← Eesti

2-23-14994/4

Obsah (13)§ 371§ 372§ 384§ 168§ 663§ 665§ 662§ 377§ 378§ 667§ 2§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-14994 Kohtuasi X hagi Y va

) § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohus viitas, et kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 223-14759 on hageja esitanud kostja vastu hagi sama nõudega kui praeguses asjas. Ka hagi aluseks olevad asjaolud praeguses asjas ja tsiviilasjas nr 2-23-14759 kattuvad. Kohus on tsiviilasjas nr 2-23-14759 keeldunud

  1. oktoobri
  2. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määrus pole veel jõustunud, mistõttu pole menetlus tsiviilasjas nr 2-23-14759 lõppenud. Järelikult on kohtu menetluses endiselt samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Seega tuleb praeguses asjas hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 5 alusel keelduda.

§ 372

lg-s 6 sätestatud tagajärg saabub alles siis, kui hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus on teises kohtuasjas jõustunud. 2.

  1. Maakohus märkis, et hagejal on võimalik esitada tsiviilasjas nr 2-23-14759 määruskaebus hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kohus ei nõustunud hagejaga, et ta on määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus on jätnud
  2. oktoobri
  3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14759 hageja taotluse lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega rahuldamata. Järelikult on hagejal endiselt võimalik
  4. oktoobri
  5. a määrust vaidlustada. 2.
  6. Kohus ei nõustunud hagejaga, et praeguse asja menetlemisega tuleks menetlusökonoomia kaalutustel oodata, kuni tsiviilasjas nr 2-23-14759 tehtud määrus on jõustunud. Säästlik oleks olnud esitada tsiviilasjas nr 2-23-14759 määruskaebus hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusele, kui hageja ei nõustunud kohtu põhjendustega kohtualluvuse küsimuses. 2.
  7. Kohtul puudub

§ 384lg-st 1 tulenevalt võimalus lükata hagi tagamise taotluse lahendamist edasi.

Selline võimalus on kohtul üksnes siis, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata, kuid praegusel juhul poleks see hageja huvides. Kuna kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei lahendanud kohus hagi tagamise taotlust sisuliselt. 2.5. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Hageja määruskaebus

  1. Hageja esitas
  2. novembril 2023 määruskaebuse, millega vaidlustas maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja palus võtta hagiavaldus menetlusse. 3.
  5. Hageja selgitas, et ta ei nõustunud tsiviilasjas nr 2-23-14759 tehtud maakohtu
  6. oktoobri
  7. a määrusega, millega kohus jättis hagi menetlusse võtmata. Maakohus kohaldas hagi 2

(6)2-23-14994 menetlusse võtmise otsustamisel selgelt ebaõigesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012,
  1. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), jättes täielikult arvesse võtmata ka määrust puudutava õiguskirjanduse ja kohtupraktika. Hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust, kuna keskmine määruskaebemenetlus kestab 3–4 kuud, mis on asjaolude kriitilisust arvestades vastuvõetamatu. Määruskaebuse tagamise taotluse esitamine tähendab aga märkimisväärset ressursikulu. 3.
  2. Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-14759 jõustus
  5. novembril
  6. Seega on selle tsiviilasja menetlus tänaseks lõppenud. See tähendab, et ära on langenud kohtu viidatud alus (

§ 371lg 1 p 5) hageja hagi menetlusse võtmata jätmiseks.

3.

  1. Hageja hinnangul on maakohus tsiviilasjas nr 2-23-14759 jõudnud ebaõigele järeldusele, et poolte kohtualluvuse kokkulepe ei kehti. Hageja hinnangul on Harju Maakohus pädev asja lahendama. Menetluse edasine käik
  2. Hageja esitas
  3. novembril 2023 ka hagi tagamise taotluse, millega palus seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 364 400 eurot kostjale kuuluvale Portugalis asuvale kinnisasjale (korter). Alternatiivselt palus hageja käsitada oma taotlust määruskaebuse tagamise taotlusena.
  4. Maakohus jättis
  5. novembri
  6. a määrusega hageja taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja
  7. novembri
  8. a määruskaebuse ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

5.1. Maakohus selgitas, et käsitab hageja taotlust

§ 665

lg-s 2 sätestatud määruskaebuse tagamise taotlusena, arvestades, et kohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud ja hageja on esitanud sellele määrusele määruskaebuse. Määruskaebuse tagamine on erandlik meede, mille rakendamine peab olema taotleja poolt veenvalt põhjendatud. 5.

