← Eesti

1-12-5116/10

Obsah (10)§ 199§ 121§ 200§ 213§ 63§ 68§ 218§ 120§ 122§ 118

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5116 (12230100682) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hed

§ 199

lg 2 p 5,8,9, 213 lg 1, 121, 200 lg 2 p 4,8,9 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatavad O.B (Gorlenko) eluk XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskharidus, ilma töökohata, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.06.2006.a. Viru Maakohtu poolt

§ 121, 199 lg 2 p 4,5,7,8; 209 lg 1, 200 lg 2 p 4 järgi; 2) 24.03.2010.a.

Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,5,7,8 järgi; 3) 22.07.2010 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 4 päeva vangistust, vabanes 28.03.2011.a., karistus kustumata Kaitsjad Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Kohus juhindub § 238, 306, 311,312,313,315. Tunnistada süüdi O.B

§ 200

lg 2 p 4,8,9 järgi ja mõista karistuseks 1 2 8 (kaheksa) aastat vangistust,

§ 199

lg 2 p 5,8,9 järgi 2 (kaks) aastat vangistust,

§ 213

lg 1 järgi 1 (üks) aasta vangistust,

§ 121järgi 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 63

lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt O.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) aastat ja 4 (neli) kuud. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-10.02.2012 ja 12.13.02.2012.a., so 4 (neli) päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Tõkend - vahistamine - jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 14.02.2012.a.. Välja mõista O.B-lt riigituludesse sundraha 725 eurot ja menetluskulud 288 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist 2800049777 . tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista O.B-lt 649,90 eurot AD(ik XXX, a/a XXXXXXXXXXX Swebank) kasuks, 100 eurot AU(ik XXX, a/a XXXXXXXX Sampo Pank) kasuks; 678,02 eurot AT (ik XXX, a/a XXXXXXXXXX Swedbank) kasuks; 503 eurot AM (ik XXX , a/a XXXXXXXXXX Swedbank) kasuks; 1049 eurot ABC Laenud AS-i (reg nr 10776121) kasuks, 260 eurot ES (ikXXX, a/a XXXXXXXXXX Swebank) kasuks; 584,42 eurot OKL (ik XXX, a/a XXXXXXXXX Sampo Pank) kasuks; 280 eurot Disain O.K. OÜ kasuks; 755 eurot Kuldan Trading OÜ ( reg kood 10143491, a/a XXXXXXXXX SEB Pank) kasuks. Asitõendid: - müts - tagastada O.B-le; - CD plaadid ja DVD jätta kriminaalasja juurde; ülejäänud asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 3 TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD O.B (Gorlenko) on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 5,8,9 järgi selles, et tema isikuna, kes on 22.07.2010 Harju Maakohtu otsusega karistatud süstemaatiliselt toime pandud varguste eest, 23.11.2011 kella 17.40 paiku Tallinnas, Toompuiestee 37 asuvas ABC Laenud AS-i kaupluses, olles proovimise ettekäändel ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil saanud müüjalt enda kätte kaks kuldketti 1049 euro väärtuses, jooksis koos kettidega minema; samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt varguseid toime, 13.01.2012 kella 18.30 paiku Tallinnas, Punane 16 asuvas kaupluses Kuldan Luxury (Kuldan Trading OÜ), olles proovimise ettekäändel ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil saanud müüjalt enda kätte kuldketi kaaluga 15,58 g 925 euro väärtuses, jooksis koos kuldketiga kaupluses minema; samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt varguseid toime, 15.01.2012 kella 03.00 paiku, kasutades AS kaotatud võtmeid, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, XXX asuvasse korterisse, kust varastas ES kuuluva LCD-televiisori Philips koos puldiga 574,91 euro väärtuses; samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, 31.01.2012 ajavahemikul kell 17.35 kuni 18.00 Tallinnas, Roseni 8 asuvas näitusesaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AT kuuluva mobiiltelefoni HTC Wildfire maksumusega 283,43 eurot ja musta värvi muusikalise multimängijaga iPod Classic 160 GB maksumusega 394,59 eurot; samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, 12.02.2012 kella 20.20 paiku Tallinnas, Endla 45 asuvas Kristiine Keskuse kaupluses Euronics tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse laoruumi, kus võttis riiulilt pakenditest välja kaks Denirell OÜ-le kuuluvat peegelkaamerat: Nikon D90KIT maksumusega 1049 eurot ja Nikon D3100KIT maksumusega 529 eurot, pani need endale põue, kuid enne ruumist väljumist, märkasid teda kaupluse töötajad, millest tingituna asetas O.B kaamerad riiulile ja üritas laost väljuda, kuid peeti kinni; samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, 24.01.2012 ajavahemikul kell 18.20 kuni 18.25 Tallinnas, Punane 6/Suur-Paala 1 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kabinetti nr 111 ja võttis OKL kuuluvast käekotist OKL rahakoti Louis Vuitton väärtusega 60 eurot, milles oli sularaha summas 10 eurot, ID- kaart OKL nimele, erinevad kliendikaardid ja kolm pangakaarti koos nende PIN-koodidega. Salajase vargusega tekitas OKL varalist kahju summas 70 eurot. Oma tegevusega pani O.B toime

