← Eesti

1-23-3074/17

Obsah (4)§ 3§ 2§ 31§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-23-3074 13. juunil 2023.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko rahvakohtunikud Marion Metsniit ja Mirje Mändla, sekretäri

) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 5 1 Karfentanüül kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja ja metonitaseen I nimekirja. Vastavalt

§ 3

¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Karfentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,000015 grammist narkootilisest ainest ja metonitaseeni puhul 0,0005-0,002 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Roman Kisljakov narkootilist ainet karfentanüüli koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 1986 inimest ning narkootilist ainet metonitaseeni, millest saaks narkojoobe 41 785-166 514 inimest. Seega süüdistatakse Roman Kisljakovi suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtumenetlus Kohtuistungil tunnistas Roman Kisljakov ennast süüdi osaliselt, väites, et narkootilise aine kogus oli ostetud isiklikuks tarbimiseks ning kasutas õigust keelduda ütluste andmisest. Kohtuistungil uuris kohus kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mida kohus ei pea vajalikuks loetleda. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus refereerib uuritud tõendeid vajadusel nendele hinnangu andmisel. Kohtuliku arutamise järeldused ja kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on kõik kohtule esitatud tõendid lubatavad ning nende kogumisel ei ole rikutud menetlusnorme. Järgnevalt analüüsib kohus, mil määral toetavad esitatud tõendid süüdistuse sisu. Vaidlus puudub selles, et Roman Kisljakovi kinnipidamisel 01.02.2023 võeti tema valdusest ära 0,052 grammi karfentanüüli sisaldava pulbriga, milles jälgedena metadooni. Nimetatut kinnitavad kinnipidamise protokoll ja narkootilise aine ekspertiisiakt 23E-AN

  1. Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Roman Kisljakov kinni 01.02.2023 kell 14:25 Xxxx hoone juures ning tema kinnipidamisel võeti temalt ära üks fooliumvoldik valget värvi ainega (markeeritud kui Roman 217-1). Vastavalt ekspertiisiaktis 23E-AN0154 antud eksperdiarvamusele sisaldas ekspertiisiks esitatud pulber massiga 0,052 g pakendis Roman 217-1 karfentanüüli, mille protsentuaalset sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu ja jälgedena metadooni. Samuti võeti Roman Kisljakovi kinnipidamisel ära tema käes olnud pihuarvuti Samsung S22 Ultra ning vastavalt 10.02.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile võeti menetleja poolt vastu otsus see R. Kisljakovile tagastada. Enne tagastamist eraldati pihuarvutist seda ümbritsev kummitaolisest materjalist musta värvi ümbris, mille vahelt kukkus telefoni ja ümbrise vahelt välja fooliumvoldik, milles tundmatu valget värvi pulbriline aine. Ekspertiisiakti nr 23E-AN0217 kohaselt ekspertiisiks esitatud valge pulber ei sisaldanud narkootilise ega psühhotroopseid aineid. Samuti leiti narkootilist ainet veel Roman Kisljakovi elukohas aadressil Xxxx. Nimetatut kinnitavad läbiotsimisprotokoll ja ekspertiisiakt 23E-AN
  2. 2 Vastavalt 01.02.2023 koostatud läbiotsimisprotokollile teostati läbiotsimine R. Kisljakovi poolt kasutuses olevas elukohas aadressil Xxxx. Vastuseks ettepanekule anda välja läbiotsimismääruses märgitud esemed või muud ebaseaduslikud esemed, vastas Roman Kisljakov, et magamistoast kapi ülemisest sahtlist u veerand grammi kanget narkootilist ainet. Vabatahtlikult välja antud esemetena leiti magamistoa kapi ülemisest sahtlist soonkinnisega kilekott, milles valget värvi pulbriline aine (markeeritud Xxxx LO-1) ning avatud vaakumpakend, milles valget värvi pulbriline aine (markeeritud Xxxx LO-2). Lisaks leiti magamistoa kapi ülemisest sahtlist fooliumvoldik valget värvi pulbrilise ainega (markeeritud Xxxx LO-3) ning magamistoa kapi teisest sahtlist mässitud wc paberi seest kahekordne vaakumpakend, milles sinist värvi kummikinnas, kus kilepakend valget värvi pulbrilise ainega (kaalul näit 103,02g, markeeritud Xxxx LO-4). Läbiotsimisprotokollile on lisatud ka fototabel. Vastavalt ekspertiisiaktis 23E-AN0154 antud eksperdiarvamusele ekspertiisiks esitatud: - pulber massiga 0,60 g pakendis Xxxx LO-1 sisaldab 0,046 % karfentanüüli ja jälgedena metadooni, pulbris sisaldub 0,00028 g karfentanüüli; - pulber massiga 4,67 g pakendis Xxxx LO-2 sisaldab 0,058 % karfentanüüli ja jälgedena metadooni, pulbris sisaldub 0,0027 g karfentanüüli; - pulber massiga 0,099 g pakendis Xxxx LO-3 sisaldab 5,8 % metonitaseeni, pulbris sisaldub 0,0057 g metonitaseeni; - pulber massiga 97,85 g pakendis Xxxx LO-4 sisaldab 8,5 % metonitaseeni, pulbris sisaldub 8,32 g metonitaseeni. Seega hoidis Roman Kisljakov enda valduses karfentanüüli ja metonitaseeni sisaldavat pulbrit. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 on vastu võetud “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ ning nimetatud määruse lisa ühes on toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad. Karfentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja ning metonitaseenatiseen I nimekirja.

