Obsah (8)

§ 199§ 213§ 121§ 200§ 63§ 68§ 57§ 218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5116 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika

§ 199

lg 2 p 5,8,9, §213 lg 1, §121, §200 lg 2 p 4,8,9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. juuli 2012 aasta otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja kaitsja K.Suvalova Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatav T.E (Gorlenko), ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 14.02.2012 Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON
2. Jätta Harju Maakohtu
3. juuli 2012 aasta otsus kriminaalasjas 1-12-5116 T.E (Gorlenko) süüdistuses

§ 199lg 2 p 5,8,9, §213 lg 1, §121, §200 lg 2 p 4,8,9 järgi muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata.

1. Välja mõista T.E ’lt Eesti Vabariigi kasuks 153,60 eurot ( ükssada viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti, koos käibemaksuga) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. 1 Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
2. T.E (Gorlenko) on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 5,8,9 järgi selles, et tema isikuna, kes on 22.07.2010 Harju Maakohtu otsusega karistatud süstemaatiliselt toime pandud varguste eest, pani ajavahemikul 23.11.2011 kuni 24.01.2012 toime 6 võõra vara vargust Tallinnas asuvatest erinevatest kauplustest korteritest ja asutustest. Oma tegevusega pani T.E toime

§ 199

lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toimepandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. 2. T.E (Gorlenko) on kohtu alla anatud süüdistatuna

§ 213

lg 1 järgi selles, et tema 24.01.2012, olles kella 18.20-18.25 vahel, varastanud O K-Lle kuuluva rahakoti, kasutades selles olnud O K-L ja Disain O.K. OÜ pangakaarte ja PIN-koode, sisestas pangakaardid järgemööda ajavahemikus kell 18:44 kuni 18:47 Tallinnas Võidujooksu 10 asuvasse pangaautomaati nr HAN00035, mille vahendusel, ilma pangakaartide omaniku nõusolekuta, sisestas ebaseaduslikult PIN-koodid ning võttis Disain O.K. OÜ kontolt välja sularaha summas 280 eurot ja O K-L kontolt 500 eurot. Oma tegevusega pani T.E

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamine andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. 3. Samuti on T.E (Gorlenko) kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 15.01.2012 ajavahemikus kell 15.00 kuni 16.00 XXXX XXXX asuvas korteris lõi A Ule rusikaga vasaku põsesarna piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Oma tegevusega pani T.E toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. 4. T.E (Gorlenko) on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9 järgi selles, et tema, kes on varem toime pannud röövimise, 15.01.2012 ajavahemikus 16.15 kuni 16.45 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXXX, XXXXX asuvasse korterisse, milleks lõi ust avama tulnud D Gle puust kepiga kukla piirkonda, tekitades kannatanule valu, ning lükkas ta jõuga korterist välja. Tunginud korterisse, lukustas enda järel ukse ning asus puust kepiga peksma A D, lüües teda korduvalt vastu nägu ja pead, põhjustades A Dle paistetust suu piirkonnas, tugevat füüsilist valu ja mille tagajärjel kaotas 2 A.D teadvuse. Siis võttis T.E A Dle kuuluvad sülearvuti Asus K53S nr ASK53S2430M/6CG5/6G/US 649,90 euro väärtuses ja mobiiltelefoni Samsung ilma väärtuseta, A Ule kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson Vivaz Pro U8i 100 euro väärtuses ja D Gle kuuluva mobiiltelefoni Nokia 5230 20 euro väärtuses, ning lahkus korterist. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 29.01.2012 kella 02.59 paiku XXX XXX asuva baari „XXXX“ tualettruumis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rebis A M kaelast ära kahte kuldketti 503 euro väärtuses, tekitades jõuga kette kaelast ära rebides kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastuse kaelal. Oma tegevusega T.E isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava esemega ja sissetungimisega. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 5. Maakohus tunnistas T.E süüdi

§ 200

lg 2 p 4,8,9 järgi ja mõistis karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 5,8,9 järgi ja mõistis karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust,

§ 213

lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 1 (üks) aasta vangistust,

§ 121järgi ja mõitis karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 63

lg 2 luges kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõistis 8 (kaheksa) aastat vangistust. Vähendas KrMS § 238 lg. 2 kohaselt T.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvas karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 09.-10.02.2012 13.02.2012.a , so 4 (neli) päeva, ärakandmisele kuuluvaks luges 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Tõkendi - vahistamine - jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni muutmata ning karistuse algust arvas alates kinnipidamisest 14.02.2012.a.. APELLATSIOONID: 6. Kaitsja leiab, et

§ 200järgi T.E süüditunnistamises kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust.

