) § 119 lg 1 ls 2 kohaselt ei saa määruskaebust esitada riigilõivust täieliku või osalise vabastamise määruse peale osas, mis puudutab riigilõivust vabastamist. Kuna kaebaja vabastati riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, ei ole halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 vastavas osas vaidlustatav, mistõttu halduskohtu vastavasisuline viide vaidlustamisvõimalusele on ekslik. Järelikult tuleb määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. detsembri 2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale jätta läbi vaatamata. Seejuures tuleneb halduskohtu määrusest justkui ei oleks menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine vaidlustatav.
lg 1 ls 1 sätestab, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 on vaidlustatav ning sisuliselt on kaebaja määruskaebuses ka soovinud, et see osa halduskohtu määrusest tühistataks, sest ta on märkinud, et soovib kõikide oma halduskohtule esitatud taotluste läbi vaatamist täies mahus.
lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega võib eeldada, et kaebaja sooviks on hoopiski vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4. Kuivõrd aga menetlusabi taotluse osas saab edasikaebeõigust kasutada vaid korra vastavalt
lg 1 ls-le 3, ei ole ringkonnakohtu määrus vastavas osas edasikaevatav ning ringkonnakohus tagastab määruskaebuse menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist puudutavas osas
2. Määruskaebuses on kaebaja esitanud taotluse Viru Vangla suhtes
Esimesena viidatud sättest tuleneb, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida.
lg-st 2 tulenevalt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis tooksid kaasa trahvi määramise Viru Vanglale eelnevalt viidatud sätete alusel, mistõttu jätab ringkonnakohus kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata. 3. Kaebaja on määruskaebuses esitanud taotluse saata tema asi
alusel teisele kohtunikule ja teha asja läbivaadanud kohtunikule ettekirjutus eelarvamusliku suhtumise ja diskrimineerimise õigustamise eest. Ringkonnakohus märgib, et
lõige teeb seejuures viite tsiviilkohtumenetluse seadustiku, mille § 24 lg 2 kohaselt tuleb kohtuniku taandamise taotlus esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seega ei saa ringkonnakohus otsustada halduskohtu koosseisu kuuluva kohtuniku taandamise üle praegusel juhul. Lisaks puudub kaebuse tagastamise tõttu kohtuniku taandamiseks ka vajadus, sest käesolev haldusasi 2 ei ole enam halduskohtu kohtuniku menetluses. Ühtlasi puudub ringkonnakohtul pädevus teha halduskohtus asja lahendanud kohtunikule ettekirjutust põhjusel, et tema suhtumine on väidetavalt eelarvamuslik ja diskrimineeriv. Seetõttu jätab ringkonnakohus nimetatud taotlused läbi vaatamata. 4. Kaebaja taotleb määruskaebuses endale selgituste andmist tema õiguste kohta halduskohtuniku suhtes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaldamiseks seoses asjaoluga, et kaebaja hinnangul on kohtunik rikkunud põhiseaduse § 12, mis näeb ette diskrimineerimise keelu. Esiteks märgib ringkonnakohus, et tal puudub kohustus osutada kaebajale õigusabi teenust ja selgitada talle, kas ja millistel alustel saab ta kohtuniku vastu soovitud nõude esitada. Ringkonnakohus leiab, et nii kaugele kohtu uurimis- ja selgitamiskohustus käesoleval juhul ei laiene. Kui kaebaja soovib õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist vastavalt RVastS § 15 lg-le 1, tuleb tal lähtuda RVastS § 17 lg-st 1, mille kohaselt esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Nimetatud taotluse jätab ringkonnakohus ülal mainitud põhjustel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.