Obsah (6)

§ 8§ 96§ 130§ 59§ 98§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 31. august 2023, Tartu 3-21-2356 Haldusas

) § 96 lg-t 5 on kohtupraktikas rakendatud rangelt. Seetõttu saab vastutusotsuse juhatuse liikmele teha üksnes selle konkreetse maksuvõla suhtes, mille sissenõudmiseks oli äriühingu pangakonto enne vastutusotsuse tegemist arestitud vähemalt 3 kuud. Tõenditest nähtub, et vastustaja andis

1. veebruaril 2020 Swedbank AS-le korralduse nr 132.7/47980 arestida osaühingu pangakontod 20 280,85 euro ulatuses viitega
2. detsembri
3. a maksuotsusele. Vastustaja on seega alustanud sissenõudmist pangakonto arestimise teel üksnes maksuotsusega osaühingule pandud maksukohustuse täitmiseks. Kohtuasjas ei ole tõendeid ja vastustaja ei ole ka väitnud, et osaühingu pangakontod on arestitud deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste või intressi sissenõudmiseks. See tähendab, et vastutusotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada osaühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste 20 921,17 euro osas ning intressi 18 738,27 euro osas.
4. Vastutusotsuse tegemise faktilised eeldused on täidetud maksuotsusega osaühingule pandud maksukohustuse 20 280,85 euro osas (maksustamisperioodid mai ja juuni 2017 ning veebruar 2018). Eluliselt usutav ei ole, et kaebaja eesmärk oli tellijale elamu ehitamisel tekkinud käivet varjata, kuid kaebaja esitas sellest hoolimata tellijale arveid, mis kanti läbi raamatupidamisest, ja rääkis vastustajale esimesel kohtumisel üksikasjalikult toimunud tehingust. Selline teguviis on täiesti ebaloogiline. Kaebaja seletused näitavad pigem seda, et osaühingu majandustegevuse dokumenteerimisel valitses suur korralagedus ja kaebaja ei kontrollinud raamatupidaja tööd. See tähendab, et kaebaja jättis olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole ehk oli raskelt hooletu võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses. Tõendid ei kinnita seda, et kaebaja teadis, et maksukohustused on deklareerimata, ja see vastas tema tahtele (VÕS § 104 lg 5). Maksuhaldur on ekslikult leidnud, et maksumenetluse ajal parandusdeklaratsioonide esitamine kinnitab kaebaja tahtlikku tegevust maksukohustuse deklareerimata jätmisel. Ka parandusdeklaratsioonide esitamine on enam kooskõlas arusaamaga, et kaebaja püüdis korraldada maksukohustuse täitmist. Kaebajale saab aga ette heita seda, et ta tahtlikult rikkus kohustust maksukohustused täita (

§ 8lg 1).

Maksuotsusega osaühingule pandud kohustuse oleks saanud täita raha arvel, mille kaebaja

1. aastal osaühingu pangakontolt välja võttis. Kaebaja sai hiljemalt novembris 2018 teada, et käibemaks on valesti deklareeritud ja tasumata. Kui
2. aasta jooksul välja võetud sularaha oleks jäänud osaühingu kontole, siis oleks selle arvel saanud deklareerimata jäänud käibemaksu tasuda. Kui kaebaja käsutuses oli sularaha ja ta ei kasutanud seda käibemaksukohustuse täitmiseks, siis oli see kaebaja teadlik valik. Kaebaja ei ole tõendanud sularaha 86 876,38 euro kasutamist ettevõtluse huvides, s.h muude osaühingu kohustuste täitmiseks. Kaebaja esitatud Altrix OÜ-ga sõlmitud laenulepingud ei tõenda laenukohustuse täitmist. Kaebaja esitatud arvestus näitab laenu tagastamist hoopis
3. aastal. Samas kaebaja ei selgita, miks võttis ta selleks sularaha välja osade kaupa
4. aastal. See tähendab, et vastutusotsuse tegemise aegumistähtaeg oli viis aastat ning see ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal möödunud. See, et osaühingu suhtes tehti maksuotsus varem ja seega ka sundtäitmine aegub varem, ei tähenda kaebaja ebavõrdset kohtlemist. Kaebaja ja osaühing on erinevad isikud ning vastutusotsus rajaneb küll maksuotsusel, kuid on siiski iseseisev kaebaja suhtes täidetava nõude alus. 3
5. Kaebaja väitel põhjustas võla tekkimise see, et osaühingul oli ka teisi võlausaldajaid, samuti kuna tellija jättis maksmata tehtud tööde eest. On võimalik, et projekti ebaõnnestumisel sattus osaühing majanduslikult raskesse olukorda ja ei suutnud tähtaegselt täita kõigi võlausaldajate nõudeid. Kaebaja kasuks rääkivad asjaolud lükkab aga taas ümber see, et kaebaja võttis osaühingu kontolt välja suures summas sularaha ning ei suutnud tõendada selle kasutamist osaühingu majandustegevuse huvides.
6. Vastustaja on kaebaja seisukohti ja vastuväiteid käsitlenud. See, et vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustunud ja ei pidanud kaebaja väiteid tõendatuks, ei tähenda menetlusnõuete rikkumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja selgitab, et halduskohus on kaebuse osalisel rahuldamisel tuginenud asjaolule, mida ta kohtumenetluses ei kontrollinud, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Tegelikkuses on