§ 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et lisaks Roman Kisljakovi poolt nii temalt kinnipidamisel ära võetud kui ka tema poolt vabatahtlikult välja antud narkootilisele ainele käitles Roman Kisljakov ka neid narkootilisi aineid, millele ta vabatahtlikult ei osundanud, kuid mis leiti läbiotsimise käigus samuti tema magamistoa kapi sahtlitest. Esiteks on tegemist Roman Kisljakovi elukohaga, kus lisaks temale elavad ka tema abikaasa ja alaealised lapsed. Kuivõrd elektroonilise valve kohaldamise otsustamise 01.03.2023 istungil Roman Kisljakovi antud ütluste kohaselt ei ole tema abikaasa kunagi narkootikume kunagi tarvitanud ning ilmselgelt ei käitle neid ka nende alaealised lapsed, ei ole kahtlust, et narkootikumide olemasolust oli teadlik ning neid käitles vaid Roman Kisljakov. Roman Kisljakov ei ole osundanud ka kolmandatele isikutele, kes oleks saanud tema elukohas narkootilisi aineid hoida. 3 Teiseks, leiti narkootilised ained samast magamistoas asuvast kapist, kus Roman Kisljakov hoidis ka tema poolt vabatahtlikult välja antud ainet ning kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, mille kohaselt kattuvad ainete pakendamisviisid ja nimelt: suuremas koguses leitud metonitaseen oli sarnaselt leitud ja ära võetud karfentanüülile pakendatud vaakumpakendisse ning fooliumvoldikusse pakendatud metonitaseen oli pakendatud samal moel nagu Roman Kisljakovi valdusest kinnipidamisel leitud ja ära võetud karfentanüül, ent ka tema telefoni korpuse vahelt leiti samasugune fooliumvoldik. Samuti ei välista teostatud ekspertiisid Roman Kisljakovi bioloogilise materjali leidmist magamistoa kapist võetud kummikindalt. Vastavalt ekspertiisiaktile 23E-GE0135 saadi kummikindalt võetud proovidest (pakendid Xxxx LO-4, proovid A230471 ja A230472) DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Roman Kisljakovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 23E-GE0357 eelnevalt määratud DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE-0135) käigus analüüsitud proovist A230471 saadud DNA-segaprofiilide alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alljärgnev alternatiivsete hüpoteeside paar: proovis A230471 leiduv bioloogiline materjal pärineb Roman Kisljakovilt ja kolmelt tundmatult isikult ning proovis A230471 leiduv bioloogiline materjal pärineb neljalt tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1011, mis tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1011 korda tõenäosem juhul, kui proovis A230471 leiduva biloogilise materjali allikaks on Roman Kisljakov ja kolm tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. Eelviidatud tõendid osundavad seega selgelt, et süüdistuses kajastatud narkootilised ained (kokku 5,322 grammi karfentanüüli sisaldavat pulbrit ning kokku 97,949 grammi metonitaseeni sisaldavat pulbrit) kuulusid Roman Kisljakovile.

§ 31

lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt ka arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab üldjuhul aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Seega on oluline tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule (Riigikohtu otsus 1-19-2627, p 21). Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. 04.02.2021 edastatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste tabeli kohaselt on keskmiseks koguseks kümnele inimesele 0,015 mg (0,000015