6.

1. XXXX röövimise episood: Kohtu järeldus, et hiljemalt vägivalla tarvitamise ajal tekkis süüdistataval soov hõivata vara ei põhine asjas kogutud tõenditel. T.E ütlustest nähtub, et soov võtta asjad korterist tekkis temal juba pärast A.D suhtes vägivalla kasutamist. Korterisse tuli ta eesmärgiga kätte maksta, s.o füüsiliselt, solvamiste eest. Kohus leidis, et ei ole tähtsust, kelle vara T.E võttis, vaid oluline on see, et ta võttis vägivalla abil võõra vara. Apellant nimetatud lähenemisega ei nõustu. Nimelt, kuna röövimise koosseis eeldab vägivalda asja äravõtmise vahendina, siis ei oleks vaidlust kvalifikatsiooni üle, kui T.E võtaks teadvuseta olevalt A.Dlt nt taskust mobiiltelefoni. Vaidlusaluses episoodis oli olukord aga teine. T.E võttis sülearvuti, mis asus tunnistaja M juures, ning tunnistaja ütlustest tuleneb, et tema ei tundnud mingit kartust süüdistatava suhtes, samuti olid nemad tuttavad. 3 T.E ei ole vahetult kannatanutelt midagi ära võtnud, tema isegi ei teadnud kelle asjad ta korjab kotti. A.M lihtsalt ei takistanud arvuti ja telefonide hõivamist, kuna nemad ei olnud tema oma. Samuti kuna arvuti asus M juures oli T.E ’l alus arvata, et arvuti on A.M oma. Mobiiltelefonid olid aknalaua peal. Seega ajal, millal A:D oli teadvuseta, olid hõivatud asjas M valduses, viimane aga ei tundnud mingit kartust T.E vastu, seega vägivald ei olnud asjade äravõtmise vahend. Kaitsja , viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-148-03 kajastatule leiab, et T.E tegevus ei ole röövimisena käsitletav ning palub ta selles röövimise episoodis ta õigeks mõista. 6.
2. A. M röövimise episood: Apellant jääb seisukohale, et antud episood ei ole röövimine. T.E rakendas kannatanu suhtes füüsilist jõudu mitte eeldatava vastupanu vältimiseks, vaid kettide lukkude murdmiseks. 14.02.2012.a baar D videovalvesüsteemi salvestise vaatluseprotokollist nähtub, et kannatanu ja T.E viibisid meeste tualettruumis ning nende kokkupuude ei saanud toimuda momendil, kui kannatanu tema sõnade kohaselt avas ukse, et koridori minna. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanu A. M oli alkoholijoobes (Ik lk 135). Tema enda antud ütlused on vastuolus kogutud tõenditega, kuna ta ei olnud naiste tualettruumis, vaid viibis pikemat aega meeste tualettruumis. Kahtlustatava T.E ütlustest tuleneb, et kannatanu magas meeste tualettruumis ning T.E haaras magava kannatanu kaelast ketid. Need ütlused riimuvad tunnistaja G. O ütlustega selle kohta, et kannatanu oli purjus ning tunnistaja on kindel, et kannatanu magas meeste tualettruumis ja videovalvesüsteemi salvestisega, kust võib jälgida kahtlustatava käitumist. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. T.E väite selle kohta, et kannatanu magas, kui ta hõivas tema ketid ei ole millegagi usaldusväärselt ümber lükatud. T.E proovis kettide lukud lahti teha, kuid tal ei õnnestunud ning ta kasutas füüsilist jõudu kettide kannatanu kaelast saamiseks ning see ei olnud suunatud kannatanu vastupanu murdmiseks või vältimiseks, kuna viimane oli purjus ning magas. Ei ole täidetud minu kaitsealuse teos röövimise objektiivne külg, kuna antud juhul kasutas ta füüsilist jõudu kettide lõhkumiseks, mis ei ole käsitletav vägivallana röövimise koosseisu elemendi mõttes. T.E tuleb ka selles röövimise süüdistuses õigeks mõista. Mõlemate episoodide puhul tuleb T.E teod ümber kvalifitseerida

§ 121ja § 199 järgi.