§ 199

lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toimepandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Süüdistatav O.B tunnistab end täielikult süüdi ning seletab, et

  1. aasta novembris läks koos sõbra Milan Abukaroviga Balti jaamas asuvasse kullapoodi, kus palus 3 4 müüjal näidata kullast kette. Ta pani ketid kaela ning jooksis kauplusest välja. Hiljem müüs ketid maha kokku 550 euro eest. 2012.a. jaanuari lõpus varastas Rotermanni kvartalis mobiiltelefoni HTC ja musta värvi IPod playeri. Asjad müüs juhuslikule möödujale.
  2. aasta jaanuari kuus sõitis tema koos Aleksei I Idakeskusesse, mis asus aadressil Punane 16, Tallinn. Ta kavatses kauplusest varastada kaelaketi. Juveelikaupluses palus müüjal näidata kullast ketti, mille pani endale kaela ning jooksis kauplusest välja. Keti müüs 357 euro eest. 12.02.2012.a. läks Kristiine Keskusesse Euronicsi poodi, mis asub Endla 45, Tallinn. Sisenes laoruumi ning võttis kaks peegelkaamerat Nikon pakendist välja ning hakkas kaameraid endale põue panema. Seejärel kuulis laoruumist liikumist. Sai aru, et teda on märgatud. Pani kiiresti peegelkaamerad riiulile tagasi ning hakkas ukse poole liikuma. Ta peeti kinni ukse juures kahe meesterahva poolt. 15.01.2012.a. kohtas meesterahvast, kes tuli tema juurde raha küsima. Meesterahval kukkus taskust välja võtmekimp. Kuna mees näitas, kus korteris ta elab, siis korjas tema võtmed üles ning sisenses meesterahva korterisse. Korterist varastas televiisori ja puldi. Televiisor õnnestus koheselt maha müüa 40 eurot eest. 2012.a. jaanuari lõpus Punasel tänaval sisenes hoonesse, milles asuvad erinevad kontorid. Ta sisenes ühte lukustamata kabinetti, kus võttis naiste käekotist rahakoti ja lahkus. Rahakotis oli 20 eurot ja erinevad kaartid. Kahetseb toimepandut /kd II tl 199-204; kd III tl 401-406;kd III tl 445448; kd II tl 263-266, 290-292/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: 23.11.2011.a. episood (Toompuiestee 37) - - - - kannatanu ABC Laenud AS-i juhatuse liikme RL ütlustega selle kohta, et 23.11.2011.a. helistas temale ABC Laenud AS klienditeenindaja TK ning teatas, et varastatud oli kaks kullast kaelaehet. Peenem kullast kaelakett oli pikkusega 56 sentimeetrit, mille kaal oli 16,7 grammi, väärtusega 580 eurot. Jämedam kullast kaelakett oli pikkusega 50 sentimeetrit, kaaluga 15,49 grammi, väärtusega 542,15 eurot. Antud vargusega tekitati firmale ABC Laenud AS varalist kahju kogusummas 1122,15 eurot / kd II tl 177-179/; tunnistaja TK ütlustega selle kohta, et 23.11.2011.a. oli tööl ABC Laenud AS-is, kui sisenesid ruumi kaks meesterahvast. Üks meesterahvas, saades vaatamiseks kaks kuldketti, jooksis nendega ära. Varastatud kullas kaelaehete koguväärtus oli 1122,15 eurot /kd II tl 180-182/; tunnistaja MA ütlustega selle kohta, et 2011.aasta novembris kohtus Artjomiga Balti jaamas. Nad sisenesid koos kauplusesse, kus Artjom palus müüjal näidata kuldketti. Seejärel palus Artjom näidata veel ühte kuldketti ning hakkas neid proovima. Ootamatult tormas Artjom ukse poole. Tema jooksis kohe järele, kuna sai aru, et Artjom paneb toime varguse ning ei tahtnud hakata aru andma. Tema ei olnud teadlik, et Artjom kavatses ketid varastada. Pärast seda sündmust tema Artjomiga kohtunud ei ole ning ei tea, kuhu Artjom varastatud ehted pani /kd II tl 232-234/; lepingutega, milles kajastub varastatud asjade väärtus /kd II tl 218-219/; sündmuskoha vaatlusprotokollidega /kd II tl 183-188, 221-228/; asitõendi vaatlusprotokolliga /kd II tl 194-198/; Harju Maakohtu 22.07.2010.a. kohtuotsusega /kd III tl 453-454/; 13.01.2012.a. episood (Punane 16) 4 5 - - - - asitõendi vaatlusprotokolliga (audiosalvestised), millest nähtub, et Põhja Prefektuuri juhtimiskeskusesse teatab Idakeskuse juveelosakonna müüja sellest, et klient on just varastanud kuldketid /kd III tl 322-326/; tunnistaja VG ütlustega selle kohta, et 13.01.2012.a. kauplusest Kuldan Luxury, mis asub aadressil Punane 16, Tallinn, varastati kullast kett kaaluga 15,98 grammi, pikkusega 44 cm, mille maksumus oli 925 eurot /kd 3 tl 349-353/; kauba saatelehe ja ümberhindamisaktidega tl /kd III 355-366/; tunnistaja IN ütlusetega selle kohta, et kauplusesse Kuldan Luxury Punane 16, Tallinn sisenesid 13.01.2012.a. kaks klienti, kellest üks soovis kuldketti kaela proovida. Ta võttis vitriinist keti ning andis selle noormehele, kes pani keti kaela ja jooksis minema. Samuti jooksis ära ka teine klient. Varastatud kett oli 44 cm pikk, 15,6 grammi, maksumusega 925 eurot /kd III tl 328-333/; asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on CD-l olevad Punane 16 asuva kaupluse Kuldan Luxury turvakaamerate 13.01.2012 videosalvestised, millel on salvestatud O.B tegevus / kd III tl 337344/; tunnistaja AI ütlusetega selle kohta, et 13.01.2012.a. läks koos Artjomiga Idakeskusesse Punane 16, Tallinn. Nad sisenesid müügiboksi, kus müüakse kuld- ja hõbeehteid. Artjom palus müüjal näidata kuldketti ning pani selle endale kaela. Seejärel tormas Artjom kauplusest välja /kd III tl 372-377/; äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtub, et AI tunneb ära Artjom Gorlenko isikuna, kes pani toime varguse 13.01.2012.a. kaupluses Kuldan Luxuri /kd 3 tl 383-386/; Tavid AS vastusega, millest nähtub, et Aleksander Poltev müüs AS Tavidile 15,57 grammise kuldketi hinnaga 357,02 eurot /kd III tl 410/; tunnistaja AP ütlustega selle kohta, et 2012 jaanuari keskel müüs ta Ljoliku ja Tjoma palvel Tavedisse kullast keti hinnaga 357 eurot. Tema ei tea kellele kett kuulus. Samuti ei tea, et kett oli varastatud / kd III tl 412-417/ äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtuvalt AP tunneb ära Artjom Gorlenko kui Tjoma, kes palus 13.01.2012.a. koos Ljolikuga teda kullast keti Tavidisse anda /kd III tl 418-421/; äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtuvalt AP tunneb ära Aleksei I kui Ljolikule, kes palus koos Tjomaga tal kullast keti Tavidisse anda / kd III tl 423-426/; asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on CD-l olev Kristiine Keskuses asuva Tavid AS-i letile suunatud turvakaamera 13.01.2012 videosalvestis, millel on salvestatud Aleksei I ja A P poolt kuldketi müümine / kd III tl 428-429; 15.01.2012.a. episood (Randla 15) - kannatanu ES ütlustega selle kohta, et 15.01.2012 kella 03.00 paiku siseneti võtmetega tema vanemate korterisse ning varastati tema toast televiisor Philips /kd II tl 256-259/; arvega, millest nähtub, et AS OnOff kauplusest on AS ostnud televiisori Philips LCD, väärtusega 8995 krooni/ kd II tl 262/; asitõendi (valvekaamera videosalvestis) vaatlusprotokoll, millest nähtub, et O.B siseneb Randla 15 trepikotta ning väljub hiljem sealt televiisoriga /kd II tl 245-250/; tunnistaja AS ütlustega selle kohta, et jaanuaris 2012.a. vestles ta õues võõra noormehega ning peale seda avastas, et kadunud on toavõtmed. Hiljem selgus, et