Obsah (4)

§ 16§ 259§ 321§ 18

4-23-40 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2023.a. Tallinn Väärteoasja number 4-23-40 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Robert Treufeldt kaebus kohtuvälise

) § 259 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest. R. Treufeldtile heidetakse ette, et ta osales liikluses jalgratturina, oli hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada vara. Ei ületanud ülekäigurada jalakäija tavakiirusega ega andnud teed vasakult poolt lähenenud sõidukile Renault ning sõitis sellele ette, mille tagajärjel toimus sõidukite vahel kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A T'le, varaline kahju on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis ja fotodel. R. Treufeldt rikkus

§ 16

lg 1, § 321 lg 3 nõudeid ja teda karistati

§ 259lg 2 p 3 eest 23 trahviühiku ulatuses, s.o.

92 eur. Lisaks määrati sama otsusega, et R. Treufeldt on kohustatud tasuma osaliselt tekkinud menetluskulud (ekspertiisi tegemisega seotud kulud) summas 42 eurot. 2. 04.01.2023 esitas R. Treufeldt kaebuse, leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rikkunud

§ 16lg 1 ja § 321 lg 3 nõudeid.

1. Kohtulikes vaidlustes jäi kaebaja oma kaebuse juurde, leides, et kaebaja ei ole väärteootsuses toodud tegusid toime pannud. Kaebaja hinnangul ei ole tema kiirust mõõdetud mistõttu ei saa väita, et ta sõitis jalakäija kiirusest kiiremini. Kaebaja jaoks on 5-7 km/h jalakäija kiirus millega ta arvas end liikuvat. Samuti ei ole kaebaja kuidagi nõus, et ta oli hooletu ega arvestanud teiste liiklejatega, seda pole kuidagi põhjendatud.
2. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb kaebus rahuldamata jätta. Kohtuvälise menetleja hinnangul peab jalgrattur ülekäigurajale lähenedes vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega (

§ 321

lg 1), jalgrattur peab suutma seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees (lg 2) ning seadus on reguleerinud ära ka olukorra, et ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga sõites, kuid jalgratturil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab (millist olukorda ei esinenud). Tõlgendades

§ 321

lõikeid 1-3 kogumis, tuleb asuda seisukohale, et sellises liiklussituatsioonis, mida kaebaja isikule väärteoprotokollis ette heidetakse, oleks pidanud kaebaja igal juhul tegema endast kõik oleneva, et liiklusõnnetust vältida (nt teed ületama jalgratas käe kõrval, mida kogutud materjalidest tulenevalt ei nähtu). Siinkohal ei oma ka mingit tähtsust asjaolu, kuidas menetlusalune isik tekkinud olukorda enda vaatevinklist tõlgendab, samuti mootorsõidukijuhi käitumine ja sõidukite kiirused. Järelikult ei olnud kaebaja isik ikkagi piisavalt tähelepanelik, et liiklusohtu ennetada ja vältida, millise kohustuse aga

§ 321talle otsesõnu paneb.

2

1. Sellise hooletu käitumise tulemuseks oli liiklusõnnetus ja suurem kahju tekkis just kaebajale isikule endale tervisekahjustuste näol. Kaebaja, jättes piirkonnas, kus on eesõigus mootorsõidukil, üles näitamata piisavalt hoolikust ja tähelepanu sõidutee ületamisel suurendas ta liiklusõnnetuse ja kahju tekitamise ohtu märkimisväärselt. Kohtuvälise menetleja hinnangul kui kaebaja oleks liikunud jalakäija tavakiirusega siis liiklusõnnetust ei oleks juhtunud. Sõiduki ülekäigurajale lähenemine on aimatav takistus ning kaebaja oleks saanud jalakäija tavakiirusel liikudes selle aimatava takistuse ohu tekkimise korral seisma jääda niimoodi, et seda liiklusõnnetust poleks juhtunud. Kohtuväline menetleja viitas toimikus olevatele fotodele millelt on ilmselgelt näha, et kaebaja ei liikunud jalakäija tavakiirusel.
2. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani menetlusalune isik rikkumise toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis KarS § 18 lg 2 mõttes – menetlusalune isik on ka ise oma selgitanud, et ta ei olnud veendunud, et mootorsõiduki juht oleks teda märganud ja vähendanud sõiduki kiirust, et talle teed anda. Järelikult piisavalt liiklusolukorrale tähelepanu mittepööramisel pidi menetlusalune isik ka võimalikuks rikkumise aset leidmist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Kohtuotsuse põhjendused
3. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitaja, et ta täitis kõiki

