimõtet rakendada ka täitemenetluse alustamise tasu korral. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur tegi pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist täitetoiminguid (tl 7 pöördel), sissenõudja nõue täideti osaliselt täitemenetluse vahendusel (10 pöördel), sissenõudja loobus osast nõudest

§ 41lg 2 eeldused on seega täidetud.

Täitedokumendiks oli Maksu- ja Tolliameti

1. juuli
2. a haldusakt nr 13-2,1/
3. Täideti rahalist nõuet (tl-d 2, 7).

§ 41

lg 2 alusel kohtutäituri tasu sissenõudja kanda jätmist õigustavad erandeid ei ole, v.a ulatuses, milles sissenõudja loobus enda nõude täitmisest. Kuna sissenõudja poolt nõude täitmisest loobumine moodustas marginaalse osa sissenõudja kogunõudest, ei ole

§ 41

lg 2 alusel täitemenetluse alustamise tasu sissenõudja kanda jätmise eeldused täidetud. Samas, kuna sissenõudja oli vabatahtlikult nõus täitemenetluse alustamise tasu maksma, ei ole selle

§ 41lg 2 alusel sissenõudja kanda jätmine välistatud.

Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtuga, et täitemenetluse alustamise tasu ei saa sisse nõuda kaks korda, s.o nii avaldajalt kui ka sissenõudjalt. Sellist võimalust ei näe ette KTS2001 ega

. Täitemenetluse alustamise tasu on ette nähtud täitemenetluse alustamisega seotud toimingute kulude katteks. Asjaolu, et sissenõudja loobus osaliselt nõude täitmisest ja see täideti osaliselt täitemenetluse väliselt, ei too kaasa uusi täitemenetluse alustamisega seotud toiminguid ega seega ka õigust võtta uuesti täitemenetluse alustamise tasu. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et täitemenetluse alustamise tasu maksma kohustatud isikuks saab määrata

§ 41lg 2 alusel sissenõudja.

Täitemenetluse alustamise tasu saab siiski nõuda täitemenetluse alustamisega seotud toimingute tegemise ajal kehtinud KTS2001 sätestatud tasumäärade alusel. Kuna täitemenetluse alustamise tasu ei saa kaks korda nõuda, peab kohtutäitur juhul, kui ta on avaldajalt sisse nõudnud täitemenetluse alustamise tasu, otsustama selle tagastamise üle avaldajale. 12.

1. Ringkonnakohus käsitleb teiseks täitekulusid puudutavaid seisukohti ja juhiseid. Kohtutäituri kaebusest ei ole aru saada, miks on kohtutäituri arvates maakohtu määrus täitekulude sissenõudmist käsitlevas osas vale. Kaebusest ega ka
2. septembri
3. a kohtutäituri tasu otsusest ei ole selgelt aru saada, mida kohtutäitur üldse mõtleb täitekulude all. Täitekulud on TMS § 37 lg 1 järgi ennekõike kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. KTS2001 § 22 lg-te 1 ja 2 ning

§ 29

lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitekuluks on seega ka menetluse põhitasu, mille osas ongi põhiline vaidlus. Kohtutäituri

1. septembri
2. a otsusest võib aru saada, et mõnes kohas hõlmab kohtutäituri poolt viidatud täitekulud kohtutäituri põhitasu ja mõnes kohas mitte. Arvestades, et sissenõudja nõue tasuti väljaspool täitemenetlust

32 lg 5 ja § 41 lg 2 kehtivuse ajal ning et TsMS §-s 6 sätestatud üldpõhimõtte järgi tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, leiab ringkonnakohus, et kohtutäituri põhitasu määramisel saab lähtuda

§ 32lõikest 5 ja § 41 lõikest 2.