toast 5 6 oli kadunud LCD televiisor Philips, mille ostis oma pojale sünnipäevaks. Televiisori maksumus oli 8995 krooni /kd II tl 253-255/; 31.01.2012.a. episood (Roseni 8) - - - kannatanu AT ütlused selle kohta, et 31.01.2012 ajavahemikul kell 17.35–18.00 varastati Roseni 8, Tallinn asuvas maalikunstide näitusel tema mobiiltelefon HTC Wildlife ja iPod Classic 160GB, maksumusega 250 eurot ning musta värvi I Pod Classic 160GB, maksumusega 250 eurot. Vargusega tekitati kahju kokku 500 eurot. Saalis oli üks noormees, kes tundus kahtlase välimusega. Isik oli kõhna kehaehitusega, peas kandis heledat värvi läkiläkit, seljas oli jope ning jalas teksapüksid. Isik tundus kahtlane, kuna käitus imelikult ning oli näha, et ei ole näitusest huvitatud /kd I tl 90-91/; dokumentidega varastatud esemete väärtuse kohta, millest nähtub, et Tallinna Kaubamajast ostetud I Pod Classicu maksumus oli 394,59 eurot ning puutetundlik telefon HTC Wildfire oli ostetud OÜ Kännukast, maksumusega 3325 krooni /kd I tl 131-132/; asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on DVD-l olevad Tallinnas, Roseni 8 asuva kunstigalerii turvakaamerate 31.01.2012 kl 17.4018.00 videosalvestised, millel on salvestatud O.B tegevus saalis /kd I tl 95-128/, 12.02.2012.a. episood (Endla 45) - - Denirell OÜ avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga, millest nähtub, et 12.02.2012.a. AG püüdis Kristiine Keskuses kaupluses „Euronics“ varastada kaks peegelkaamerat, kokku maksumusega 1578 eurot. Kaup rikkumata /kd III tl 435; 436/; tunnistaja Valnar Neidre ütlustega selle kohta, et 12.02.2012.a. oli tema tööl kaupluses „Euronics“ ning nägi laos kõrvalist isikut, kes hoidis käed enda ees risti, justkui hoiaks midagi põues. Kui isik tahtis laost väljuda, siis tema ja töötaja IH seisid ukse ees ja hoidsid isikut kinni kuni tuli turvafirma. Laost oli karpidest võetud peegelkaamerad kogumaksumusega 1578 eurot /kd III tl 437-438/; tunnistaja IH ütlustega selle kohta, et 12.02.2012.a. Euronicsi kaupluses läks töökaaslase kutsel appi võõrast isikut kinni pidama. Kui ta sisenes lattu, siis nägi isikut, kes võttis põuest esemed ning paigutas riiulite vahele. Seejärel hakkas isik liikuma väljapääsu poole. Koos kaastöötajaga tõkestasid väljapääsu kuni turvatöötajate saabumiseni. Asjade ülevaatamisel leidsid, et avatud oli peegelkaamerate pakendid. Antud esemed leidsid hiljem kohast, kus isik end varjas /kd III tl 439-440/; 24.01.2012 episood (Punane 6/Suur-Paala 1) - - kannatanu OKL ütlustega selle kohta, et 24.01.2012.a. varastati aadressil Punane 6/Suur-Paala 1, Tallinnas kabinetist nr 111 naistekäekotist suur pruuni värvi lakknahast naiste rahakott Louis Vuitton, väärtusega 60 eurot, milles oli sularaha 10 eurot. Samuti oli rahakotis ID kaart, kaupluste sooduskaardid ning kolm pangakaarti /kd II tl 270-275/; tunnistaja LS ütlustega selle kohta, et 2012.a. aasta jaanuari lõpus nägi aadressil Punane 16 väljumas kabinetist numbriga 111, noormeest, kes oli tumeda jopega ning 6 7 läkiläki mütsiga. Hiljem sai teada, et kabinetist oli varastatud rahakott, mis kuulus OK /kd II tl 298-300/; - asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et vaadeldud on O.B (Gorlenko) kinnipidamisel peas olnud must-valget kootud etnilise mustriga nn läkiläki mütsi (tl 194-198). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et O.B (Gorlenko) isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest

§ 199

järgi ning

§ 218

lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ning süstemaatiliselt ära võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 5,8, 9 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. O.B (Gorlenko) on kohtu alla anatud süüdistatuna

§ 213

lg 1 järgi selles, et tema 24.01.2012, olles kella 18.20-18.25 vahel, varastanud OKL kuuluva rahakoti, kasutades selles olnud OKL ja Disain O.K. OÜ pangakaarte ja PIN-koode, sisestas pangakaardid järgemööda ajavahemikus kell 18:44 kuni 18:47 Tallinnas Võidujooksu 10 asuvasse pangaautomaati nr HAN00035, mille vahendusel, ilma pangakaartide omaniku nõusolekuta, sisestas ebaseaduslikult PIN-koodid ning võttis Disain O.K. OÜ kontolt välja sularaha summas 280 eurot ja OKL kontolt 500 eurot. Oma tegevusega pani O.B

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamine andmete ebaseadusliku sisestamise või muul andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. viisil Süüdistatav O.B tunnistab end süüdi täielikult ning seletab, et 24.01.2012.a. Punaselt tänavalt varastatud rahakotis märkas PIN-koodiga paberit ning otsustas proovida neid koode pangakaartidel. Kolmanda katsega õnnetus panagaautomaati sisestada kood ning võttis välja 280 eurot. Seejärel sisestas veel ühe kaardi ning võttis välja 500 eurot. Rahakoti koos selle sisuga viskas hiljem minema. Raha kulutas isiklikuks tarbeks /kd II tl 290-292/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - kannatanu OKL ütlustega selle kohta, et 24.01.2012.a. Punane 6/Suur-Paala 1 varastatud rahakotis oli ID kaart, kaupluste sooduskaardid ning kolm pangakaarti. Samuti olid rahakotis pangakaartide PIN-koodid. Hiljem selgus, et pangakaartidelt võeti sularaha 280 ja 500 eurot /kd II tl 270-275/; Disain O.K. OÜ konto väljavõttega, millest nähtub et 24.01.2012.a. kell 18:46 võeti automaadist 00035, 280 eurot /kd II tl 276/; OKL konto väljavõttega, millest nähtub, et 24.01.2012.a. on võetud OKL kontolt 500 eurot /kd II tl 297/; Swedbank vastus päringule koos lisatud failidega, millest nähtub, et esitatakse sularahaautomaadi HAN00035 videokaamera salvestused 24.01.2012.a. ajavahemikus 18.44 kuni 18.47 /kd II tl 282- 286/; tunnistaja LS ülaltoodud ütlustega /kd II tl 298-300/. 7 8 Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et O.B (Gorlenko) sai varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, tegutsedes tahtlikult ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 213lg 1 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti on O.B (Gorlenko) kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 15.01.2012 ajavahemikus kell 15.00 kuni 16.00 Tallinnas XXX asuvas korteris lõi AU rusikaga vasaku põsesarna piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Oma tegevusega pani O.B toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Süüdistatav O.B end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 15.01.2012.a. tema XXX korteris andis tugeva kõrvakiilu A. U kuna viimane kasutas tema suhtes ebatsensuurset väljendit. / kd II, tl 200,203/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu A. U ütlustega selle kohta, et 15.01.2012 A. D korterisse sisenes Artjominimeline noormees (hüüdnimi Tjoma), kes lõi teda üks kord rusikaga näkku ning seejärel jooksis ära /kd I, tl 25-30/; tunnistajate AU, S. S , D. G ütlustega, millest nähtub, et süüdistatav lõi AU rusikaga näkku ja jooksis ära /kd I, tl 50-51, 66-70, 43-48/. lõi otsese tahtlusega kannatanut rusikaga Kriminaalasjas on tõendatud, et O.B näkku, tekitades kannatanule tahtlikult füüsilist valu, so pani toime kehalise väärkohtlemise ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 121järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. O.B (Gorlenko) on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9 järgi selles, et tema, kes on varem toime pannud röövimise, 15.01.2012 ajavahemikus 16.15 kuni 16.45 tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas, XXX asuvasse korterisse, milleks lõi ust avama tulnud DG puust kepiga kukla piirkonda, tekitades kannatanule valu, ning lükkas ta jõuga korterist välja. Tunginud korterisse, lukustas enda järel ukse ning asus puust kepiga peksma AD, lüües teda korduvalt vastu nägu ja pead, põhjustades AD paistetust suu piirkonnas, tugevat füüsilist valu ja mille tagajärjel kaotas A.D teadvuse. Siis võttis O.B AD kuuluvad sülearvuti Asus K53S nr ASK53S2430M/6CG5/6G/US 649,90 euro väärtuses ja mobiiltelefoni Samsung ilma väärtuseta, AU kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson Vivaz Pro U8i 100 euro väärtuses ja DG kuuluva mobiiltelefoni Nokia 5230 20 euro väärtuses, ning lahkus korterist. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 29.01.2012 kella 02.59 paiku Tallinnas Kopli 99b asuva baari „Derevjaška“ tualettruumis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rebis AM kaelast ära kahte kuldketti 503 euro väärtuses, tekitades jõuga kette kaelast ära rebides kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastuse kaelal. 8 9 Oma tegevusega O.B isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava esemega ja sissetungimisega. Süüdistatav O.B tunnistab temale inkrimineeritud tegevust tegevust, kuid leiab, et tegemist ei olnud röövimisega. Süüdistatav seletab, et et kohtas XXX asuvas ühiselamus oma tuttavat SS. Peale seda, kui ta oli korteris 148 löönud A. U ning ning korteri peremees oli teda kurikaga ähvardanud, kohtus ta tänaval A. U ning A . Neil tekkis kokkupõrge ning nad selgitasid suhteid. Seejärel läks ta ühiselamusse tagasi, kuna soovis anda kõigile õppetundi. Korteri ukse ees seisid kaks neiut, kes andsid uksekella. Kui üks noormees ukse avas, siis lõi ta noormeest kohe küünarnukiga pähe ning viskas koridori. Ise ta jooksis korterisse ning lukustas ukse. Kuna korteri peremees oli teda varem tahtnud kurikaga lüüa, siis hakkas ta kohe peksma korteri peremeest. Ta lõi korteri peremeest mitu korda kepiga. Paar korda lõi vastu pead, samuti lõi vastu jalgu, käsi ning tuharaid. Seejärel seejärel käskis noormehel, kelle hüüdnimi on „Tarakan“, kokku pakkida arvuti. Alguses „Tarakan“ keeldus, kuid siis pani arvuti koos laadijaga kilekotti. Seejärel korjas tema kokku aknalaual olevad 3 telefoni ning võttis ka need asjad endaga kaasa. Asjad võttis karistuseks korteri peremehe ja tema sõprade käitumise eest. Sülearvuti müüs maha juhuslikule möödakäijale 100 euro eest. Telefonid müüs samuti maha kokku 34 euro eest. 29.01.2012.a. viibis ta baaris Derevjaška, kus läks meeste toalettruumi. Meeste toalettruumis märkas, et seal magab naisterahvas. Naisterahval oli kaelas kaks kuldketti. Püüdis avada naisterahva kaelas olevate kettide kinnitusi, kuid see ei õnnestunud. Seepärast tõmbas naisterahva kaelas olevad ketid puruks ning võttis need endale. Mõlemad ketid olid peenikesed, nendest üks oli ristiga. Hiljem baarist lahkudes rääkis sellest oma naisele. Läks taksojuhi juurde ning pakkus varastatud kette. Müüs taksojuhile ketid 150 euro eest. / kd II tl 199-204, kd I tl 161-164 /. 15.01.2012 XXX episood. Kannatanu AD ütluste kohaselt tungis 15.01.2012 tema korterisse, XXX, Tjoma-nimeline isik, kes lõi teda korduvalt kepiga vastu nägu ning vastu pead, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse. Teadvusele tulles avastas, et korterist on ära võetud tema sülearvuti Asus K53S, väärtusega 648 eurot ja mobiiltelefon Samsung ning DG ja A U mobiiltelefonid. Mobiiltelefonide suhtes tsiviilhagi ei esita / kd I tl 18-23/. AD läbivaatuse protokollist nähtub, et kannatanult tuvastati 15.01.2012.a. vigastusena huulte paistetus, huulel hüübinud vere jäljed /kd I tl 8-11/. nähtava Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et puidust kepi, millega löödi kannatanut A D , pikkus 76 cm ja läbimõõt 3 cm /kd I tl 15-17/. Kannatanu A Ušakov ütluste kohaselt 15.01.2012 A. D korterisse sisenes Artjomi-nimeline noormees (hüüdnimi Tjoma), kes lõi teda üks kord rusikaga näkku ning seejärel jooksis ära. Ta läks poodi ning tagasi tulles selgus, et korterist oli võetud tema mobiiltelefon Sony Ericsson Vivaz U8i väärtusega 100 eurot, S. D sülearvuti ning A U mobiiltelefon /kd I tl 25-30/. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et A. Ušakov 15.01.2012.a. lõi teda koos Artjomiga /kd I tl 36-41/. tunneb ära Semenukha, kes 9 10 Kannatanu DG ütluste kohaselt 15.01.2012.a. Tjoma-nimeline noormees jooksis D korterisse XXX. Seejärel lõi Tjoma A U rusikaga näkku ning jooksis ära. Hiljem lõi Tjoma teda kepiga pähe ja tõukas ta korterist välja. Seejärel tungis Tjoma uuesti korterisse ning lukustas ukse. Mõne aja pärast korterist väljudes oli Tjomal käes kilekott. Korterist võttis Tjoma asjad, s,h tema telefoni Nokia 5230, väärtusega 20 eurot. A. D ja A. M kuulis ta, et Tjoma oli neid kepiga peksnud ning võtnud ära sülearvuti ja 3 mobiiltelefoni /kd I tl 4348/. Tunnistaja A U ütlused, millest nähtub, et 15.01.2012.a. läks tema külla AD, kes elab aadressil XXX. Trepikojas küsisid kaks isikut helistamiseks mobiiltelefoni. Kui sisenes AD korterisse tuli temaga kaasa ka üks tundmatu noormees, kes lõi Tolikut rusikaga näkku. Seejärel lahkus tundmatu meesterahvas korterist. Tema väljus ka koos Tolikuga korterist. Õues kohtas uuesti noormeest, kes lõi Tolikut. Noormehe käes oli puust kepp. Kui uuesti korterisse jõudsid öeldi neile, et see sama noormees oli uuesti korterisse sisenenud ning peksis kepiga Ljošat, võttis kaasa