lg 1 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Kaari Tehver Süüdistatav Meelis Puust (isikukood: 36802105715; elukoht: xxx x-x xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; töökoht: xx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud: Tartu Maakohtu 14.02.2022 otsusega nr 1-22-349
lg 1 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega 1 aastase katseajaga; Tartu Maakohtu 13.09.2017 otsusega nr 1-17-8551
lg 1 p 1, § 264 lg 1 p 2 ja § 120 lg 1 alusel 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mida
lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 29.07.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aasta ja 1 kuu vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks oli 22.07.
) § 263 lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.06.2022-21.06.2022, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Meelis Puustil kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Meelis Puustile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.02.2022 otsusega nr 1-22-349 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista Meelis Puustile liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada Meelis Puustile mõistetud 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Meelis Puust kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx x-x xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil 2 kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Meelis Puust toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades
lg 1 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema 19.06.2022 kella 16:15 paiku xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx puhkealal, mis on avalik koht, ähvardas noaga E.S , kui tegi E.S suunas nuga käes hoides ründavaid liigutusi, mille tõttu E. S tunnetas reaalset ohtu enda elule ja tervisele ning see häiris sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Meelis Puust rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 sätestatud keeldu avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige keeldu teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, ähvardada või hirmutada. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Meelis Puusti eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2022-21.06.2022, s.o 3 päeva tema karistusaja hulka ning Meelis Puusti kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel mõista Meelis Puustile liitkaristus suurendades käesoleva kokkuleppega mõistetava 5 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust 14.02.2022 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-22-349 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada 11 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga kokku 357 tundi, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (11 kuud ja 27 päeva = 330 + 27 = 357 tundi).
lg 3 alusel määrata kohustuse täitmise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Meelis Puustil üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja- kohustusi vastavalt
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3 Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja tõendamiseseme asjaolud on selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Meelis Puusti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 147,60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS §180 lg 3 alusel, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, samuti asjaolu, et Meelis Puust on töötu ja osaliselt töövõimetu, on põhjendatud jätta pool sundrahast, st 543,75 eurot, riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 691,35 eurot: sundraha 543,75 eurot ja riigi õigusabi tasu 147,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Meelis Puust on kahtlustatavana kinni peetud 19.06.2022-21.06.2022, seega on Meelis Puust viibinud eelvangistuses 3 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures asitõendina olev DVD-plaat, politsei vormikaamera salvestusega, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 4 Nuga märkega „K KANDAR; Z373551", mis asub Tartu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis Riia 132, Tartu tuleb
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.