Kohtutäitur lähtus

1. septembri
2. a otsuses kohtutäituri põhitasu määramisel seega ekslikult KTS2001 § 23 lõikes 3 sätestatud valemist. 9 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 32

lg 5 alusel kohtutäituri põhitasu arvutamisel saab lähtuda täitemenetluses sisse nõutud summa ja kogu nõude summa proportsioonist. Ringkonnakohus leiab, et

§ 32

lg 5 järgse proportsiooni arvutamisel on oluline just sissenõudja kogunõue, kuivõrd nimetatud sättes ega ka

§ 41

lõikes 2 ei ole eristatud, mis põhjusel jäi nõue täitemenetluses sisse nõudmata (s.o kas sissenõudja nõudest loobumise või nõude täitemenetluse välise täitmise tõttu).

§ 32

lg 5 alusel arvutatud kohtutäituri põhitasu tuleb seega leida järgmiselt: täitemenetluses sisse nõutud summa jagatud sissenõudja kogunõudega võrdub

§ 32

lg 5 järgne kohtutäituri põhitasu jagatud sissenõudja kogunõudelt arvestatud kohtutäituri põhitasuga.

§ 32

lg 5 järgne kohtutäituri põhitasu tuleb leida seega järgmise valemi abil: täitemenetluses sisse nõutud summa × sissenõudja kogunõudelt arvestatud kohtutäituri põhitasu suurus ÷ sissenõudja kogunõudega (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-108-15, p 17). Kui täitemenetluses sisse nõutud summa on 334 eurot 89 senti ja sissenõudja kogunõudelt 18 802 eurolt 4 sendilt arvestatud kohtutäituri põhitasu suurus 1739 eurot 19 senti (käibemaksuta), on

§ 32

lg 5 järgne kohtutäituri põhitasu 30 eurot 98 senti [(334,89 × 1739,19) ÷ 18 802,04]. Sellele lisandub KTS2001 § 242 ja

§ 32lg 3 järgi käibemaks.

Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri ega maakohtuga, et

§ 41

lg 2 järgse kohtutäituri põhitasu arvestamisel saab lähtuda kas sissenõudja algsest kogunõudest (18 802 eurot 4 senti) või sissenõudja poolt täitemenetluse käigus korrigeeritud kogunõudest (18 504 eurot 88 senti).

§ 41

lg 2 ei võimalda lähtuda kummastki.

§ 41

lg 2 näeb ette, et sissenõudja maksab pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

§ 41

lg 2 alusel tuleb kohtutäituri põhitasu arvutada seega nii, et sissenõudja kogunõudest lahutada täitemenetluses sisse nõutud summa, selle põhjal leida kohtutäituri põhitasu ning jagada see kahega.

§ 41

lg 2 ei erista põhitasu suuruse määramise juures, mis põhjusel jäi nõue täitemenetluses sisse nõudmata (s.o kas sissenõudja loobumise või nõude täitemenetluse välise täitmise tõttu) (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑51‑17, p 18). Sellest tulenevalt tuleb lähtuda sissenõudja kogunõudest, mitte sissenõudja poolt täitemenetluse käigus vähendatud nõudest, ja sellest lahutada täitemenetluses sisse nõutud summa. Näiteks juhul, kui sissenõudja kogunõue on 18 802 eurot 4 senti, kohtutäituri ametikonto vahendusel täideti nõue 334 euro 89 sendi ulatuses, tuleb

§ 41

lg 2 järgne põhitasu arvutada summalt 18 467 eurot 15 senti (18 802,04 - 334,89), s.o 288 948 krooni 11 senti. Tegemist on rahalise nõude täitmisega. Põhitasu tuleb KTS2001 § 23 lg 1 ja 2 järgi määrata enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist ja see muutub sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Täitemenetlus alustati 17. septembril 2009 ja täitmisteade toimetati avaldajale kätte 22. septembril 2009. Põhitasu määra arvestamisel tuleb

§ 107

ja KTS2001 § 59 lg 24 alusel lähtuda seega nimetatud ajal kehtinud kohtutäituri põhitasu määrast. Riigikohus tunnistas 25. jaanuari 2018. a üldkogu otsusega asjas nr 2-15-17249/49

§ 35

lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt arvates otsuse resolutsiooni vastava punkti jõustumisest. Riigikohus tunnistas