  1. Hageja on määruskaebuses ja selle tagamise taotluses tuginenud peamiselt sellele, et tänaseks on ära langenud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus ja määruskaebust tuleks tagada, sest kohtul tuleb hagi menetlusse võtta. Samas pole hageja määruskaebuses ega tagamise taotluses põhjendanud, milles seisneb maakohtu õigusrikkumine määruse tegemisel. Hageja on esitanud määruskaebuses sisulisi vastuväiteid tsiviilasjas nr 2-23-14759 tehtud maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrusele ja põhjendanud, miks asi allub Harju Maakohtule, kuid need põhjendused ja vastuväited oleks tulnud esitada tsiviilasja nr 2-23-14759 menetluses, esitades selleks määruskaebuse maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määruse peale. Praeguses menetluses ei lahendanud kohus
  6. oktoobri
  7. a määrusega kohtualluvuse küsimust, vaid keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast, kuna sama hagiavalduse menetlus oli teises tsiviilasjas alles pooleli. Olukorras, kus hageja ka ise ei vaidlusta seda, et
  8. oktoobri
  9. a seisuga polnud kohtul õiguslikult võimalik hagi menetleda, ei saa määruskaebust pidada perspektiivikaks. Seega pole põhjendatud ka määruskaebuse tagamine. 5.
  10. Maakohus leidis, et hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust
  11. oktoobri
  12. a määruse tühistamiseks.
  13. Hageja esitas
  14. novembril 2023 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles palus tema määruskaebus rahuldada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna
  15. oktoobri
  16. a määrust tehes on maakohus õigesti jätnud hagi

§ 371lg 1 p 5 järgi menetlusse võtmata, ei ole alust määrust tühistada. 3

(6)2-23-14994 6.
  1. Esiteks, maakohtu määrus ei arvestada elulisi asjaolusid ja menetluslikku olukorda määruskaebuse lahendamise seisuga. Määruskaebuse lahendamise seisuga (
  2. november 2023) on ära langenud kohtu viidatud alus (

§ 371lg 1 p 5) hageja hagi menetlusse võtmata jätmiseks.

Maakohus oleks pidanud sellega arvestama ja määruskaebuse rahuldama. Määruskaebuse lahendamisel tuli maakohtul lähtuda menetluslikust olukorrast määruskaebuse lahendamise seisuga, mitte

  1. oktoobri
  2. a seisuga. 6.
  3. Teiseks, tsiviilasjas nr 2-23-14759 menetluse lõppemine (hiljemalt
  4. novembril 2023) on asjaolu, mida ei eksisteerinud hagi esitamise seisuga (
  5. oktoober 2023), s.o tegemist on menetluse käigus tekkinud n-ö uue asjaoluga.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega tuleb kohtul määruskaebuse lahendamisel uute asjaolude ja tõenditega ka arvestada. Vastasel juhul muutuks

§ 662lg 3 sisutuks.

Maakohus on tsiviilasja nr 2-23-14759 menetlusse lõppemise kui uue asjaoluga arvestamata jättes rikkunud oluliselt

§ 662lg-t 3, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise.

Kui maakohus oleks tsiviilasja nr 2-23-14759 menetluse lõppemisega hiljemalt

  1. novembril 2023 arvestanud, oleks maakohus pidanud määruskaebuse rahuldama. 6.
  2. Kolmandaks, kohtulahendi tegemise eesmärk peaks olema lahendada asi õigesti kohtulahendi tegemise aja seisuga. Määruskaebemenetluses kinnitab seda otseselt

§ 662

lg 3 regulatsioon, apellatsioonimenetluses tuleneb sama põhimõte

§-st 652 (lg 3 p 2). 6.

  1. Neljandaks, maakohtu seisukoht on ka sisuliselt arusaamatu. See toob kaasa olukorra, mis on eluliselt ebamõistlik ja vastuolus menetlusökonoomiaga. Maakohtu seisukoha järgi peaks hageja lihtsalt ootama, kuni maakohtu määrus hagi menetlusse võtmata jätmise kohta jõustub, mille järel tuleks hagejal pöörduda samasisulise hagiga uuesti kohtusse. Sellega kaotaks hageja oluliselt aega, mis võib tema õigusi ja huve pöördumatult kahjustada. Selline tulemus oleks selgelt formalistlik, vastuolus menetlusökonoomiaga ja hageja õigusi kahjustav.
  2. Hageja esitas
  3. novembril 2023 taotluse määruskaebuse tagamiseks, milles palus seada hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 364 400 eurot kostjale kuuluvale Portugalis asuvale kinnisasjale (korter). 7.
  4. Hageja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja määruskaebuse ja sellega koos ka hageja määruskaebuse tagamise taotluse. Hagejal puudub sellises olukorras muu võimalus, kui esitada uus määruskaebuse tagamise taotlus. Hageja viitab taotluse õigusliku alusena

§ 665lg-le 2.

7.2. Hagi tagamise eeldused

§ 377lg 1 ja § 381 lg 2 järgi on täidetud.