§ 96

lg-s 5 sätestatud vastutusmenetluse alustamise eeldus täidetud ka äriühingu poolt deklareeritud ja täitmata maksukohustuse ning intressi osas. Vastustaja palub võtta asja juurde ZZZ Capital OÜ-le tehtud korraldused vaidlusaluste maksuvõlgade sissenõudmiseks ja nende täitmata jätmise tõttu pankadele saadetud korraldused pangakontode arestimiseks. Vastustaja ei esitanud tõendeid varem, sest asjas ei olnud vaidlust

§ 96lg-st 5 tuleneva eelduse täidetuse kohta.

Eelduse täitmata jätmist ei väitnud kaebaja vastutusotsuse tühistamiseks esitatud kaebuses. Samuti ei selgitanud halduskohus, et ta soovib seda asjaolu kontrollida ning asja materjalide hulgas asjakohased tõendid puuduvad.

1. Vastuses apellatsioonkaebusele kaebaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja palub jätta vastustaja esitatud tõendid asja juurde võtmata, kuna tõendid on esitatud hilinenult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
3. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena MTA korraldused maksuvõla sissenõudmiseks ZZZ Capital OÜ-lt ja korraldused ZZZ Capital OÜ pangakontode arestimiseks. Korraldused puudutavad äriühingu maksukohustust osas, mille kohta halduskohus leidis, et

§ 96

lg-s 5 sätestatud eeldus vastutusotsuse tegemiseks ei ole täidetud, s.t et maksuhaldur ei ole enne vastutusotsuse tegemist alustanud maksuvõla sissenõudmist äriühingult

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõenditele tuginedes väidab maksuhaldur, et tegelikkuses oli

§ 96

lg-s 5 sätestatud eeldus täidetud ja vastutusotsuse osaline tühistamine seetõttu põhjendamatu.

1. Seega puudutavad apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid otseselt vaidluse eset ja on asjakohased, s.t neil on tähtsus asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2). Küll on vaidlus selle üle, kas vastustaja hilines tõendite esitamisega ja tõendid tuleks seetõttu jätta vastu võtmata. Tõendid tuleb üldjuhul esitada halduskohtule eelmenetluses selleks antud tähtaja jooksul (HKMS § 62 lg 1 ls 1). Vastustaja ei esitanud vaidlusaluseid tõendeid halduskohtule
2. oktoobri
3. a määruses antud tähtajaks, s.o
4. oktoobriks 2022 ega ka muul ajal halduskohtu menetluses. Seejuures oli halduskohus kaebust menetlusse võttes
5. jaanuari
6. a määrusega kohustanud vastustajat esitama haldusmenetluse toimiku materjalid, mida ei olnud kohtule menetluses veel esitatud, ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kui tõendid olid osaks haldusmenetluse 4 materjalidest, pidanuks vastustaja need kohtule esitama ühes vastusega kaebusele. Tõendid saanuks esitada menetluses ka hiljem kuni
7. oktoobrini 2022, kuid vastustaja ei teinud seda. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastustaja hilines tõendite esitamisega. Sellele vaatamata peab ringkonnakohus põhjendatuks võtta tõendid asja juurde.
8. Tulenevalt HKMS § 62 lg 1 ls-st 2, kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg 4 järgi saab hilinenult esitatud tõendit arvestada, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et halduskohtu menetluses ei seadnud kaebaja kahtluse alla, et

§ 96lg-s 5 sätestatud eeldus vastutusotsuse tegemiseks oli täidetud.