  1. g)karfentanüüli (ühekordse annuse piirid 0,000001-0,000002 g). Ekspertiisiakti nr 22E-LÕX0177 eksperdiarvamuse p 3 kohaselt narkootilise joobe tekitamiseks kümnele tavalisele inimesele piisab umbes 0,5-2 mg (0,0005-0,002g) metonitaseenist, ühekordne annus on 0,05-0,2 mg ehk 0,00005-0,0002 grammi. Süüdistatavalt on leitud narkootilised ained alljärgnevas koguses: karfentanüül puhtal kujul 0,00298 grammi (0,00028+0,0027) ja metonitaseen puhtal kujul 8,3257 grammi (0,0057+8,32). Karfentanüüli ühekordse annuse piirid on 0,000001-0,000002 grammi, seega 0,00298 grammist piisab 1490 doosiks (kui 0,00298 jagada 0,000002-
  2. ga)või 2980 doosiks (kui 0,00298 jagada 0,000001-ga). Metonitaseeni ühekordse annuse piirid on 0,00005-0,0002 grammi, st 8,3257 grammist piisab 41628 doosiks (kui 8,3257 jagada 0,002-
  3. ga)või kuni 166514 doosiks (kui 8,3257 jagada 0,00005-ga). Minimaalsete arvutuste kohaselt oli süüdistatava valduses vähemalt 43118 (1490+41628) doosi. 4 Seega on tuvastatud, et Roman Kisljakov hoidis enda valduses suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) kokku 5,322 grammi karfentanüüli sisaldavat pulbrit ning kokku 97,949 grammi metonitaseeni sisaldavat pulbrit narkootilisi aineid. Puhtal kujul käitles Roman Kisljakov seega 0,00298 g karfentanüüli ja 8,3257 g metonitaseeni, millest saab narkojoobe vähemalt 43 000 inimest. Ilmselgelt pidi Roman Kisljakov need ained enne hoidmist ka omandama, mistõttu heidetakse Roman Kisljakovile põhjendatult ette ka narkootiliste ainete omandamist. Siinjuures arvestab kohus ka Roman Kisljakovi 02.02.2023 kahtlustatavana antud ütlusi, mille kohaselt ostis vabatahtlikult välja antud narkootikumi eelmisel kuul xxxx. Arvestades Roman Kisljakovi juurest leitud ja temalt ära võetud ainekogust nõustub kohus prokuröriga, et tegemist ei olnud isiklikuks otstarbeks mõeldud ainega nagu väitis Roman Kisljakov. Ei ole eluliselt usutav, et narkootikume tarvitav isik varustab ennast kogusega, millest saaks karfentanüüli ja metonitaseeni puhast kogust arvestades narkojoobe üle 43 000 inimese ning mida oleks tal üksinda võimatu enda elu ajal ära tarvitada. Seda enam, et 30.05.2023 istungil Roman Kisljakovi antud ütluste kohaselt tarvitab ta narkootikume vaid korra kuus. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et Roman Kisljakov käitles süüdistuses näidatud ajal ja kohas suures koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult. Puuduvad mistahes andmed, et ta oleks narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtu hinnangul pani Roman Kisljakov teo toime kavatsetult. Kohus arvestab Roman Kisljakovi ütlusi, mille kohaselt teadis ta, et aine, mille ta vabatahtlikult välja andis, on raske narkootikum. Kuna juba ainuüksi kogus, mille ta vabatahtlikult välja andis, oli suur, seadis ta järelikult endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõendite pinnalt on kinnitamist leidnud, et süüdistatav Roman Kisljakov pani toime talle inkrimineeritud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus luges tõendatuks, et Roman Kisljakov pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 1-10 aastat. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Kuna KarS § 184 lg 1 sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik Roman Kisljakovile kohaldada karistusena üksnes vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 5 aastat 6 kuud. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning käideldud narkootilise aine kogust. Arvestades narkootiliste ainete kahjulikkust inimese tervisele on selge, et süüdistatava pani toime ühiskonnaohtliku teo. On üldteada asjaolu, et narkootilise ainete tarvitamisega võib lisaks tervisekahjustustele kaasneda ka isiku surm ning põhjendatult on seadusandja näinud KarS § 184 koosseisu täitjatele ette ranged karistused ning seda 5 just rahvatervise kaitseks. Seda enam, et narkootikumide levik ühiskonnas on järjest ulatuslikum ning seda kahjuks ka noorte seas. Samuti on antud asjas oluline, et tegemist on väga tugevatoimelise narkootikumiga. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Roman Kisljakovi süü on keskmisest suurem. Kuna aga Roman Kisljakovi on vastavalt karistusregistri teatisele varem kriminaalkorras karistatud

