KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Vangla selgitas vaideotsuses kaebajale, et Riigikohtu
3. novembri
4. a määrusest asjas nr 1-16-2295 järelduvalt ei saa isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, loota sellele, et enne selle kuriteo eest mõistetud (liit-)karistuse ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel ja sellest vabastamisel kergendada. Ehk juhul, kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (

§ 76

lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lg-s 2 sätestatust.

§ 76

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud kas vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75

lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seda asjaolu on Viru Maakohus kaebajale selgitanud ka

1. märtsi
2. a määruses asjas nr 1-21-5320, millega maakohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse, millega isik soovis esindajat, et lahendada küsimus tema tingimisi enne tähtaega vabanemise küsimuses, rahuldamata. Ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Tartu Ringkonnakohus
3. aprilli
4. a määrusega rahuldamata. Sisuliselt on kohus oma hinnangu antud küsimusele andnud ning vangla seisukoht ühtib sellega. Kui kaebaja ei ole jätkuvalt rahul kujunenud olukorraga, tuleb nimetatud asjas tekkinud vaidlused lahendada siiski kriminaalmenetluse seadustiku alusel. KrMS § 431 lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendeid ega anda selgitusi nende kohtulahendite täitmisega seonduvates küsimustes. Seetõttu ei kuulu halduskohtu pädevusse ennetähtaegse vabanemisega seotud tähtaegade arvestamine või nende tähtaegade ümberarvestamine ega ka Viru Vanglale tähtaegade ümberarvestuseks ettekirjutuse tegemine ja kohustuse panemine esitada maakohtule kõik nõutavad dokumendid.
5. Halduskohtule esitatud kaebus sisaldas endas ka taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuna kaebuse tagastamine oli kokkuvõttes õige, tuli kaebaja menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata. Halduskohus märkis küll seda asjaolu määruse põhjendustest, kuid määruse resolutsioonist see ei nähtu. Ometigi tuleb vastavalt HKMS § 178 lg-le 3 ja § 162 lg-le 1 nende koosmõjus määruse resolutsiooniga lahendada ka menetlusosaliste taotlused. Seetõttu olnuks korrektne märkida riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmine ka määruse resolutsiooni. Selle märkimata jätmine ei too aga kaasa halduskohtu määruse tühistamist, sest nagu juba ülal märgitud, oli kaebuse tagastamine iseenesest õige.
6. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 3