Samuti ei saanud ainuüksi maksumenetluse ja vastutusotsuse menetluste kronoloogia pinnal järeldada, et maksuhaldur

§ 130

lg-s 1 sätestatud korras vähemalt kolme kuu jooksul äriühingult maksuvõlga sisse nõuda ei üritanud.

§ 96

lg-s 5 sätestatud eelduse kontrollimiseks pidanuks halduskohus uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama vastustajale, et äriühingu deklareeritud maksuvõla ja intressi osas maksuvõla sissenõudmist äriühingult tuleb tõendada, kuid ei teinud seda.

1. Ringkonnakohus nõustub, et vaidluses esitatud väidetest ja põhjendustest võis vastustaja järeldada, et maksuvõla äriühingult sissenõudmise tingimuse täitmine ei ole vaidluse all. Samas on kohtupraktikas tunnustatud, et vastutusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel peab kohus kontrollima kõigi vastutusotsuse eelduste täidetust. Seetõttu ei saanud maksuhaldurile tulla üllatusena, et vastutusotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel kohus kontrollib teiste eelduste hulgas sedagi, kas vastustaja on teinud toimingud maksuvõla sissenõudmiseks äriühingult. Asja käigust saab järeldada, et halduskohtu hinnangul pidi vastustaja esitama haldusmenetluse toimiku materjalide hulgas ka kõik asjakohased korraldused, millega nõuti maksuvõlga ZZZ Capital OÜ-lt. Kuna vastustaja esitas üksnes need korraldused, mis puudutasid maksuotsusega tuvastatud maksukohustust, siis võis halduskohtul tekkida arusaam, et ülejäänud osas ei ole maksuvõlga äriühingult sisse nõuda üritatudki. Sellist arusaama toetab muu hulgas vastutusotsus, milles maksukohustuse sissenõudmise kirjelduses on nimetatud üksnes
2. veebruari
3. a korraldus (dtl 316) Swedbank AS-le maksukohustuslase arvelduskonto arestimiseks summas 20 280,85 eurot, s.o maksuotsusega määratud maksusumma osas. ZZZ Capital OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuse sissenõudmist maksukohustuslaselt ei ole kirjeldatud. Samas ei saa siiski mööda vaadata sellest, et maksuvõla eelnev sissenõudmine äriühingult on küll vastutusotsuse tegemise eelduseks, kuid sissenõudmise toimingud ja selleks antud haldusaktid ei ole vahetult osaks vastutusotsuse andmise menetlusest. Maksuhaldur otsustab nende materjalide vastutusotsuse menetluse juurde võtmise vastavalt vajadusele (

§ 59lg 1 ls 2).

Ringkonnakohtule ei ole teada, kas praktikas võetakse maksuvõla varasemat sissenõudmist puudutavad materjalid tõenditena vastutusotsuse menetluse toimikusse või mitte. Kokkuvõttes on aga põhjendatud vastustaja väide, et olukorras, kus halduskohus ei selgitanud võimalikku lünka tõendites, mille tõttu kohus ei saanud veenduda vastutusotsuse andmise eelduste täidetuses, ei pidanud vastustaja kaebaja kaebuses esitatud väidetele vastu vaieldes mõistma, et tal tuleks

§ 96lg-s 5 sätestatud eelduse täidetust halduskohtu menetluses täiendavalt tõendada.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on lubatav ning võtab apellatsioonkaebuse lisana esitatud MTA korraldused maksuvõla sissenõudmiseks ZZZ Capital OÜ-lt ja korraldused ZZZ Capital OÜ pangakontode arestimiseks asja materjalide juurde. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks HKMS § 2 lg-tes 2 ja 4 sätestatud asja õigesti lahendamise ja oluliste asjaolude väljaselgitamise põhimõtteid. Sel põhjusel ei ole asjas määrav see, et

§ 96

lg-s 5 sätestatud tingimuse täidetuse kontrollimine vastutusotsuse õiguspärasuse 5 hindamisel halduskohtumenetluses pidi olema MTA-le ettenähtav ning seega oli MTA-l võimalus esitada tõendid ka varem.

