lg 1, § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 4 aastat 4 kuud 7 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Jevgeni Korotki (isikukood: 38710242710; vabanemisjärgne elukoht: xxxx xx xx-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaadi abi Andres Veski tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
3.
lg-te 1, 3 ja 4 alusel kohaldada Jevgeni Korotki suhtes elektroonilist valvet kestusega 4 (neli) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 1 4. Katseajal on Jevgeni Korotki kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx xx xx-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel määrata Jevgeni Korotkile katseajaks kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 4 alusel määrata Jevgeni Korotkile katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul pärast vangistusest vabastamisest.
lg 2 p 9 alusel määrata Javgeni Korotkile katseajaks kohustusena alluda elektroonilisele valvele.
lg 1,
lg 2 p 1, 2 järgi ning
lg 2 kohaldades mõisteti Jevgeni Korotkile liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse Jevgeni Korotki kinnipidamisest, s.o alates 24.08.
lg 2 p 1 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Süüdimõistetu Jevgeni Korotki on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning tal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega 3 vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmalt selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kohus leiab antud juhul, et Jevgeni Korotki esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks eeltoodule on süüdimõistetu täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud riigikeele B1 tasemel ja jätkab õpet B2 tasemel ning omandab põhiharidust. Läbis sotsiaalprogrammi täies mahus. oli programmis väga avatud ja aktiivne, arutles kaasa kõigil teemadel ja tõi näiteid enda kogemustest. Enda sõnul tundis ennast programmis väga hästi, kuna ei karda oma arvamust avaldada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub risk narkootikumide osas. Jevgeni Korotki enda sõnul oli tema põhinarkootikumiks kanep. Tegi seda, kuna sai enda sõnul selle abil lõõgastuda. Samuti tunnistab, et on rohkem kui 10 aastat tagasi proovinud ka kokaiini, ecstasyt ja amfetamiini, kuid peale viimast kuritegu pole neid rohkem tarvitanud. Samuti puuduvad vanglas andmed, et kogu tagaotsimise perioodi jooksul oleks kinnipeetav eeltoodud narkootikume tarvitanud. Väidab, et motivatsioon narkootikumidest loobumiseks on suur ning seda ta ka teeb, kuna tema naisele see ei meeldi ning isik enda sõnul austab seda. Jevgeni Korotkil otsesed kuritegelikud hoiakud puuduvad, kuid pisendab oma tegude toimepanemise tõsidust. Motivatsioon kuritegelikkust käitumisest loobumiseks on mõneti kaheldav, kuna kinnipeetav oli 13 aastat tagaotsitav. Samas aga on süüdimõistetu vangistuse vältel näidanud ennast väga heast küljest, distsipliinirikkumisi pole kordagi esinenud. Ametnikega alati koostöövalmis, soovib väga edaspidi oma elu seaduskuulekalt elada. Kuivõrd isiku võimalikku edasist käitumist tuleb prognoosida muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Jevgeni Korotki karistuse individuaalne eesmärk on täidetud. 7. Järgnevalt hindab kohus süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul Jevgeni Korotkil puudub oht ja risk eluaseme, hariduse, alkoholi, tervise ja emotsionaalse seisundiga. Jevgeni Korotki asub elama aadressile xxxx xx xx-xx xxxxxxx xxxxxx. Tegemist on heas seisukorras 2-toalise korteriga, mille omanikuks on süüdimõistetu ema J.Š, kes on andnud kirjaliku nõusoleku, et süüdimõistetu võib eelmärgitud aadressil elama asuda elektroonilise valvega. Kriminaalhooldus- ametniku hinnangul on võimalik aadressil xxxxx xx xx-xx xxxxxxx kohaldada elektroonilist valvet. Tingimisi enne tähtaegse vabanemise korral soovib Jevgeni Korotki asuda tööle Xxxxxxxxxxx OÜs, mida on kinnitanud eelmärgitud äriühing kirjalikult. Süüdimõistetul on nii moraalne kui ka materiaalne toetus lähedaste näol vanglast vabanemisel olemas. Süüdimõistetu on vangistuse vältel suhelnud oma lähedaste isikutega – ema ja oma praeguse abikaasaga. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Süüdimõistetu tervislik seisund on rahuldav. Seega eeltoodud asjaoludel on kohtu hinnangul Jevgeni Korotki vabanemisjärgsed tingimused positiivsed, tal on olemas elukoht, töökoht ning toetavad lähedased isikud. 8. Lõpuks tuleb
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud 4 individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Siinkohal väärib märkimist negatiivse asjaoluna kuriteo sooritamise asjaolud ja fakt, et Jevgeni Korotki oli enne karistuse kandmist tagaotsitav 13 aastat, olles teadlik, et temale kohtuotsusega mõistetud karistus kuulub ärakandmisele. Uue kuriteo pani ta toime katseajal. Vangistuses viibib esimest korda. Vangistuse jooksul on kinnipeetav näidanud ennast väga heast küljest, distsipliinirikkumisi pole kordagi esinenud. Ametnikega alati koostöövalmis, soovib väga edaspidi oma elu seaduskuulekalt elada. Arvestades nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul on positiivsed asjaolud kaalukamad ning sisulised eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Kohus märgib, et süüdimõistetu Jevgeni Korotki käitumine vangistuses ja individuaalse täitmiskava läbimine ning tema poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused, et tulevikus hoiduda uute kuritegu toimepanemisest. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab süüdimõistetu tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib süüdimõistetu üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Jevgeni Korotki rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik süüdimõistetu Jevgeni Korotki vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 5 alusel tuleb süüdimõistetule määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning allutada ta esimeseks 24 kuuks käitumiskontrollile. Katseaja esimesel neljal kuul on põhjendatud
Lisaks
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudetele ja kohustusetele tuleb kuriteoriskide vähendamiseks
lg 2 p 21 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid,
lg 2 p 4 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul pärast vangistusest vabastamisest. 9. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Jevgeni Korotki kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski on esitanud kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 216 eurot s.h käibemaks 36 eurot. Kohus leiab, et Jevgeni Korotki kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski tasutaotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Jevgeni Korotkilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 216 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.