toodud nõudeid, ei olnud hooletu, ületas ülekäigurada jalakäija kiirusel 5-7km/h. Kaebaja hinnangul ei kohusta seadus rattalt maha tulema kui ta liigub jalakäija kiirusel. Pole ühtegi tõendit mis kinnitaks vastupidist. Kaebaja sõnul liikus ta jalgrattaga jalakäija kiirusel ning temale arusaadavalt on seda tõlgendatud kui väärtegu kuna väärteoprotokollis ja otsuse väärteokirjelduses on nii kirjutatud. R. Treufeldti sõnul ei ole kuidagi põhjendatud ka kuidas ta hooletu oli, puuduvad põhjendused millele kohtuväline menetleja tugines kui väitis, et kaebaja ei arvestanud teiste liiklejatega, samuti ei nõustunud kaebaja põhjendamata väitega, et ta ei hoidunud oma käitumisega kõigest mis võiks ohustada või kahjustada vara. Kaebaja selgitas, et ta lähenes tol päeval tähistatud ülekäigurajale, vasakult lähenes auto, auto vähendas kiirust ning sellega kaebaja eeldas, et juht annab talle teed.

§ 18näeb sellise märguande tõlgendamist ette.

Kaebaja sõnul kui nad jõudsid kohakuti siis kaebaja nägi, et autojuht ei näe teda ning toimuski kokkupõrge mida ei saanud enam keegi vältida. Kiirused olid kaebaja hinnanul väikesed, kaebaja vigastused ei olnud põhjustatud mitte otsasõidust vaid maha kukkumisest. Kaebaja sõnul kui ta oleks aru saanud ja näinud õigel hetkel, et autojuht ei anna teed siis ta ei oleks ülekäigurajale sõitnud. Seadus ei nõua ka enne ülekäigurajale sõitmist jääda ratturil seisma, ta hindas eemalt ning kuivõrd lähenev sõiduk võttis kiiruse maha eeldas jalgrattur, et autojuht laseb ta üle. R. Treufeldt möönis, et tema jalgratturina peab alati valmis olema peatuma kui on näha, et autojuht ei anna ikka teed (vt 04.05.2023 kohtuistungi protokoll lk 4). 8. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel uuris kohus väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid. 21.11.2022 koostatud väärteoprotokollist nr AB1619776 väärteoasjas 2302222013158 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 06.09.2022 ajaperioodil kell 13:00-13:14 osales R. Treufeldt liikluses jalgratturina, oli hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada vara. Ei ületanud ülekäigurada jalakäija tavakiirusega ega andnud teed vasakult poolt lähenenud sõidukile Renault ning sõitis sellele ette, mille tagajärjel toimus sõidukite vahel kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A T'le, varaline kahju on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis ja fotodel. Eelkirjeldatuga rikkus R. Treufeldt

§ 16

lg 1, § 321 lg 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime

§ 259lg 2 p 3 kirjeldatud väärteo.