1. Apellatsioonkaebusele on lisatud ZZZ Capital OÜ-le suunatud MTA korraldused tähtajaks tasumata maksukohustuste täitmiseks ja kohustuste täitmata jätmisele järgnenud korraldused Swedbank AS-le äriühingu arvelduskonto arestimiseks asjakohastes summades. Vastustaja on andnud ZZZ Capital OÜ-le korraldused deklareeritud maksukohustuste täitmiseks ning kohustuse tähtajaks täitmata jätmise järel korraldused Swedbank AS-le äriühingu arvelduskonto arestimiseks vastavates summades. Seejuures on vastustaja põhivõla osas arestinud kontot kahel korral, kuna maksuvõla ajatamise tõttu 2019 aastal arest tühistati. Viimati kohustas MTA Swedbank AS-i arestima ZZZ Capital arvelduskonto erinevate korraldustega kokku 20 923,18 euro ulatuses
2. ja
3. novembril
4. Arvestades, et konto arestimise kaudu laekus maksukohustuse täitmiseks 2,01 eurot, vastab arestitud summa täpselt vastutusotsusega kaebajalt nõutavalt ZZZ Capital OÜ deklareeritud, kuid täitmata maksukohustusele 20 921,17 eurot. Intressinõudes on ZZZ Capital OÜ arvelduskonto arestimise korraldus antud Swedbank AS-le
5. veebruaril
6. Seega ilmneb tõenditest, et MTA on täitnud vastutusotsuse andmise

§ 96

lg-s 5 sätestatud eelduse ka äriühingu poolt deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuse, samuti intressinõude osas. Vastavalt ei ole põhjendatud vastutusotsuse tühistamine nende nõuete osas

§ 96lg-s 5 nimetatud tingimuse täitmata jätmise tõttu.

18. Halduskohus pidas vastutusotsuse tegemist õigusvastaseks äriühingu poolt deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuse ning intressinõude osas

§ 96lg-st 5 tuleneva eelduse täitmata jätmise tõttu.

Sel põhjusel ei kontrollinud halduskohus, kas vastutusotsuse tegemine nende nõuetega seonduvalt oli õiguspärane muus osas. Apellatsioonkaebust ei ole alust rahuldada aga juhul, kui esineb muu asjaolu, mis tingib vastutusotsuse tühistamise. Seega apellatsioonkaebuse lahendamiseks peab ringkonnakohus hindama vastutusotsuse õiguspärasust tervikuna.

1. Kaebaja leidis, et vastutusotsuse tegemine oli õigusvastane eelkõige põhjusel, et kaebaja ZZZ Capital OÜ juhatuse liikmena ei ole rikkunud maksukohustuse tasumise korraldamise kohustust või igal juhul ei ole rikkunud seda tahtlikult. Sel põhjusel ei ole vastutuskohustuse koosseis täidetud, samuti on vastutusotsuse tegemine vähemalt osaliselt aegunud (puudub alus tahtlusega seotud viieaastase aegumistähtaja kohaldamiseks). Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
2. Vaidlusalune osa vastutusotsusest puudutab ZZZ Capital OÜ
3. aasta juuli ja augusti ning
4. aasta veebruari, aprilli ja juuni käibedeklaratsioonidel, samuti
5. aasta jaanuari, veebruari, aprilli ja juuni ning
6. aasta aprilli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud maksukohustusi. Osa maksukohustusi pärines seega ajast rohkem kui kolm aastat enne vastutusotsuse andmist (
7. juuli 2021), kuid ühegi maksukohustuse osas ei olnud möödunud viieaastane aegumistähtaeg (

§ 98lg 1).

