Obsah (4)

§ 18§ 45§ 50§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-8996 Tsiviilasi A. M. maksejõuetusavaldus Toiming maksejõuetusava

§ 18lg 2 p 5 ja Pankr

S § 29 lg 1 alusel.

1. Võlgnik viibib Viru vanglas, tema eeldatav vabanemise aeg on
2. jaanuaril 2025.a, mistõttu on tal tulu teenimise võimalused järgmise aasta ja kolme kuu jooksul piiratud. Võlgnik ise on kinnitanud, et ta ei tööta. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul pankrotimenetluses realiseeritav vara. Kohtu määratud tähtajaks keegi pankrotimenetluse kulude katteks ettemakset ei tasunud. Seega on pankrotimenetluse raugemise (PankrS § 29 lg 1 kohaldamise) eeldused täidetud.
3. Raugemise aluse esinemise korral kuulutab kohus

§ 45

lg 2 kohaselt pankroti välja üksnes siis, kui võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatada.

1. Võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2. Maakohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks puudub alus. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine on kohtu diskretsiooniotsus ja seadus sätestab alused, mille esinemisel võib kohus jätta menetluse algatamata (

§ 45

lg 3).

§ 45

lg-s 3 loetletud aluste esinemist maakohus ei tuvastanud, kuid kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel arvestatakse ka PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Selle eesmärgi saavutamise üle otsustamisel tuleb hinnata võlgniku kohustuste struktuuri (RKTKm 23.09.2015 nr 3-2-1-92-15, p 9). 2/5 2-23-8996 Muuhulgas saab kohustustest vabastamise menetluse algatamisel arvestada asjaolu, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõppe

§ 50lg 2 järgi õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused.

Juhul, kui enamus avaldaja kohustusi on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused võib kohustustest vabastamise menetlus olla perspektiivitu. Praegusel juhul on 87,06% avaldaja kohustustest sellised, millest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabaneda

§ 50lg-s 2 kehtestatud piirangu tõttu.

Seetõttu ei ole maakohtu hinnangul võimalik kohustusest vabastamise menetluse eesmärki saavutada ja menetlus jääb algatamata.

1. Nimelt on võlgnikul kohustusi vähemalt 81 379,85 eurot (dtl 42, 61-66). Usaldusisiku poolt esitatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud andmetel on võlgniku kohustuste koosseis alljärgnev. 10.
2. Harju Maakohtu 19.03.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx mõisteti A. M. välja 61 260,61 eurot (dtl 79-81). Tsiviilasja materjalide kohaselt tekitas võlgnik V. M. tervisekahjustuse, mille tõttu vajas kannatanu tervishoiuteenust. Eesti Haigekassa maksis kannatanule välja ravikindlustushüvitise summas 58 461,65 eurot (dtl 100-160) ja ajutise töövõimetuse hüvitise 2798,96 eurot (dtl 83-85, 161-167). Need summad mõisteti avaldajalt tsiviilasja nr xxxx tulemusena välja. 10.
3. Viru Maakohtu 05.01.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx mõisteti võlgnikult välja 9590 eurot (dtl 173-175). Tegemist on ohvriabiseaduse alusel esitatud tagasinõudega (dtl 177-179). Võlgnik on süüdi mõistetud vägivallakuriteos, mille tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse (dtl 8797). Sotsiaalkindlustusameti 13.05.2019 otsusega nr 608/1 määrati kannatanule tervisekahjustusest tingitud ajutisest ja püsivast töövõimetusest tulenev hüvitis ning 25.07.2019 otsusega nr 608/5 ja 16.12.2019 otsusega nr 608/6 hüvitati kannatanule tervisekahjustusest tingitud hädavajalikud ravikulud (dtl 174). Ajavahemikul 09.04.2019 kuni 31.03.2020 on kannatanule makstud kokku hüvitist summas 9590 eurot. See summa mõisteti avaldajalt tsiviilasja nr xxxx tulemusena välja. 10.
4. Võlgniku ülejäänud kohustused on kriminaalasja nr xxxx menetluskulude hüvitamise nõuded (5823,34 eurot) ja täiturikulud (5509,24 eurot, dtl 63-65, 7073).
5. Suurema osa võlgniku kohustustest moodustavad seega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Täpsemalt on selliseid nõudeid kogusummas 61 260,61 + 9590 = 70 850,61 eurot (punktides 10.1 ja 10.2 käsitletud Viru ja Harju Maakohtu otsustega välja mõistetud summad). Võlgnik on vastutav kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise eest ja seda ei muuda asjaolu, et kõnealused summad mõisteti välja Eesti Vabariigi kasuks.
6. Võlgniku kohustustest on seega ligikaudu 87% sellised, millest kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei ole võimalik vabaneda

§ 50lg-s 2 kehtestatud piirangu tõttu.

Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 70 850,61 / 81 379,85 * 100% = 87,06%. 3/5 2-23-8996

1. Eelneva põhjal on maakohus seisukohal, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks puudub alus. Kohustustest vabastamise menetlusel puudub perspektiiv ning võlgniku kohustuste struktuuri tõttu ei täidaks kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ja tagajärjeks ei saa olla seegi, et oma süülise käitumisega riigile kulusid põhjustanud isik kulude hüvitamise kohustusest vabaneks.
2. Võlgnik ei tööta vanglas ning on ise välja toonud, et see ka võimalik ei ole. See tähendab, et võlgnikul puudub reaalne võimalus mingiski osas võlausaldajate nõudeid kohustustest vabastamise menetluse ajal täita.
3. Olukorras, kus on ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole menetluse algatamine põhjendatud. Maakohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega.
4. Menetluskulud jäävad raugemise tõttu PankrS § 150 lg 4 alusel võlgniku kanda. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2). Ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg (Pankr

S § 23 lg 2).

1. Usaldusisiku poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 9 tundi. Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud: järelpärimiste koostamine ning saatmine – 2 tundi; tutvumine päringute vastustega ning kohtu poolt edastatud dokumentidega – 1 tund; dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga – 0,5 tundi; varanimekirja, võlanimekirja ja aruande koostamine - 5 tundi ja usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi. Maakohtu hinnangul on läbi viidud toimingud menetluses tavapärased ning neile kulunud aeg ei ole ülemäärane.
2. Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval aastal on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr
3. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot (millele lisandub käibemaks). Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud ülemmäära.
4. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võlgnikult välja usaldusisiku tasu summas 1170 eurot, millele lisandub käibemaks summas 234 eurot ehk kokku 1404 eurot.
5. Võlgniku varast ei piisa usaldusisiku tasu maksmiseks, mistõttu tuleb see hüvitada riigi vahenditest (

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 4 alusel). Riigi vahenditest ei hüvitata PankrS 4/5 2-23-8996 § 23 lg 4 ja TsMS § 183 lg 2 kohaselt usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest hüvitatava tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra on kehtestanud justiitsminister PankrS § 23 lg 51 alusel.

1. Justiitsministri 01.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra alusel on usaldusisikul õigus saada tasu 594 eurot (9 tundi * 66 eurot). See ei ületa TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordset alammäära.
2. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kuna büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101022741), lisandub tasule käibemaks. Usaldusisikule tuleb seega riigi vahenditest hüvitada 594 * 1,2 = 712,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5/5