Obsah (4)

§ 67§ 15§ 64§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 67 p-s 3 sätestatut. Vabaduses relvade loovutamise kampaanias lähtutakse printsiibist, et kui need ise ära anda, siis karistust ei järgne. 2) Riiete kuivatamine laua alla tõmmatud nööridel ei saa olla ohuks vangla julgeolekule. See ei ohusta kaaskinnipeetavaid ega ole muul viisil ohtlik. Vangla poes müüdavad saapapaelad ja hambaniit ei ole vangla mõistes ohtlikud. Vangla ei arvestanud, et isevalmistatud nööridest ja saapapaeltest riiete kuivatamiseks tehtud konstruktsioon oli vajalik, sest COVID-19 viiruse tõttu oldi 23 h kambris, kus tuli pesta ja kuivatada riideid, mida on vaja kuskile riputada. Vastavalt

§-le 50 ja § 45 lg-le 2 on kinnipeetav kohustatud hoidma enda ja kambri hügieeni.

1. Viru Vangla palus 28.01.
2. a vastuses jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Vangla selgitas 24.05.
3. a vastuses, et 19.10.
4. a käskkirjas on sisuliselt viidatud 14.09.
5. a käskkirjale nr 6-3/653-
7. Tartu Halduskohus jättis 09.06.
8. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) 18.09.
9. a ettekandega ja aktiga, milles toodut kinnitavad kaebaja selgitused, on tõendatud, et kaebaja valdas 18.09.2020 VSkE § 64¹ p 1 tunnustele vastavat eset, millega on võimalik tekitada vigastusi ning mis võib erinevatest kasutusvõimalustest tulenevalt (nt kasutamine kaubavahetuse pidamiseks) olla ohuks vangla julgeolekule. Isevalmistatud nöör ei vasta kodukorra p-s 7.1.2 toodud eranditele ja tegemist ei ole kinnipeetavale hädavajaliku esemega.

§ 67

p-st 3 tuleneva kohustuse täitmine ei vabasta kinnipeetavat vastutusest muude kohustuste täitmata jätmise või keeldude mittejärgimise eest. Kuna kaebaja rikkus keelatud eseme valdamisega VSkE § 64¹ p-s 1 sätestatud keeldu, ei takistanud kaebaja poolt eseme vabatahtlikult väljaandmine tema distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja vastutust ei välista tema arvamus, et sellistel juhtudel tuleks n-ö kampaania korras jätta isik karistamata. 2) Nööri kui VSkE § 64¹ p 1 kohaselt keelatud eseme kasutamine riiete kuivatamiseks või asjade hoidmiseks ei muuda seda lubatud esemeks. Kodukorra p-s 7.1.2 on sätestatud erandid, millal saab pidada nööri vanglas lubatavaks. Poolte selgituste pinnalt on selge, et tegemist ei olnud juhtumiga, kus laua alla tehtud sõrestikku ja voodi külge tehtud sõlmi saaks pidada kinnipeetavale hädavajalikeks ja kodukorra p-s 7.1.2 toodud eranditele vastavateks esemeteks. Vastupidist ei järeldu kaebaja viidetest vangla poes müüdavatele saapapaeltele ja hambaniidile. Kui kaebajal ei olnud ajutiselt kohaldatud piirangute tõttu võimalik pesuruumi esemete kuivatamiseks kasutada, sai ta pöörduda vangla poole muude võimalike lahenduste leidmiseks. Sellises olukorras ei õigusta kaebaja poolt sihtotstarbeliselt mittekasutatavate nööride valdamist viited

§-st 50 ja § 45 lg-st 2 tulenevatele kohustustele (hoolitseda enda hügieeni eest ning hoida kambrit korras ja puhtana). Kaebaja rikkus 22.09.2020 VSkE § 64¹ p 1 isevalmistatud nöörijuppide ja mitteotstarbeliselt kasutatavate saapapaelte valdamisega. Vangla märkis asjakohaselt, et kuigi kaebaja oli teinud nendest nööridest uue otstarbega esemed, ei välistanud see nööride ohtlikkust, kuna neid oli isetehtud esemetest võimalik kerge vaevaga eemaldada ja soovi korral kasutada teisi isikuid või vangla julgeolekut ohustaval viisil. 3) Vangla võttis karistuse liigi ja määra otsustamisel asjakohaselt arvesse, et kaebaja andis 18.09.2020 keelatud eseme vabatahtlikult üle ja et kaebajat oli keelatud eseme valdamise eest varasemalt karistatud, kuid sellest hoolimata pani ta lühikeste ajavahedega toime vaidlusalused rikkumised. Väljavõttest määratud distsiplinaarkaristustest (tl 38-39) ilmneb, et kaebajal oli 19.10.2020 seisuga 3 kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitused), millest üks oli 14.09.2020 määratud keelatud eseme valdamise eest. Viimati viidatud karistuse määramise käskkirja (tl 40-42) kohaselt valdas kaebaja 12.08.2020 ca 2 m pikkust isevalmistatud nööri. Eeltoodut kogumis arvestades saab pidada kaalutletuks ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas 3 olevaks vangla järeldust, et kaebajat tuleb tema õiguskuulekale teele suunamiseks karistada 18. ja 22.09.2020. a rikkumiste eest miinimumilähedaste kartserikaristustega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. X esitas 29.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.06.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja väitel on vale kohtu

§ 15lg 2 tõlgendus, sest iga isevalmistatud ese ei ole ohuks vangla julgeolekule.

Kaebaja järgis

§ 67p-s 3 sätestatut.