sülearvuti ning kolm mobiiltelefoni /kd I tl 50-53/; Tunnistaja AM ütluste kohaselt viibis ta 15.01.2012.a. A. D korteris XXX ja nägi, kuidas et Tjoma peksis puitkaikaga diivani peal lamavat A.D ja võttis ära arvuti, laadimisseadme ning aknalaual olnud mobiiltelefonid /kd I tl 55-60/. Tunnistaja SS ütluste kohaselt tungis Tjoma-nimeline tuttav XXX korterisse. Korterist tuli Tjoma välja kilekotiga, milles oli sülearvuti /kd I tl 66-70/. Tunnistaja JO ütluste kohaselt läks tema koos sõbra DV 15.01.2012.a. külla A. D le, kes elab XXX. Kui ta helistas uksekella, siis ütles temale tundmatu kepiga noormees, et ta tuleks eest ära. Seejärel noormees avas järsult ukse ja hakkas kepiga peksma D , lüües mitu korda vastu selga. Peale seda haaras noormees D kampsunist kinni ja lükkas koridor. Ise sisenes korterisse ja pani ukse kinni. Noormehel oli tume riietus ja valge sportlikku tüüpi müts /kd I tl 71-75/. Tunnistaja DV ütluste kohaselt läks ta 15.01.2012.a. koos oma sõbra J. O külla A D le. Trepikojas olid temale tundmatud noormehed. Ühel oli käes kepp ja peas valge müts. Kui neile uks avati, siis hüppas kepiga noormees korterisse ning lõi Denisi kepiga ja heitis ta korterist välja. Hiljem väljus noormees korterist ilma kepita, kuid käes oli tal kilekott, milles oli sülearvuti. Korteris lebas voodil A.D , kellel tuli suust verd. A. M rääkis, et tal kästi sülearvuti kokku pakkida ning noormees võttis selle ära, samuti võttis kolm või neli mobiiltelefoni /kd I tl 76-80/. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et SS tunneb ära Artjom Gorlenko isikuna, kes 2012 aasta jaanuaris tungis XXX asuvasse korterisse. Artjom Gorlenkol oli käes puust kepp, millega peksis ühte noormeest ning lükkas selle noormehe korterist välja ja ise sulges ukse. Seejärel väljus korterist kilekotiga, milles oli sülearvuti /kd I tl 81-85/. 29.01.2012.a. Kopli 99b episood. Kannatanu AM ütluste kohaselt ööl vastu 29.01.2012 viibis ta baaris Derevjaška. Tualettruumis haaras meesterahvas tema kaelas olnud kahest kuldketist ning tõmbas need jõuga katki. Seejärel meesterahvas lahkus koos kettidega. Kettide rebimise tagajärjel jäid kaelale jäljed. Üks oli naiste kuldkett „Bismark“ väärtusega 203 eurot. Keti küljes oli kullast 10 11 rist, millel oli ristilöödud Kristuse kujutis. Ripatsi väärtus 50 eurot. Teine oli meeste kullast kett väärtusega 250 eurot. /kd I tl 136-139/. Kannatanu poolt esitatud foto, millest nähtuvalt kirjeldatud kuldketid /kd I tl 174-175/. kannatanul on kaelas tema poolt AM läbivaatuse protokollist nähtuvalt on AM näha kaelal tumepunast värvi marrastus, mis ulatub kaela vasakult küljelt kuni kaela keskosani. Jälg on umbkaudu 1 cm lai. Kannatanu vasaku reie välisküljel on näha 5 cm laiust sinakat värvi hematoomi. Kannatanu vasaku käe peopesal, pöidla piirkonnas, on näha helesinakat värvi paistetust /kd I tl 141-144/. Tunnistaja N. C ütluste kohaselt oli tema 29.01.2012.a koos AM baaris Derevjaška. Ta kaotas kannatanu müneks ajaks silmist. Tema laua juurde tuli tütarlaps ning ütles, et tema sõbranna varastati paljaks. A. M seisis baarileti ääres ja nuttis. Tema küsimusele juhtunu kohta vastas A. M , et ta kägistati tualetis peaaegu ära ja varastati paljaks. Ta nägi kannatanu kaelal punast vööti. /kd I tl 145-149/. Tunnistaja G. O ütluste kohaselt 29.01.2012.a. oli tema tööl baaris Drevjaška, mis asub aadressil Kopli 99B. Kliendid tõid baarileti äärde kannatanu, kes nuttis valjusti. Kannatanu ütles, et temalt varastati kuldketid. Ta märkas kannatanu kaelal punast joonekulist väikeste verevalumite rida, nagu oleks kett kaelast ära rebitud ning kahjustatud nahka. Kannatanu ütles, et ketid varastas läkiläkis noormees. /kd I tl 150-154; 167-172/. Tunnistaja A. Z ütluste kohaselt läks ta koos AG baari Derevjaška. Käisid Artjomiga naiste tualetis ja seejärel käis Artjom meeste tualetti. Peale baarist väljumist ütles Artjom temale, et on tal on kuldkett /kd I tl 155-159/. Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on DVD-l olev Kopli 99B, Tallinn asuva baari Derevjaška turvakaamera 29.01.2012 kell 05.54-02.59 videosalvestis, millest nähtuvalt käib AG algul kirillitsa Ž tähega märgistatud tualettruumis, seejärel käib ta M tähega märgistatud tualettruumis. Seejärel kell 02:59:01 lahkub. Kell 02:59:20 väljub tualettruumist AM /kd I tl 166/. Kohus kuulanud ära süüdistatava ning uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et O.B süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole inkrimineeritud faktiliste asjaolude osas. A. Žadorožnõi tunnistab, et on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teod. Seda kinnitavad ka kannatanute ning tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid.