  1. aastal rahalise karistusega (karistus kehtiv, täidetud alles 13.09.2021) ning edasiselt Roman Kisljakovil kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus, et Roman Kisljakovile võib mõista karistuse sanktsiooni keskmises määra lähedases suurusess, s.o 5 aastat vangistust. Selline karistus on piisav, et Roman Kisljakov mõistaks oma käitumise õigusvastasust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune õigusrikkumine on lubamatu ning kõikidele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Kuna Roman Kisljakovi suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist ning ta oli kahtlustatavana kinni peetud 01.02.2023, tuleb tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 kohaselt 01.02.2023.a. Kohus ei pea võimalikuks R. Kisljakovi karistusest tingimisi vabastada ning seda ka mitte käitumiskontrolliga ning kaitsja poolt taotletud viisil, s.o koos elektroonilisele valvele allumisega, kuna see ei vastaks tema süü suurusele. Kohtu hinnangul ei ole sellised meetmed vajalikuks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning risk uuteks süütegudeks ei ole viidud miinimumini. Siinjuures arvestab kohus Roman Kisljakovi 02.02.2023 kahtlustatavana antud ütlusi, mille kohaselt ta hetkel ametlikult ei tööta, varem töötas ametlikult Soomes, mingeid riiklikke toetusi hetkel ei saa. Arvestades Roman Kisljakovi ebakindlat ja vähest sissetulekut püsib kohtu hinnangul reaalne oht, et vabaduses olles jätkab Roman Kisljakov narkootilise aine käitlemist ning seda just enda majandusliku seisundi parandamiseks. Kohtul puudub ka igasugune usk, et alaealiste laste olemasolu mõjutaks Roman Kisljakovi hoiakuid õiguskuulekuse suunas. Antud asjas on tuvastatud, et Roman Kisljakov elas juba narkootikume käideldes koos alaealiste lastega, kuid nimetatud fakt ei takistanud tal kuritegu sooritamast. Arvestades, et Roman Kisljakov hoidis narkootikume kodus, kus see oleks olnud kättesaadav ka lastele, kinnitab vaid Roman Kisljakovi hoolimatust ka enda lähedaste suhtes ehk tema hoiakud on kuritegelikud ning selliste hoiakute muutmiseks on reaalne vangistus vajalik. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt: ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis 23E-AN0154 maksumusega 420 eurot ja ekspertiis nr 23E-AN0217 maksumusega 84 eurot, samuti DNA-ekspertiis nr 23E-GE0135 maksumusega 513 eurot ja nr 23E-GE0357 maksumusega 57 eurot. DNA-ekspertiisiakti nr 23E-GE0135 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 171 eurot. Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 3 ning 3 x 57 on
  2. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel süüdistatavatelt arvestab kohus lisaks nende asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. 6 Seega süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetav ekspertiisitasu kogusumma on 732 eurot ning ülejäänud DNA-ekspertiisiakti 23E-GE0135 summa 342 eurot jätab kohus riigi kanda. Roman Kisljakovile on kohtueelses menetluses osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kokku 585,60 euro ulatuses. Lisaks tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,50 eurot. Arvestades menetluskulude kogusumma suurust ning Roman Kisljakovi vangistuses viibimist, st käesoleval ajal püsiva sissetuleku puudumist, leiab kohus, et menetluskulud kogusummas 3130,10 eurot võib KrMS 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Antud kriminaalasjas on asitõenditeks: narkootiline aine – karfentanüüli ja metonitaseeni sisaldavad pulbrid, narkootilise aine käitlemisvahendid – 2 tk soonkinnisega kilekotti, 2 tk vaakumpakendit, 1 tk fooliumpaberitükki, 1 tk kummikinnas ning mobiiltelefon Samsung S22 Ultra koos sim-kaardi ja ümbrisega ja 1 tk A4 formaadis paberileht. Kohtu hinnangul tuleb narkootiline aine konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel ning

§ 7

lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Kuna narkootilise aine käitlemisvahendid on väärtusetud, tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Mobiiltelefoni Samsung S22 Ultra koos sim-kaardi ja ümbrisega ja 1 tk A4 formaadis paberileht, mis on saadetud Tallinna Vanglasse Roman Kisljakovi isiklike asjade juurde lisamiseks, võib Roman Kisljakovile tagastada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Roman Kisljakov KarS § 184 lg 1 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 5 aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, on vangistuse kandmise alguseks 01.02.2023.a. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Roman Kisljakovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – ekspertiisitasu kokku 732 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 585,60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 3130,10 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 260,84 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99923700020685. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - narkootiline aine – karfentanüüli ja metonitaseeni sisaldavad pulbrid, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (Tallinn, Tervise 30, tl 33-36) - konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel ning

§ 7

lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 7 narkootilise aine käitlemisvahendid – 2 tk soonkinnisega kilekotti, 2 tk vaakumpakendit, 1 tk fooliumpaberitükki, 1 tk kummikinnas, mis asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn, tl 131) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; mobiiltelefon Samsung S22 Ultra koos sim-kaardi ja ümbrisega ja 1 tk A4 formaadis paberileht, mis on saadetud Tallinna Vanglasse Roman Kisljakovi isiklike asjade juurde lisamiseks (tl 138-139) – tagastada Roman Kisljakovile. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 13.06.2023.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 07.07.2023.a. Kohtunik Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.