Eeltoodud tegude ümberkvalifitseerimise kuulub vähendamisele ka T.E-le mõistetud karistus. Juhul, kui kohus ei muuda eelmainitud episoodides kvalifikatsiooni, siis palub apellant samuti vähendada

§ 200

järgi mõistetud karistust, kuna mõistetud 8 aastat vangistust on liiga range karistus, arvestades asja tehiolusid ning samuti ei ole see kooskõlas levinud kohtupraktikaga. Kaitsja palub tühistada otsus T.E

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9 järgi süüditunnistamise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista T.E 4

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9 järgi õigeks ning kvalifitseerida tema tegevus nendes episoodides

§ 121ja § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi.

Juhul, kui kohus jätab kvalifikatsiooni samaks, siis vähendada T.E’le

§ 200lg 2 p 4, 8, 9 järgi mõistetud karistus.

Apellant soovib asja arutamisest osa võtta 7. Süüdistatav märgib, et tema kannatanute suhtes vara hõivamiseks vägivalda ei kasutanud. XXXXXX episoodis märgib, et tema pole kannatanu löönud ega ähvardanud. Kannatanu teda teadis. Taskutest ta midagi ei võtnud Selle episoodi palub kvalifitseerida

§ 121ja 199 järgi.

Baaris asetleidnud kuriteo osas märgib, et A.M osas vägivalda ei tarvitanud. Nägi kette kannatanul kaelas. Proovis algul neid korralikult ära võtta aga ei õnnestunud. Kannatanu oli alkoholjoobes ja magas. Kuna ta ei saanud ketti lahti, tõmbas ta selle lihtsalt kannatanul kaelast ära. Palub ka see kuritegu kvalifitseerida

§ 199järgi.

Eeltoodu alusel palub kergendada karistust. Samuti palub lühendada karistusmäära juhul, kui kvalifikatsioon ei muutu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

1. Apellandid toetavad esitatud apellatsioone. Mõlemad apellandid leiavad, et tegemist ei ole röövimisega, mistõttu tuleb süüdistatav röövimises õigeks mõista ja uue otsusega ta süüdi tunnistada avaliku varguse toimepanemises ja ka kehalises väärkohtlemises. Igal juhul aga leevendada karistust. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Vaidlustatud episoodides on süüdlase käitumisele antud õige juriidiline hinnang. Mõistetud üksikkaristus ja ka liitkaristus on kooskõlas seadusega ja nende muutmiseks alused puuduvad. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. 9.
3. Süüdistatava apellatsioonis esitatud väited sellest, et XXXX tänava kuriteo episoodis ta kannatanuid ei löönud, on vastuolus nii tema poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustega kui ka apellatsioonis märgituga, et tema poolt toimepandu tuleks kvalifitseerida ka

§ 121järgi ehk siis teise isiku väärkohtlemisena.

Kriminaalasja materjalide alusel on tuvastatav, et süüdistatav, tungides korterisse lõi korduvalt D.G ja lükkas ta korterist välja koridori ning lukustas korteri ukse. Korteris peksis A.D kepiga niikaua, kuni viimane kaotas teadvuse. Ajal, mil süüdistatav oli korduvalt löönud kannatanu D.G ja lükanud ta koridori ja ukse lukustanud ning peksnud teise kannatanu kepiga teadvusetuks, hõivas süüdistatav mõlemale kannatanule kuuluva ja süüdistatavale võõra vara, misjärel lahkus korterist. Kolleegium leiab, et A.Žadorožnõi poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud röövimisena. Kannatanutelt oli ära võetud igasugune võimalus vastupanu osutamiseks või oma vara üle otsustamiseks. Süüdistatava poolt võõra vara hõivamine oli ajaliselt seotud kannatanute suhtes vägivalla tarvitamisega. Vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu on juba 5 sooritatud, kuid selle toime kestab veel edasi ja selle ajal paneb süüdistatav toime võõra vara hõivamise. Sellisel juhul on tegemist röövimisega. Kaitsja poolt viidatud kättemaksu tahtlus süüdistatav poolt korterisse sisenemisel, ei oma antud juhul tähtsust nagu ka asjaolul, et tunnistaja keeldus süüdistatava jaoks asju kotti panemast ning süüdistatav korjas ise võõra vara kokku. Kaitsja väited, et tegemist pole röövimisega kuna süüdistatav ei ole vahetult kannatanutelt midagi ära võtnud ja ta ei teadnudki kellele kokkukorjatud asjad kuuluvad, ei anna samuti alust teo ümberkvalifitseerimiseks. Kõik hõivatud vara asus kannatanule kuulunud korteris, vara oli süüdistatavale võõras ja selle hõivamiseks tal puudus asja senise valdaja ja omaniku nõusolek. Ta pani võõrad asjad kotti ja lahkus kannatanu korterist, seega saavutanud hõivatud vara üle võimu pööras võõra vara enda kasuks. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et tunnistaja ei keelanud süüdistatavat asju võtta, ei oma kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust. Tunnistaja A.M ütluste kohaselt läks kannatanu ust avama ja koheselt kuuldusid löökide heli. Ta pööras pead ja nägi kuidas süüdistatav peksis diivanil lamavat kannatanu puust kepiga. Seejärel tuli süüdistatav tema juurde ja puidust kepiga torgates käskis asju kotti panna. Tema keeldus, mispeale süüdistatav ise korjas kiiruga asjad kotti ja lahkus. Kõik toimus väga kiiresti, nii et ta ei jõudnud korralikult reageeridagi/ I kd. t.lk. 55-60/. 9.