§ 200

lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

  1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
  2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu (rusikalöök näopiirkonda) on juba sooritatud, kuid selle toime (teadvusetusseisund) kestab veel edasi. Sõltumata asjaolust, et süüdistatav kasutas kannatanu kallal vägivalda muul eesmärgil, oli selle tagajärjel kannatanul tekkinud teadvusetusseisundi näol tegemist kestva vägivallaga. Kui soov võtta kannatanult vara tekkis süüdistataval kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul, siis tuleb kasutatud vägivalda käsitleda asjade hõivamise vahendina. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu 11 12 asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust.

§-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-12-09). Kriminaalasjas on tuvastatud, et A. Žadorožnõi tungis korterisse, lüües korduvalt D. G kepiga ning tõugates kannatanu koridori. Peale seda lukustas ta korteri ukse, takistamaks kannatanut korterisse siseneda. Seejärel lõi ta korduvalt korteris viibivat A. D kepiga vastu pead ja keha, tekitades kannatanule kehavigastusi. Löökide tagajärjel kaotas A. D teadvuse. A. Žadorožnõi võttis korterist sülearvuti ning telefonid ja lahkus. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt toimus kõik väga kiiresti. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, mis põhjusel süüdistatav alustas vägivalla tarvitamist. Kuna löökide tagajärjel kaotas A. D teadvuse, siis on tegemist kestva vägivallaga. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et hiljemalt vägivalla tarvitamise ajal tekkis süüdistataval soov hõivata vara ning koheselt peale lööke võttis ta ära sülearvuti ja telefonid. Seega olid vägivallateod ja vara hõivamine ajalisruumiliselt seotud. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et käesoleval juhul ei oma tähtsust kellele konkreetselt kuulus vägivallaga hõivatud vara. Oluline on see, et süüdistatav võttis vägivalla abil ära võõra vara. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud, et A. Žadorožnõi kasutas tahtlikult vägivalda ning hõivas tahtlikult võõrast vara omastamise eesmärgil. Tahtlikku tegutsemist ning omastamise eesmärki ei vaidlusta ka süüdistatav. Samuti on kriminaalasjas nii süüdistatava enda ütluste kui teiste tõenditega tõendatud, et A. Žadorožnõi rebis tahtlikult kannatanu A. M kaelast kuldketid, tekitades kannatanule oma tegevusega kehavigastuse. Karistusseadustikus on mõistega vägivald hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises (

§ 120

), kehalises väärkohtlemises (

§ 121

), piinamises (

§ 122

) kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (

§ 118

). Kõik need teod on röövimise koosseisust hõlmatud ega moodusta kuritegude kogumit. Kokkuvõttes on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-131-02). Käesoleva kriminaalasja tehioludest nähtuvalt rakendas süüdistatav kannatanu eeldatava vastupanu vältimiseks kehalist jõudu, millega tekitas kannatanule kehavigastuse kaelal. Seega on tõendatud, et O.B õnnestus realiseerida oma tahe kannatanu vara hõivata füüsilise vägivalla abil. Peale seda ta lahkus sündmuskohalt ning hiljem realiseeris kannatanu vara. Seega on ka selles episoodis leidnud tõendamist, et A. Žadorožnõi kasutas tahtlikult vägivalda ning hõivas tahtlikult võõra vara selle omastamise eesmärgil. Tahtlikku tegutsemist ning omastamise eesmärki süüdistatav ei vaidlusta. Tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 199lg 2 p 5,8,9, 213 lg 1 ja 121 järgi on puhtsüdamlik kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. O.B on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud, mh NPAS § 15-1 ja

§ 218lg 1 järgi.

Uued kuriteod pani ta toime lühikese aja möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ning toimepandud kuritegude arvu, tuleb O.B karistada reaalse vangistusega, mis ei saa olla alammäära lähedane. 12 13 Kriminaalasjas on tsiviilhagid varalise kahju hüvitamiseks esitanud AD summas 649,90 eurot, A U summas 100 eurot. AT esitanud summas 678,02 eurot, AM summas 503 eurot, ABC Laenud AS summas 1049 eurot, ES summas 574,91 eurot, OKL summas 584,42 eurot, Disain O.K OÜ esitanud tsiviilhagi summas 280 eurot, OÜ Kuldan Trading OÜ summas 925 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). O.B tunnistab E. S hagi osaliselt, teisi hagisid tunnistab täielikult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kõikidele kannatanutele õigusvastaselt kahju tekitanud O.B . Kahju tekitamist ning selle ulatust tõendavad peale süüdistatava omaksvõtu kannatanute ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud materjalid. E. S on esitanud arve, mille kohaselt televiisor 8995 krooni (574,91 eurot.). VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kaitsja on esitanud kohtule dokumendid, mille kohaselt käesoleval ajal on samaväärse televiisori turuhind 260 eurot. Riigikohus on otsus nr 3-1-1-69-12 juhtinud tähelepanu, et selle, milline on asja kaotsimineku korral kannatanu võimaliku kahjuhüvitisnõude (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5) ulatus, määrab VÕS § 132 lg-st 1 tulenevalt ära asja turuhind (taassoetamiskulu) kohtuotsuse tegemise ajal (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Seega kuulub E. S tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt summas 260 eurot. OÜ Kuldan Trading OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 925 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tekitatud kahju osaliselt hüvitatud summas 170 eurot, mistõttu kuulub rahuldamisele hagi summas 755 eurot. Eha Popova 13 14 Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.