Obsah (6)

§ 101§ 100§ 99§ 109§ 105§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 6. oktoober 2023 Tsiviilasja nr ja hagi ese nr 2-22-10521 L. K.B.ja L. J. K.B.hagi M. M. K.B.vastu elatis

§ 101

lgte 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Välja mõista M. M. x L. K.-B.kasuks elatis ühekordse summana perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1579,48 eurot, perioodi 01.02.2023–31.03.2023 eest 431,28 eurot ja perioodi 1.04.2023-6.10.2023 eest 1342,53 eurot – kõik kokku 3312,41 eurot.
3. Välja mõista M. M. K.B.lt x L. J. K.-B.kasuks alates
4. oktoobrist 2023 kuni L. J. K.-B.täisealiseks saamiseni (x.xx.xxxx) elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 221,28 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest 1 summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest. Eelnevalt saadud summa korrutatud laste vanusevahe tõttu perekonnaseaduse (

) § 101 lg 7 alusel 0,85ga). Elatissummat muuta

§ 101

lg-te 3–5 ja 7 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust. Alates xx.xx.xxxx ei kohaldu L. J. K.B.elatise suuruse arvutamisele

101 lg

2. Välja mõista M. M. K.B.lt x L. J. K.-B.kasuks elatis ühekordse summana perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1342,53 eurot, perioodi 01.02.2023–31.03.2023 eest 366,58 eurot ja perioodi 1.04.2023-6.10.2023 eest 1106,40 eurot – kõik kokku 2815,51 eurot.
3. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
4. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub ülekandmisele hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks hagejate xxx P. K.-B. pangakontole (konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank, selgitusega „elatis L. K.-B.le ja L. J. K.-B.le“).
6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel kostja poolt tasutud makseid.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejate esindajatele ja kostjale. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitus Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE NING VASTUVÄITED KOSTJALE
9. Hagejate esindaja esitas 19.07.2022 kohtusse hagi (dtl 3-5), milles nõudis kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ehk hagi esitamisel 255,64 eurot kuus. 2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate xxx (dtl 9), kuid ei toeta lapsi rahaliselt ega kanna kulusid lastele. Kostja ei osale mistahes viisil laste ülalpidamises ega ela koos lastega. Hagejad on korduvalt kohtuväliselt palunud tasuda elatist, kuid kostja ei ole seda teinud. Hagejad nõuavad kostjalt edasiulatuva elatise väljamõistmist ehk elatist alates hagiavalduse esitamist kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad kohtul kooskõlas

§ 101

lõikega 1 välja mõista alaealise lapse kasuks edasiulatuvalt igakuine elatis miinimumsummas ning kohustada kostjat täitma ülalpidamiskohustust kuni laste täisealiseks saamiseni. 3. Hageja esitas kohtu 6.07.2023 nõudest (dtl 71-72) lähtuvalt 24.07.2023 hagi täpsustuse (dtl 74). Hageja palus välja mõista kostjalt elatis

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras, arvestades seejuurdes elatise arvutamisel lapsetoetust (

§ 101

lg 5) ning laste vanusevahet, vähendades 2 teisele lapsele väljamõistetava elatise suurust 15 % (

§ 101lg 7).

Hagejad taotlesid kanda elatis hagejate esindaja kontole iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Hagejad esitasid 31.01.2023 kostja 11.11.2022 seisukohtadele vastuväited (dtl 60), milles märkisid, et hagejad vaidlevad täies ulatuses kostja väidetele vastu. Hagejad nõuavad elatist üksnes seadusega sätestatud miinimummääras. Kuna kostja väidab, et tal ei ole võimalik kohtusse tulla, siis on hagejad nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostja esitas 11.11.2022 inglise keeles e-kirja (dtl 55), milles märkis, et tal ei ole võimalik kohtuistungile Eestisse tulle. Samuti ei nõustu ta hagejate nõudega, kuna neil oli hagejate esindajaga omavahel kokkulepe, et hagejate esindaja ei küsi kostjalt raha ja kostja ei palu, et lapsed tema juurde elama tuleksid.
4. Kostja täpsustas 19.04.2023 e-kirja teel (dtl 65), et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
7. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad L. K.B.(hetkel x-aastane) ja L. J. K.B. (hetkel x-aastane) on P. K.-B.ja kostja M. M. K.-B.alaealised lapsed ning laste vanusevahe on vähem, kui x aastat (dtl 9). Hagejate vanemate kooselu on lõppenud ja pärast vanemate kooselu lõppemist on hagejate peamiseks elukohaks ema elukoht. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja ei ole lastele ülalpidamist andnud.
8. Perekonnaseaduse (

) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.

1. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning olukorras, kus laste peamine elukoht on ema juures, saab kostja eraldi elava vanemana täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Seega on hagejad õigustatud kostjalt elatist nõudma. 3
2. Kostja ainsaks vastuväiteks on olnud, et neil on hagejate esindajaga omavahel kokkulepe, mille alusel kostja ei pea maksma lastele elatist. Kohus on seisukohal, et vanemate vahel sõlmitud ülalpidamiskohustust välistav kokkulepe ei ole kostja poolt tõendatud. Teiseks selgitab kohus, et isegi kui selline kokkulepe oleks olemas, tõusetuks küsimus

§ 109kohaldamisest.

Nimetatud paragrahvis sätestatakse, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Kuigi vanemad võivad ülalpidamiskohustuse täitmist reguleerida omavahelise suhtes

§ 100

lg 3 esimese lause mõttes, on sellise kokkuleppe poolteks vanemad, kui lapse ülalpidamiskohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud

§ 105lg 3 mõttes, mitte aga lapsed.

Käesolevalt nõuavad kostjalt hagejatena elatist kaks alaealist last. Elatiskokkuleppe olemasolu ei välista ega piira hagejatel kostja vastu elatisenõude esitamist (vt ka RKTKo 1.11.2017, 2-17-2426, p 17). 13. Hagejad on soovinud elatist

§ 101

alusel arvutatud määras alates hagi esitamisest 19.07.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohtule esitatud hagist nähtub, et hagejate vanusevahe on vähem kui x aastat, mistõttu on hagejad palunud arvestada elatise määramisel

§ 101lg-t 7.

Samuti on hagejad palunud

§ 101

lg 5 kohaselt arvestada elatise väljamõistmisel kummalegi hagejale makstava lapsetoetusega. Kostja ei ole elatise suuruse osas vastuväiteid esitanud. 14. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, milleks on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus on selgitanud hagejatele materiaalõiguse muutumist alates 2022 ja nõude täpsustamise vajadust (dtl 71-72).

1. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo22.03.2017, 3-2-1-17416, p 13).
2. Seega on hagi alates hagiavalduse esitamisest elatise miinimummäära nõudes täielikult põhjendatud, arvestades

§ 101

lg-t 5 ja

§ 101

lg-t 7, mille alusel tuleb elatise suuruse määramisel arvestada hagejatele makstavaid lapsetoetusi ning hageja II osas elatist vähendada 15 %, kuna laste vanusevahe ei ole suurem kui x aastat. Kohus tugineb väljamõistetava jooksva ja sissenõutavaks muutunud elatise arvutustes Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadavale elatiskalkulaatorile. 17. Alates 7.10.2023 tuleb kostjalt hageja I kasuks kuni tema täisealiseks (xx.xx.xxxx) saamiseni välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 260,33 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta

§ 101

lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja 4 brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta

1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
2. Alates 7.10.2023 tuleb kostjalt hageja II kasuks kuni tema täisealiseks (x.xx.xxxx) saamiseni välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 221,28 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest. Eelnevalt saadud summa korrutatud laste vanusevahe tõttu perekonnaseaduse (

) § 101 lg 7 alusel 0,85ga). Elatissummat tuleb muuta

§ 101

lg-te 3–5 ja 7 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust. Kuivõrd xx.xx.xxxx saab hageja I täisealiseks, ei kohaldu hageja II elatise suuruse arvutamisele sellest hetkest enam

101 lg

2. Sissenõutavaks muutunud elatisena on hageja I osas põhjendatud välja mõista elatis ühekordse summana perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1579,48 eurot (7 x 225,64), perioodi 1.02.2023– 31.03.2023 eest 431,28 eurot (2 x 215,64) ja perioodi eest 01.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 1301,65 eurot (5 x 260,33). Kokku tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista ühekordse elatisena 3312,41 eurot.
3. Sissenõutavaks muutunud elatisena on hageja II osas põhjendatud välja mõista elatis ühekordse summana perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1342,53 eurot (7 x 191,79), perioodi 1.02.2023– 31.03.2023 eest 366,58 eurot (2 x 183,29) ja perioodi eest 01.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 1106,40 eurot (5 x 221,28). Kokku tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista ühekordse elatisena 2815,51 eurot.
4. Kui kohtumenetluse ajal (19.07.2022–06.10.2023) on kostja hagejale elatist mingis ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada.
5. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
6. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 5