1. A.M röövimise episoodis on süüdistatav apellatsioonis kinnitanud, et tiris kannatanul ketid kaelast ajal, mil kannatanu tugevas alkoholjoobes magas. Tema vägivalda ei kasutanud. Kaitsja märgib, et kannatanu suhtes füüsilist jõudu rakendas süüdistatav mitte eeldatava vastupanu vältimiseks vaid kettide luku murdmiseks. Kohtukolleegium leiab, et ka selles episoodis on tegemist röövimisega. Antud juhul on tuvastatav, et kannatanult kaelakettide kättesaamiseks oli vaja need jõuga kaelast ära tõmmata. Sellise võõra asja kättesaamiseks vajalik, kannatanu suhtes toimepandu, tekitas viimasele valu ja tugeva nahamarrastuse. Asjaolu, et kannatanu oli joobes ja oli tukastanud, ei tähenda, et ta ei oleks kaitstud vägivalla eest. Tema kaelas olevad ketid olid tugevasti kinnitatud. Nimetatud asjaolu kinnitab süüdistatav, kes on väitnud, et neil ei saanud kuidagi kinnitust lahti. Seega süüdistatav, kelle tahtlus oli suunatud võõra vara äravõtmisele selle omastamise eesmärgil, pidi võõra vara hõivamiseks ületama valdustõkke, mis oli seotud süüdistatava poolt jõu kasutamisega ja kannatanu kehalise puutumatusega. Tema poolt toimepandu on maakohus seaduslikult kvalifitseerinud röövimisena.
2. Vaidlustatud on ka mõistetud karistust. Esmalt on kergema karistuse mõistmist põhistatud süüdistatava tegevuse ümberkvalifitseerimisega kergema raskusastmega kuritegudeks. Ringkonnakohus eelpooltoodud põhistusel sellekohased taotlused jättis rahuldamata ning jõudis maakohtuga analoogsele järeldusele, et süüdistatava tegevus vaidlustatud kuritegude toimepanemisel tuleb kvalifitseerida röövimistena. Seega nimetatud põhistusel karistuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Apellandid on leidnud, et mõistetud 8 aastane vangistus on liialt range, kuna ei vasta kuriteo tehioludele ega kohtupraktikale. Kohtukolleegium sellise põhistusega nõustuda ei saa.

§ 200lg 2 sanktsioon näeb ette kolme-kuni viieteistaastase vangistuse.

A.Žadorožnõile on maakohus mõistnud 8 aastase vangistuse. Tõendamist on leidnud kolm koosseisulist raskendavat asjaolu, milledeks on korduvus, kuriteo toimepanemine relvana kasutatava esemega ja sissetungimine. XXXXXX korterisse tungimise järgselt peksis süüdistatav puust kepiga lamavat kannatanut korduvalt pähe, mille tagajärjel kaotas kannatanu ka teadvuse. Kolleegium leiab, et nimetatud 6 tuvastatud asjaoludes pole midagi sellist, mis annaks aluse leebe karistuse mõistmiseks. Korduv puukepiga pähe löömine näitab süüdistatava käitumise jõhkrust ning annab aluse ka sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistuse mõistmiseks. Asjaolu, et

