Obsah (4)
§ 121§ 74§ 68§ 751-23-5944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-5944 (23231500568) Kohtunik Liina
§ 121
lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristel Pihlakas Süüdistatav Sergey Melnikov – isikukood 38501190314, elukoht xxxx (viibib xxxx), emakeel xxxx, xxxx, xxxx kodanik, töökoht xxxx, e-post xxxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergey Melnikov
§ 121
lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 9 kuud.
§ 74
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu.
§ 68
lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 26.09.2023.
§ 74
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 8 kuud vangistust, täitmisele kui Sergey Melnikov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.
elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi.
§ 74
lg 1 alusel määrata Sergey Melnikov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Sergey Melnikovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Sergey Melnikovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 410,40 eurot riigituludesse. Kohustada Sergey Melnikovi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 124, 82 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1497, 90 eurot, tasuda igakuiste osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
- Selgitusse võib märkida: „Sergey Melnikov, kriminaalasi 1-23-5944, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada Sergey Melnikovile lähenemiskeeld kannatanu D. B. (ik xxxx) suhtes, tähtajaga 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Keelata Sergey Melnikovil: - viibida kannatanu elukohale, aadressil xxxx, lähemal kui 50 meetrit; - viibida avalikes kohtades ja muus kannatanu viibimiskoha läheduses lähemal kui 50 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades; - suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide ja e-posti kaudu. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Sergey Melnikovi süüdistatakse selles, et tema 11.02.2023 kella 01.00 paiku aadressil xxxx, lõi korduvalt oma elukaaslast D. B.t ja viskas teda voodile, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused. Kannatanul D. B.l tuvastati järgmised mitme kehaosa pindmised vigastused: turse vasakul põsel, hematoom vasaku silma ümber, parema meelekoha piirkonnas marrastus, kaela paremal poolel marrastus, paremal käel randme piirkonnas hematoom, paremal käel küünarnuki piirkonnas marrastused, kaela vasakul pool marrastused. Seega pani Sergey Melnikov toime
§ 121
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sergey Melnikovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.10.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergey Melnikovi süüdi tunnistamist
§ 121
lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 9 kuud.
§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele üks
(1)kuu vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 26.09.2023. Ülejäänud karistus, s.o kaheksa
(8)kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Sergey Melnikov ei pane ühe
(1)aasta ja kuue
(6)kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
§ 75lg 2 p 2 järgi määrata lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
Sergey Melnikov on kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada D. B. (ik xxxx) isikuõiguste kaitseks Sergey Melnikovile lähenemiskeeldu ja keelata tal: viibida kannatanu elukohale aadressil xxxx lähemal kui 50 meetrit; viibida avalikes kohtades ja muus kannatanu viibimiskoha läheduses lähemal kui 50 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades; suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide ja e-posti kaudu. Määrata lähenemiskeelu tähtajaks üks
(1)aasta ja kuus
(6)kuud. 3 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – DVDplaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu 410, 40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4