1. veebruari
2. a otsusega asjas nr 5-17-11/10 kohtutäituri tasu seaduse § 35 lg 2 punkti 15 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks otsuse jõustumisest arvates edasiulatuvalt. Riigikohtu otsused kohtutäituri tasude põhiseadusega vastuolevaks tunnistamise kohta ei ole seega kohalduvad tagasiulatuvalt ega muuda seega eeltoodud järeldust, et põhitasu määr tuleb määrata täitemenetluse alustamise ajal kehtinud seaduse alusel. 10 Täitemenetluse ajal kehtinud KTS2001 § 2512 lg 2 p 7 redaktsiooni järgi oli põhitasu 288 948 krooni 11 senti suuruselt nõudelt 26 727 krooni 70 senti (9,25% nõude summast), s.o 1708 eurot 21 senti. Pool sellest on 854 eurot 11 senti (käibemaksuta). Sellele lisandub KTS 2001 § 242 ja

§ 32lg 3 järgi käibemaks.

Ringkonnakohus leidis ülal, et

§ 41

lg 2 alusel kohtutäituri tasu sissenõudja kanda jätmist õigustavad erandeid ei ole, v.a ulatuses, milles sissenõudja loobus enda nõude täitmisest. Samas arvestades, et sissenõudja on olnud vabatahtlikult nõus tasuma kohtutäituri põhitasu katteks

§ 41

lg 2 järgselt tasumisele kuuluva kohtutäituri põhitasu, s.o 854 eurot 11 senti + käibemaks, on võimalik jätta

§ 41lg 2 alusel arvutatud kohtutäituri põhitasu sissenõudja kanda.

Sissenõudja tasus kohtutäituri põhitasu katteks kokku 1071 eurot 1 sent (tl 11), s.o suurema summa kui ta oli selleks

§ 41lg 2 järgi kohustatud.

Kohtutäituril tuleb uue kohtutäituri tasu otsuse tegemiseks välja selgitada, kas sissenõudja soovis kohtutäituri põhitasu maksmisega täita üksnes

§ 41

lg 2 järgset kohustust või soovis sissenõudja täita avaldaja eest avaldajale

§ 32lõikest 5 tuleneva kohtutäituri põhitasu maksmise kohustust.

Kohtutäituril tuleb lähtuvalt sissenõudja vastusest tagastada sissenõudjale

§ 41

lg 2 alusel tasumisele kuluva täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu ületav summa või arvestada see avaldaja

§ 32lõikest 5 tuleneva kohtutäituri põhitasu maksmise kohustuse katteks.

Viimati nimetatud juhul, kui avaldaja

§ 32

lõikest 5 tuleneva kohtutäituri põhitasu maksmise kohustuse saab sissenõudja poolt makstu arvel lugeda osaliselt või täielikult täidetuks, ei ole kohtutäituril võimalik tasutuks loetud nõude eest avaldajalt raha võtta. 12.3. Kui kohtutäitur käsitleb kohtutäituri tasu otsuses muid tasusid või kulusid peale täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu, tuleb kohtutäituril selgelt välja tuua, mis tasu või kuluga on tegu, millise toimingu eest ja mis alusel on see võetud. Kui tasu või kulu, mida kohtutäitur tasu otsuses käsitleb, on varasema kohtutäituri otsuse või täitekulude otsusega välja mõistatud, tuleb varasemale otsusele viidata (vt

§ 31lg 2, TMS § 38 lg 3, Justiitsministri 15.

detsembri

1. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" § 62 lg 1 ja 2).
2. Sõltuvalt eelmärgitust tuleb kohtutäituril otsuses selgelt välja tuua see, kas esineb alus avaldajalt täiendavalt lisasummade väljamõistmiseks või hoopis täitekulude katteks tasutud 10 eurot 1 sendi avaldajale tagastamiseks.
3. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja osales määruskaebuse menetluses isiklikult. Avaldajal puuduvad seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 11