Obsah (4)

§ 311§ 28§ 34§ 24

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1946 Määruse kuupäev 8. september 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vjatšeslav Koguti (Kogut) esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt interneti ress

) § 311 keelab selgelt elektroonilist suhtlemist võimaldavatele veebilehtedele, siis ei saa vangla ka sellist suhtlemist V. Kogutile võimaldada. Samuti ei näe kehtiv õigus hetkel ette võimalusi videosilla teel suhtlemiseks sõltumata sellest, kellega kinnipeetav suhelda sooviks. V. Koguti esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, milliste pöördumatult kahjulike tagajärgede tõrjumiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Asjaolu, et V. Kogut tunnetab enda õiguste rikkumist ja on seetõttu pöördunud kaebusega halduskohtu poole, ei anna veel alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. KOHTU SEISUKOHT

1. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. V. Kogut on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte V. Koguti vabakasutuskontost ajavahemiku
2. mai kuni
3. september
4. a kohta.
5. Kuna V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o
6. mai –
7. september 2023) nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu
8. aprilli
9. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada V. Koguti HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
11. Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on V. Kogut esitanud
12. septembril 2023 esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide nr 1-11/202-1, mis on veel vangla menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
13. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
14. mai
15. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
16. V. Kogut taotleb esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist tagada taotlejale juurdepääsuõigus interneti ressurssidele Minu RT, Minu AT, juristaitab, osaleda ühiskondlikes foorumites ja õppida ning kirjutada e-kirju ja suhelda videosilla teel advokaatide, riigiasutuste ja sugulastega. 2 9.

§ 311

sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Riigikohtu üldkogu otsus tunnistas

§ 311esimese lause (alates 1.

augustist 2019 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Riigikohtu veebilehe osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, ja Ametlike Teadaannete võrguväljaandele.

§ 28

lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 10. peatüki järgi toimub kirjavahetus ümbriku edastamise teel. Vastavalt

§ 34

lg-le korraldatakse hariduse andmist vanglas Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt. 10. Kuna eelpool välja toodud sätetest tulenevalt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda vanglalt videokõnede võimaldamist ega interneti kasutamist selleks, et kinnipeetav saaks e-kirja teel suhelda teiste isikutega, külastada foorume ja avaldada seal oma arvamust, külastada

§-s 311 välja toomata internetilehekülgi, sh Riigiteataja rakendust „minu RT“ ja arendada oma teadmisi endale huvipakkuval teemal, puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Kinnipeetaval on õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal suhelda kirjavahetuse või telefoni teel (

§ 28

). Samuti on kinnipeetaval õigus taotleda lühi- või pikaajalisi kokkusaamisi (

§ 24

ja § 25) ning interneti kasutamist vastavalt

§ 311sätestatule.

1. Lisaks märgib kohus, et praegusel juhul on esialgse õiguskaitse taotlus suunatud vaidega taotletud eesmärgi saavutamisele. Riigikohus on oma
2. septembri
3. a lahendis asjas nr 3-3-1-59-14 väljendanud seisukohta, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. Seega, kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kujutaks endast sisuliselt kaebuse (käesoleval juhul vaide) eesmärgi saavutamist ja kaebuse (vaide) rahuldamist, on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud juhul, kui kaebusel (vaidel) on head eduväljavaated ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on tõsiste negatiivsete tagajärgede saabumise oht suur. Kohtu hinnangul sellist olukorda eelpool välja toodud põhjendustest tulenevalt antud juhul ei esine. Ainuüksi taotleja mugavus suhelda isikutega videosilla teel kokkusaamiste või tavapärase kirjavahetuse asemel ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist.
4. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus V. Koguti esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3