Vastavalt

§-le 50 ja § 45 lg-le 2 on kinnipeetav kohustatud hoidma nii enda kui ka kambri hügieeni. Vangla ega kohus ei arvestanud COVID-19 tõttu tulenenud piiranguid.

1. Viru Vangla esitas 19.07.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla väitel on kohus arvestanud kõiki tõendeid kogumis ja teinud otsuse juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 160-165 sätestatust. Uusi sisulisi asjaolusid ei ole kaebaja esile toonud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Tartu Halduskohtu 09.06.
4. a otsuse kohaselt on tõendatud, et kaebaja valdas 18.09.2020 VSkE § 64¹ p 1 tunnustele vastavat eset, s.o ca 2 m pikkust isevalmistatud nööri, millega on võimalik tekitada vigastusi ja mis võib olla ohuks vangla julgeolekule. Halduskohus leidis, et isevalmistatud nöörijuppide ja mitteotstarbeliselt kasutatavate saapapaelte valdamisega rikkus kaebaja VSkE § 64¹ p-i
5. Halduskohtu hinnangul saab kaalutletuks ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks pidada vangla järeldust, et kaebajat tuleb karistada rikkumiste eest miinimumilähedaste kartserikaristustega. Kaebajale tagati distsiplinaarmenetluse käigus menetluslikud õigused ja distsiplinaarkaristused määrati

§ 64lg-s 4¹ toodud tähtaja jooksul.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust ja menetlusreeglite järgimist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Kaebaja väited ringkonnakohtule on suuresti samad, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kaebaja väitel on vale halduskohtupoolne

§ 15lg 2 tõlgendus, sest iga isevalmistatud ese ei ole ohuks vangla julgeolekule.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

§ 15

lg 2 sisustab keelatud esemete tunnused.

§ 15

lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut (p 1) ning võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (p 3). VSkE § 64¹ sätestab keelatud esemete ja ainete loetelu. Vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

§ 15

lg-s 2 sätestatud tingimustele (

§ 15lg 4). VSk

E § 64¹ p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Kodukorra p 7.1.2 järgi on kinnipeetavale keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab. Seega nöörid on otsesõnu VSkE § 64¹ p 1 ja kodukorra p 7.1.2 kohaselt keelatud. 4 Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluses käskkirjas nimetatud isevalmistatud nööride puhul ei olnud tegemist kinnipeetavale hädavajalike esemetega (s.h kasutas kaebaja ka saapapaelu mitteotstarbeliselt). Vangla põhjendas vaidlustatud käskkirjas (tl 15-17) ja vaideotsuses (tl 3-4), miks kaebaja poolt 18.09.2020 vabatahtlikult ära antud (18.09.

1. a ettekanne, tl 26) ja 22.09.2020 läbiotsimise käigus ära võetud (22.09.
2. a ettekanne, tl 27p) nöörid (esmalt ca 2 m ning teisel korral ca 6 m nöörijuppe ja ca 4,8 m saapapaelu) on keelatud esemed ja kuidas need võivad ohustada vangla julgeolekut. Ka halduskohus viitas sellele otsuses (põhjenduste p 17), märkides, et äravõetud esemetega (esemete äravõtmise aktid tl 27 ja 28p) on võimalik tekitada vigastusi, riputada esemeid, neid saab kasutada vanglas ebaseadusliku kaubavahetuse pidamiseks. Seega pidas halduskohus põhjendatult nööri, isegi kui see oli isevalmistatud ja sellest oli mingis osas koos saapapaeltega omakorda tehtud kambris laua alla sõrestik ja voodi külge tehtud sõlmed, olemuslikult vangla julgeolekut ohustavaks, mistõttu on vastavalt tegemist keelatud esemega VSkE § 64¹ p 1 järgi. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
3. Kaebaja väitel järgis ta

§ 67

p-s 3 sätestatut.

§ 67

p 3 kohaselt tuleb kinnipeetaval vanglateenistust viivitamatult teavitada asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Kaebaja seostab eelnimetatud sättest tuleneva kohustuse täitmist 18.09.2020. a toimunuga, mil ta andis vabatahtlikult valvurile üle ca 2 m pikkuse isevalmistatud nööri. Halduskohus märkis otsuses asjakohaselt (põhjenduste p 20), et eelnimetatud sättest tuleneva kohustuse täitmine ei vabasta kinnipeetavat vastutusest tema muude kohustuste täitmata jätmise või keeldude mittejärgimise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju (

§ 67p 1). Kaebaja rikkus keelatud eseme valdamisega VSk

E § 64¹ p-s 1 sätestatud keeldu. Kaebaja poolt eseme vabatahtlik väljaandmine ei takistanud tema distsiplinaarkorras karistamist. Nimelt sätestab

§ 63

lg 1 kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on

-i, VSkE või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Kuna kaebaja rikkus VSkE § 64¹ p-i 1, siis vastutab ta rikkumise toimepanemise eest ning vanglal esines õiguslik alus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks. Ringkonnakohtul puudub alus asuda käesolevas haldusasjas teistsugusele seisukohale.

1. Kaebaja väited seonduvalt COVID-19 viiruse levikust tingitud piirangutega ei seondu käesoleva vaidluse esemega, mistõttu ringkonnakohus jätab kaebaja vastavad väited tähelepanuta.
2. Kuigi kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses Viru Vangla 19.11.
3. a vaideotsuse tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud, on ringkonnakohus seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on vangla 19.10.
4. a käskkirja tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.
5. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.
6. a otsuse muutmata.
7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus rahuldas 06.07.
8. a määrusega (tl 58-59p) kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. 5 (allkirjastatud digitaalselt) 6