2. 2012 aasta episoodis oli kannatanu jäänud joobeseisundi tõttu tukkuma pole asjaolu, mis on tõlgendatav süüdistatava käitumist õigustavana või karistust leevendavana. Tuvastatav on, et süüdistatav tõmbas kannatanul keti kaelast ära jõuga, mis mitte ainult ei tekitanud kannatanule valu vaid tekitas ka marrastuse kaelal. Karistust kergendavaid ega koosseisuväliseid karistust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus röövimise episoodides tuvastanud ega nendega arvestanud. Ka apellatsioonides ei ole viidatud

§ 57

ettenähtud asjaoludele, millistega arvestamine tooks kaasa maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmise. Ka apellatsioonikohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et mõistetud karistusmäär jääb alla sanktsioonis ettenähtud keksemist määra, milleks on 9 aastat, seda olenemata sellest, et kergendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt tuleb karistuse mõistmisel vältimatult arvestada ka süüdistatava isikuga. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. A.Žadorožnõi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati 22.07.2010 Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 4 päeva vangistust.

Karistuse kandmiselt vabanes ta 28.03.2011.aastal. Juba sama aastal jätkas ta varavastaste kuritegude toimepanemist ja vaidlustatud esimese astme kuriteod olid toime pandud 2012 jaanuaris ehk samuti pärast lühikese aja möödumist karistuse kandmiselt vabanemisest. Kolleegium leiab, et selline käitumine näitab, et eelmised lühemaajalised vangistused ei ole teda mõjustanud õiguskuulekusele vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemisi, sealjuures ka raskete kuritegude toimepanemisi. Samuti on teda eelnevalt koduvalt karistatud ka väärteokorras sealhulgas ka NPAS § 15-1 ja

§ 218lg 1 järgi.

Puudutavalt kohtupraktikat kolleegium märgib, et karistust mõistab kohus siiki vastavalt igas kriminaalasjas tuvastatud karistamise alustele ja individualiseeritult. Seega kohtupraktikas esinevad näited pole karistuse tühistamise aluseks. Samas kolleegium märgib, et kahe esimese astme varavastase kuriteo eest sankstiooni keksmisest määrast kergema karistuse mõistmine, on kooskõlas kohtupraktikaga. Kolleegium leiab, et mõistetud 8 aastane vangistus on kooskõlas seadusega ning selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 339 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. juuli 2012 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
3. Apellatsioonikohtus kaitsja taotles riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Taotluse kohaselt apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest taotleb kaitsja 3 tunni eest tasu hüvitamist, kusjuures apellatsiooni koostamiseks kulutatud ajaks on märgitud 2 tundi ja kohtuvaidlusteks ettevalmistumise ajaks 1 tund. Apellatsioonimenetluses kohtuistungitest osavõtu eest taotleb kaitsja kokku 1 tunni eest tasu hüvitamist. Kohtuistungeid oli kaks kuna esimesel korral ringkonnakohus lükkas prokuröri haigestumise tõttu istungi edasi. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. 7 „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ / edaspidi Korra/ punktile 16 kohaselt on määratud kaitsjatasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 192 eurot. Kolleegium leiab, et apellatsiooni koostamise ja faktiliselt kahel korral kohtuvaidlusteks ettevalmistumise eest on taotletud tasu mõistliku suurusega ja taotluses esitatud toimingud vajalikud ning hüvitamisele kuuluvaks tasuks on 16x6= 96,00 eurot. Korra p 18 kehtestab, et määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtumenetluse istungil osalemise eest on 16,00 eurot iga poole tunni kohta, kusjuures p 19 kohaselt tasu arvestamine toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi, kohaldatakse lähima pooltunnini ümardamise põhimõtet. Kokku kahel istungil osalemise eest on taotletud tasu kooskõlas kohtuistungi protokollis kajastatuga ja hüvitamisele kuulub 2x16= 32,00 eurot. Seega kokku on õigusabi tasu suuruseks ja kuulub hüvitamisele 96,00+ 32,00 = 128,00 eurot, millel lisandub 20% käbemaksu, so 25,60 eurot ja kokku 153,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p 1, seega jäävad T.E süüdistusasjas määratud kaitsja tasu T.E kanda. Ivi Kesküla Meelika Aava Urmas Reinola 8