Obsah (5)

§ 213§ 349§ 63§ 73§ 350

1-23-6026 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoobril 2023 Tallinnas, Kriminaalasja number 1-23-6026 (22231700811) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistung

§ 213

lg 2 p 1,

§ 349järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Anastasia Senetskaja Süüdistatav Kaija Kallais – isikukood 48207140301, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx kodanik, xxxx, töökoht S AS, e-post xxxx, telefon xxxx, kehtivad karistused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kaija Kallais

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Süüdi tunnistada Kaija Kallais

§ 349

järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaija Kallais ei pane 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Kaija Kallaisilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot riigituludesse. Kohustada Kaija Kallaisi tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 90,62 eurot. Sundraha tasuda osamaksetena Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Kaija Kallais, kriminaalasi 1-23-6026, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu, summas 440,40 eurot, jätta riigi kanda. Välja mõista Kaija Kallaisilt: - kannatanu P OÜ (xxxx Xxxx) kasuks 1522,10 eurot. Makse selgituseks märkida: „xxxx, “; - kannatanu AS I (xxxx Xxxx) kasuks 2812,63 eurot. Makse tasumisel märkida viitenumber: 89005877071; - kannatanu C AS (xxxx Xxxx) kasuks 3984,40 eurot. Makse selgituseks märkida: „Leping nr xxxx“; - kannatanu B AS (xxxx Xxxx) kasuks 8098 eurot; - kannatanu AS L (xxxx Xxxx) kasuks 6577,38 eurot ning TsMS § 367 alusel põhiosa võlgnevuselt (s.o 6577,38 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 6577,38 eurot. Makse selgituseks märkida: „K. L.,, väikelaen“. Asitõendid – CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Kaija Kallaisi süüdistatakse selles, et tema, tekitas korduvalt teisele isikule varalist kahju arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil ning kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest alljärgneval viisil: Kaija Kallais sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et kasutades elukaaslase K. L. teadmata ja nõusolekuta K. L.le kuuluvat ja tema nimele väljastatud isikutunnistust nr xxxx, s.o

§ 350

kohaselt teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, ja selle PINkoode, identifitseeris ennast krediidiasutuste internetikeskkonnas K. L.na ja taotles enda rahavajaduse katmiseks K. L. nimel, kuid tema teadmata ja nõusolekuta, viimase isikuandmete ja internetipanga juurdepääsuparoolide kasutamisega laene. Esitades vastavasisulise taotluse, sisestas ta K. L.t tuvastatavaid isikuandmeid ja kinnitas elektrooniliselt esitatud andmete õigsust. Sellisel kujul ebaseaduslikul teel taotluses näidatud andmete tulemusena võimaldas arvutisüsteem Kaija Kallaisel sõlmida K. L. nimel, kuid tema teadmata, krediidiasutustega 2 laenulepinguid. Seejuures puudus Kaija Kallaisel kavatsus need laenud oma rahalistest vahenditest tagasi maksta, vaid jätta lepingutest tulenevad kohustused K. L.le täitmiseks. Nimelt: - 01.04.2020 esitas Kaija Kallais IP-aadressilt xxxx AS L veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse, sisestades tema kontaktandmetena e-posti aadressi xxxx ja Kaija Kallaise kasutuses oleva telefoninumbri xxxx. Ta esitas laenutaotluse 9000 euro saamiseks, mille järel sõlmiti laenuleping nr xxxx laenusumma 9000 euro saamiseks, mis kanti K. L. pangakontole xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. - 06.04.2020 Kaija Kallais esitas IP-aadressilt xxxx C AS`i veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse, sisestades tema kontaktandmetena e-posti aadressi xxxx ja Kaija Kallaise kasutuses oleva telefoninumbri xxxx. Ta esitas laenutaotluse 5000 euro saamiseks, mille järel 06.04.2020 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel oli 100 eurot arvestatud lepingutasuks ning C AS kandis laenusumma 4900 eurot K. L. pangakontole xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. - 08.12.2020 esitas Kaija Kallais IP-aadressilt xxxx Xxxx Eesti filiaali veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse. Ta esitas laenutaotluse 6200 euro saamiseks, mille järel sõlmitud laenulepingu alusel kandis Xxxx Eesti filiaal laenusumma 6200 eurot 09.12.2020 K. L. pangakontole xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. - 06.05.2021 Kaija Kallais esitas IP-aadressilt xxxx B AS`i veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse, mille järel oli 07.05.2021 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel väljastas B AS kliendile laenu summas 6911 eurot, millest 411 eurot oli arvestatud lepingutasuks ning 6500 oli üle kantud K. L. pangakontole nr xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. - 18.05.2021 esitas Kaija Kallais IP-aadressilt xxxx Ü OÜ veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse, sisestades tema kontaktandmetena e-postiaadressi xxxx ja Kaija Kallaise kasutuses oleva telefoninumbri xxxx. Ta esitas laenutaotluse 5000 euro saamiseks, mille järel sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel arvestati 150 eurot lepingutasuks ning Ü OÜ kandis laenusumma 4850 eurot K. L. pangakontole xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. - Kaija Kallais esitas I AS`i veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse. 14.06.2021 oli sõlmitud väikelaenuleping xxxx laenu summas 3000 eurot saamiseks I AS`ist, mille alusel kandis I AS laenusumma 3000 eurot K. L. pangakontole xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. - 08.07.2021 Kaija Kallais esitas IP-aadressilt xxxx B AS`i veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse, mille järel oli 08.07.2021 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel väljastas B AS kliendile laenu summas 4146 eurot, millest 246 eurot oli arvestatud lepingutasuks ning 3900 oli üle kantud K. L. pangakontole nr xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. - Kaija Kallais esitas IP-aadressilt xxxx P OÜ veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse, sisestades tema kontaktandmetena e-posti aadressi xxxx ja Kaija Kallaise kasutuses oleva telefoninumbri xxxx. Ta esitas laenutaotluse 1500 euro saamiseks, mille järel 19.08.2021 sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel arvestati 75 eurot lepingutasuks ning P OÜ kandis laenusumma 1425 eurot K. L. pangakontole xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. - 25.10.2021 Kaija Kallais esitas IP-aadressilt xxxx B AS`i veebikeskkonnas K. L. nimelt laenutaotluse, mille järel oli 25.10.2021 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel väljastas B AS kliendile laenu summas 425 eurot, millest 25 eurot oli arvestatud lepingutasuks ning 400 oli üle kantud K. L. pangakontole nr xxxx Xxxx AS`is, kust Kaija Kallais kandis raha edasi teistele kontodele. 3 Seega pani Kaija Kallais toime isikuna, kes on varasemalt toime pannud kelmuse, teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil s.o

§ 213

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kaija Kallaisi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.10.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kaija Kallaisi süüdi tunnistamist

§ 213

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juhindudes eeltoodust, mõista kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot. Kaitsjatasu, summas 440,40 eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ 4 Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5