Hagejal on kostja kui füüsilise isiku vastu suur nõue (hagi esitamise seisuga 243 951,63 eurot), mis tuleneb poolte kokkuleppest ja mida kostja on korduvalt kirjalikult tunnistanud. Määruskaebuse tagamata jätmise korral on kohtuotsuse täitmine tulevikus eluliselt võimatu, kuna kostja kavatseb talle kuuluva korteri võõrandada (ta on sellest hagejat teavitanud). Kostja sissetulekud katavad vaevu tema igakuised kulud ja ta pole võimeline töötasust hagejale võlgnevusi tasuma. Kostjale ei kuulu peale korteri muud vara, mille arvelt hagejal oleks tulevikus võimalik oma nõudeid rahuldada. Kohtuliku hüpoteegi seadmine (

§ 378

lg 1 p 1) on kostjat kõige vähem koormav abinõu, mh ei takista see kostja igapäevast tegevust, kuid tagab hageja nõuet hagi rahuldamise korral. 7.3. Hageja palus jätta temalt hagi tagamise tagatise nõudmata või alternatiivselt tagatist vähendada ja võimaldada see tasuda osade kaupa. 4

(6)2-23-14994 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi menetlusse võtmist. Hageja taotlus hagi tagamiseks tuleb saata lahendamiseks maakohtule. 9. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus hagi

§ 371

lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata põhjusel, et vaidlustatud määruse tegemise ajal oli kohtu menetluses tsiviilasi nr 2-23-14759, kus hageja oli esitanud sama kostja vastu hagi sama esemega ja samal alusel. Ehkki tsiviilasjas nr 2-23-14759 oli kohus keeldunud hageja hagi menetlusse võtmast, ei olnud see määrus veel jõustunud ajaks, mil maakohus tegi siinses tsiviilasjas vaidlustatud määruse. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus tsiviilasjas nr 2-23-14759 jõustus kohtute infosüsteemi kohaselt

  1. novembril
  2. Seega oli nimetatud määrus jõustunud ajaks, mil hageja esitas siinses tsiviilasjas määruskaebuse (
  3. november 2023) ja maakohus selle lahendas (
  4. november 2023). Esitatud määruskaebuses tugines hageja mh sellele, et tsiviilasjas nr 2-23-14759 menetlust lõpetava lahendi jõustumise tõttu on siinses tsiviilasjas hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks olnud asjaolu (

§ 371lg 1 p 5 järgi) ära langenud.

10. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks pidanud määruskaebuse lahendamisel arvestama sellega, et määruskaebuse lahendamise ajaks oli kohtu viidatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ära langenud. 10.1.

§ 662

lg-st 3 tulenevalt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Õiguskirjanduses on märgitud, et see põhimõte kehtib ka menetluslike määruste peale esitatud määruskaebuste puhul (vt Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2018. § 662, p 3.4.a). Seejuures võimaldab

§ 662

lg 3 kohtul võtta määruskaebuse lahendamisel arvesse ka pärast maakohtu määruse tegemist muutunud asjaolusid (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p 20.2;
  3. jaanuari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 26). Kolleegiumi hinnangul on teises tsiviilasjas menetluse lõppemine käsitatav uue (muutunud) asjaoluna

§ 662lg 3 tähenduses.

10.2. Vastavalt

§-le 663 menetleb määruskaebust esmalt asja lahendanud maakohus ise. Kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega (

§ 663

lg 4); kui maakohus määruskaebust ei rahulda, edastab ta selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule (

§ 663lg 5).

Seega tuleb ka maakohtul võtta määruskaebuse lahendamisel arvesse määruskaebuses kooskõlas

§ 662lg-ga 3 esitatud ja asjassepuutuvaid uusi asjaolusid.

11. Kolleegium märgib, et eelnev on kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega (

§ 2

). Olukorras, kus hageja on kohtule hagi juba esitanud ja määruskaebuse lahendamise aja seisuga on ära langenud kohtu viidatud takistus hagi menetlemiseks, on mõistlik jätkata hagi menetlusse võtmise otsustamist ja menetlusse võtmise korral menetlemist samas menetluses. Seevastu oleks ebamõistlik ja vastuolus kohtu ülesandega lahendada asi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendus, mille kohaselt hageja peaks esitama sama hagi uuesti eraldi tsiviilasjas. 12. Eelnevast tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi menetlusse võtmist. Maakohtul tuleb hinnata ka muude hagi menetlusse võtmise eelduste täidetust, sh seda, kas hagi allub Harju Maakohtule (

§ 371lg 1 p 2). 5

(6)2-23-14994
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja
  2. novembril 2023 esitatud määruskaebuse tagamise taotluse näol sisuliselt tegemist taotlusega hagi tagamiseks. Hageja palub kohaldada hagi tagamise abinõud (kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine

§ 378

lg 1 p 1 järgi) selleks, et tagada hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist (hagi tagamise alus

§ 377lg 1 järgi).

Olukorras, kus hagi ei ole menetlusse võetud, tuleb hagi tagamise taotlus esitada maakohtule. Ringkonnakohus lahendab hagi tagamise taotlusi asjades, mis on ringkonnakohtu menetluses või milles on esitatud ringkonnakohtule alama astme kohtu lahendi peale kaebus (

§ 377lg 4; vt ka Riigikohtu 16.

jaanuari

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 9). Eelnevat arvestades tuleb hageja hagi tagamise taotlus edastada lahendamiseks maakohtule.
  2. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus

§ 173lg 1 järgi asja menetlust lõpetavas lahendis.

15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta, ei näe

§ 372lg 5 ette edasikaebeõigust. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.