S §32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või valdaja nimele.
lg.5 p.5, mille kohaselt võib füüsiline isik hoida laskemoona kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta.
, §34, §45, mille kohaselt puudus tal relvasoetamisluba ja relvaluba püstolile Makarov ning laskemoonale 12 padrunit kal 9x18, mis sobib Makarovile, samuti 28 padrunile kal 16. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anu Toluk esitas 29.09.2023 Viru Maakohtule taotluse, milles palub lõpetada käesoleva kriminaalasjas menetlus ja panna Xle kohustuseks tasuda 5 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kriminaalmenetluse kulud (ekspertiisikulud 420 €) ja riigituludesse kindla summa 500 €. Asitõendid: DVD-plaat – jätta toimiku juurde. Püstol Makarov ja 40 padrunit – konfiskeerida ja hävitada KarS §83 lg.4, §421 alusel hävitada pärast seda, kui X on rahalised kohustused täitnud. Püstolid Walther-PPQ kal 9x19 nr FAX3816, Glock-43 kal 9x19 nr BAUT997, Sig-Sauer-P-226-X-FIVE-AL-SO kal 9x19 nr U916660, CZ-75-SP-01Shadow kal 9x19 nr B992943, cz-Shadow-2 KAL 9X19 NR D088827, Glock-17 kal 9x19 nr BEZG174 jätta Ida prefektuuri hoiule, kuna need relvad olid seaduslikud ja ei ole kriminaalmenetluse esemeks. Salved, laskemoon kal 16 ning laskemoon 9x19 – hävitada pärast seda, kui X on rahalised kohustused täitnud. Abiprokurör lisab, et KarS §418 lg.2 p.2 on II astme kuritegu. Abiprokurör märgib, et X ei vaielnud kahtlustusele vastu ning praeguseks on kõik tema relvad ja laskemoon politseis hoiul. Abiprokurör toob välja, et X viimane relvaluba kehtis kuni 07.05.2023 ning praeguseks on selle kehtivus peatatud. Abiprokurör sedastab, et 15.03.2023 jõustunud RelvS §30 välistab relva soetamisloa andmise välismaalasele, kes ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. X on kodakondsuseta, mis tähendab, et tal puudub Eesti Vabariigis sisuliselt alus relva soetamisluba või relvaluba taotleda. Tema seaduslikud relvad ja laskemoon on politseis hoiul, neid ei tagastata ning talle antakse aeg seaduslike relvade võõrandamiseks (ostja leidmiseks). Kui ta seda ei tee, jäävad relvad jäävad riigi omandisse. RelvS §36 lg.1 p.6 sätestab, et relvaluba ei anta isikule, keda on karistatud KarS §911, §115, §116, §117, §118, §1181, §119, §1191, §120, §121, §151, §183, §185, §187, §200, §251, §255, §256, §263, §414, §415, §416, §418, §4181, §4182, §419, §420, §4232 või §424 sätestatud kuriteo eest. RelvS §36 lg.1 p.61 sätestab, et relvaluba ei anta isikule, keda on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest või KarS §89, §90, §113, §114, §184, §231, §232, §233, §234, §2341, §2342, §235, §2351, §2352, §2353, §236, §237, §2371, §2372, §2373, §2374, §2375, §2376, §238, §239, §241, §244, §246, §274 või §302 sätestatud kuriteo eest, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 3 Abiprokurör leiab, et Relvaseaduse muudatuste valguses saab püstitada versiooni, et kui X on tulevikus Eesti Vabariigi kodanik, tekib tal õigus taotleda relva soetamisluba ja relvaluba. Järgnevalt saab abiprokuröri hinnangul püstitada versiooni, et kui tulevikus on X Eesti Vabariigi kodanik (või muu Euroopa Liidu või NATO riigi kodanik) ja taotleb vastavat luba, siis karistatuse korral KarS §418 lg.2 p.2 järgi talle neid lube ei väljastada, sest RelvS §36 lg.1 p.61 välistab talle relvaloa andmise isegi siis, kui karistus on kantud ja kustunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb abiprokuröri hinnangul tõsiselt kaaluda, kas X näol on tegemist isikuga, kelle suhtes peab riik reageerima kriminaalmenetluses jõuliselt ja taotlema tema süüdimõistmist kohtus, et välistada kindlasti tulevikus relvaloa taotlemine. Abiprokurör toob välja, et X kohta puuduvad andmed, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut ning käesoleval hetkel välistab talle võimaliku relvaloa andmise juba asjaolu, et tal pole kodakondsust. Abiprokurör rõhutab, et X on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata ning tema suhtes ei ole pooleliolevaid muid menetlusi. Abiprokurör märgib, et Xle on varasemalt korduvalt väljastatud relvaluba, mis tähendab, et riik ei ole teda näinud kui ohtlikku inimest. Sellises olukorras leiab abiprokurör, et X süü ei ole suur, ta pole ohtlik, tema relvad ja laskemoon on ära võetud ning eeltoodust tulenevalt puudub ka avalik menetlushuvi. Abiprokurör märgib, et X on mõistnud oma teo tähendust, ta pole teisi ega uusi õigusrikkumisi toime pannud, on nõus relvadest ja laskemoonast loobuma, soovib hüvitada menetluskulud ning on nõus rahalise kohustuse täitmisega riigi ees. Niisiis on abiprokurör kokkuvõttes seisukohal, et Xd on võimalik edaspidi mõjutada seaduskuulekalt käituma talle karistust kohaldamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et abiprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §202 lg.4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning maakohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda menetlusosalisi kohtusse. Seega lahendab maakohus taotluse kirjalikus menetluses. KrMS §202 lg.1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Maakohus leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anu Toluki taotlus vastab KrMS §202 lg.1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Xle on esitatud kahtlustus KarS §418 lg.2 p.2 järgi 4 KarS §418 lg.2 p.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS §4 lg.3 alusel on seega tegemist teise astme kuriteoga. Maakohus nõustub abiprokuröri seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kahtlustatava süü suur. Xle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud pisut vähem kui 1 aasta. X pole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning tema suhtes ei viida käesoleval ajal läbi ka ühtki teist menetlust. Maakohus nõustub abiprokuröri argumentatsiooniga selles, et kuivõrd kahtlustatava relvad ja laskemoon on ära võetud, on vähetõenäoline, et ta saaks ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Uusi relvi pole tal võimalik soetada, sest tal puudub kodakondsus. Ühtlasi on talle varem korduvalt relvaluba antud ning riik pole teda seega näinud kui ohtlikku inimest. Maakohus on eeltoodust tulenevalt veendunud, et kahtlustatavat on võimalik mõjutada edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, menetluskulude ja kindla summa tasumisega riigituludesse ning asitõendite konfiskeerimise ja hävitamisega. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.1-23-5694
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.