Seega sõltub vastutusotsuse õiguspärasus osaliselt sellest, kas kaebaja jättis

1. ja
2. aasta maksudeklaratsioonidel deklareeritud maksukohustuse tahtlikult täitmata.
3. ZZZ Capital OÜ-le maksuotsusega määratud maksukohustuse täitmata jätmise hindamisel märkis halduskohus põhjendatult, et kaebajale saab ette heita seda, et ta tahtlikult rikkus kohustust maksukohustused täita (

§ 8lg 1).

Äriühingu maksukohustused oleks saanud täita raha arvel, mille kaebaja

1. aastal osaühingu pangakontolt välja võttis. Raha väljavõtmise ja võla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kuna äriühing ise deklareeris maksukohustused, siis oli kaebaja neist teadlik. Kui
2. aasta jooksul välja võetud sularaha 86 876,38 eurot oleks jäänud osaühingu kontole, siis oleks selle arvel saanud maksukohustused täita. Sularaha selleks otstarbeks kasutamata jätmine oli seega kaebaja teadlik valik. 6
3. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta selleski, et kaebaja ei ole tõendanud sularaha kasutamist ettevõtluse huvides, s.h muude osaühingu kohustuste täitmiseks. Kaebaja esitatud laenulepingud Altrix OÜ-ga ei tõenda laenukohustuse täitmist. Kaebaja esitatud tasumise arvestus (dtl 45) ei kujuta endast tõendit, vaid kaebaja väiteid, ning ei näita ka makseid, mis ühilduksid sularaha väljavõtmisega pangakontolt. Kaebaja esitatud arvestus näitab laenu tagastamist
4. aastal, kuid ei selgita, miks selleks oli vaja võtta sularaha välja osade kaupa
5. aastal. Vastustaja küsimustele vastates kaebaja laenu tagastamist Altrix OÜ-le ei nimetanud. Tulemusteta jäi vastustaja püüdlus koguda tõendeid laenu tagastamise kohta. Isegi kui kaebaja oleks suutnud tõendada, et osaühing tagastas Altrix OÜ-le laenusumma 45 000 eurot ja tasus intressi 3 890 eurot, ei selgita see, miks samaaegselt ei saanud tasuda nii maksuotsusega määratud kui ZZZ Capital OÜ deklareeritud maksukohustuste põhiosa 37 986,38 ulatuses. Kaebaja ei ole üldse lähemalt selgitanud oma üldsõnalist väidet, et äriühingul oli ka teisi võlausaldajaid. Seetõttu ei ole see väide kontrollitav ning sellega ei saa arvestada kaebaja tegevusele hinnangu andmisel.
6. Kokkuvõttes ei saa mööda vaadata sellest, et kaebaja võttis äriühingu kontolt välja sularaha ega ole suutnud tõendada selle kasutamist äriühingu huvides. Sularaha arvel oleks äriühing saanud kõik oma maksukohustused täita. Sellest omakorda ilmneb nii see, et maksukohustuste täitmata jätmine on kaebaja tegevuse tagajärg kui seegi, et kaebaja tegevus maksukohustuste täitmata jätmisel oli teadlik. Seetõttu on MTA põhjendatult kohaldanud kaebajale vastutusotsuse tegemisel viieaastast aegumistähtaega ning kohustanud kaebaja tasuma solidaarselt ZZZ Capital OÜ maksukohustuse. Kaebaja tahtlik tegevus äriühingu maksukohustuse täitmata jätmisel on maksuvõla tekkimise põhjuseks ning

§ 40

lg 1 järgi vastutab maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslase, s.o ZZZ Capital OÜ-ga.

1. Kaebaja ei ole neid halduskohtu seisukohti ja põhjendusi kahtluse alla seadnud halduskohtu otsuse vaidlustamise kaudu osas, milles kaebus jäi rahuldamata ega ka vastuses apellatsioonkaebusele. See viitab, et kaebajal ei ole väiteid ega põhjendusi, millega maksuhalduri ja halduskohtu seisukohti ümber lükata.
2. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas. Selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
3. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Halduskohus jättis kaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud 66,2 % ulatuses vastustaja ja 33,8% ulatuses kaebaja kanda. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise järel jätta nii kaebaja menetluskulud halduskohtus kui ka apellatsioonimenetluses tervikuna tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt) 7