3

1. Kohus avaldas kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistaja G E V ütlused, mille kohaselt oli ta 06.09 kella 13:15 ajal Sõpruse pst 176 (Neste tankla kõrval) ülekäigurada ületamas, soovides sõita Tammsaare tee poole. Ütluste kohaselt enne ülekäigurajale sõitmist veendus tunnistaja, et paremalt ega vasakult ei soovi ületada mõni jalakäija või jalgrattur teed. Tunnistaja vaatas oma ütluste kohaselt mõlemale poole ja liikus väikese hooga hinnanguliselt 5-7 km/h. Ülekäigurajal olles kiirendas ta õrnalt kuni 7 km/h kiiruseni kuni tema ette ilmus rattur, keda tunnistaja viimasel hetkel nägi. Rattur paiskus äkitselt vastu auto esiosa. Tunnistaja pidurdas äkiliselt üritades vältida ratturist ülesõitmist. Pärast kokkupõrget võttis tunnistaja käigu välja, pani peale seisupiduri ja läks autost välja ja uuris ratturi tervise kohta. Seejärel helistas tunnistaja kiirabisse ja juhatas ratturi tee kõrval olevale murualale. Paari minuti pärast saabus kiirabi, kes viis ratturi kaasa. Keegi ei liigutanud ei sõidukit ega jalgratast enne politsei saabumist. Tunnistaja täpsustas, et jalgrattur ei kandnud kiivrit ja kõrvalist tegevust vahetult enne avariid ei olnud.
2. Tunnistaja ülekuulamise protokollis sisaldub ka liiklusõnnetuse põhimõtteline skeem, millelt on näha sõiduki ja jalgratturi paiknemine. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused tervikuna usaldusväärsed, sündmuste kirjeldus kattub teiste väärteoasjas kogutud tõenditega.
3. Pole vaidlust asjaolus, et 06.09.2022 toimus liiklusõnnetus jalgratturi ja sõidukijuhi vahel. Väärteoasja materjalide hulgas on kaks sündmuskohavaatlusprotokolli. Ühest vaatlusprotokollist nähtub, et 06.09.2022 on kella 13:14 ajal teatatud häirekeskusele liiklusõnnetusest Sõpruse pst 176, Tallinn toimunud liiklusõnnetusest sõiduki Renault Kangoo reg nr xxx mida juhtis G E V ning kokkupõrge toimus jalgratturiga Robert Treufeldt. Protokollis on kirjeldatud lisaks osalejatele liiklusolustiku, tee ja ilmastiku tehiolud ning esmased kahjukirjeldused. On märgitud, et jalgrattur R. Treufeldt on toimetatud PERH’i, vigastada oli saanud lisaks isikule ka tema jalgratta Kynast esiratas, esihark ja sõiduki esiosa (kapott, esistange) ja vasakpoolne esituli.
4. Teises sündmuskohavaatlusprotokollis on kirjeldatud liiklusõnnetuse tehnilisi andmeid. Vaatluse alla on võetud Sõpruse pst 176 juures asuv Sõpruse pst osa. Vaatlus on teostatud piki Sõpruse pst-d Räägu tn poolt Linnu tee suunas. Nullpunktiks on võetud Sõpruse pst ja Sõpruse pst 178 hoone juurde viiva tee Linnu tee poolne ristumispunkt. Vaatluse suunas on Sõpruse pst parempoolsest ääres kõnnitee, mis on 3,8m lai. Sõpruse pst 178 hoone juurde viiva tee laius on 5,8m. Nimetatud teel asub paralleelselt Sõpruse pst-ga ülekäigurada, mis algab nullpunktist Sõpruse pst 178 poole mõõdetuna 1,3 m kauguselt ja lõppeb 3,6 m kauguselt. Nullpunktist vaatluse suunas 2,5 m kaugusel ja nullpunktist Sõpruse pst 178 hoone suunas mõõdetuna 1,4 m kaugusel asub sõiduk Renault reg märk xxx parempoolne tagumine ratas. Sõiduki parempoolne eesmine ratas asub vaatluse suunas nullpunktist Sõpruse pst sõiduteele mõõdetuna 0,6 m kaugusel. Nullpunktist Sõpruse pst 178 hoone suunas mõõdetuna 2,4 m kaugusel, nullpunktist vaatluse suunas 1,7 m kaugusel mõõdetuna algab lohisemisjälg, mis lõppeb sõiduk Renault parempoolse tagumise ratta all. Nullpunktist vaatluse suunas 3,9 m kaugusel, Sõpruse pst parempoolsest äärest sõiduteega risti sõiduteele mõõdetuna 2,8 m kaugusel asub jalgratas Kybast eesmine ratas, Sõpruse pst parempoolsest äärest sõiduteega risti sõiduteele mõõdetuna 2,2 m kaugusel asub jalgratas Kybast tagumine ratas. Jalgratas asetseb sõiduteel külili parempoolsel küljel, esiosa Räägu tn suunas. Vaatluse teostamise ajal on valge aeg, taevas pilvine, teel on kuiv tasane püsikate. Suurim lubatud kiirus 50 km/h. Muid liiklusõnnetusse puutuvaid jälgi ja esemeid ei ole. Lisatud on skeem, mis kattub sündmuskoha vaatlusprotokolli sisus toodud kirjeldusega.
5. Eraldi on vaadeldud ka sõidukit ja jalgratast. Sõidukil Renoo Kangoo osas on vaatlusprotokolliga tuvastatud kahjustatud eesmine põrkeraud, vasakpoolne esituli ja kapott. On fikseeritud, et rooli pööramisel rattad keeravad. Piduri vajutamisel avaldab pedaal 4 vastusurvet ja rehvid on survestatud. Sõidukil on olemas valgustus ja suunatuled, klaasipuhastajad ja peeglid ning märge, et teiste mehhanismide seisukorda, mis pole korras ei kontrollitud. Jalgratta Kynast osas on vaatlusprotokolliga tuvastatud, et kahjustatud on eesmine ratas ja esihark (ratas esihargist eraldunud), esihark on deformeerunud, kahjustatud juhtraud, sadul. Juhtraua pööramisel keerab ka esihark, pidurihoova vajutamisel rakendub pidur, rehvid on survestatud ja vastavad nõuetele. On tuvastatud, et jalgrattal puuduvad eest valge ja tagant punane tuli. Jalgratas toimetati hoiukohta (akt materjalide juures). 14.

§ 16

lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 15.

§ 321

lg 3 kohaselt võib ülekäigurajal või ülekäigukohal sõidutee ületada ka jalgrattaga sõites, kuid jalgratturil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga sõitma jalakäija tavakiirusega.

1. Hoolsuskohustuse rikkumisest on alust kõneleda siis, kui toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse, samuti peab objektiivne ex ante-vaatleja ära tundma hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 23 ja
4. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8.)
7. Puudub vaidlus asjaolus, et R. Treufeldt asus ületama ülekäigurada ning juhtis sel hetkel jalgratast. Puudub vaidlus ka asjaolus, et R. Treufeldt enne ülekäigurajale minemist ei tulnud jalgratta pealt maha, et muutuda juriidiliselt jalakäijaks vaid suundus jalgratast juhtides otse ülekäigurajale. Vaidlus on asjaolus kas R. Treufeldt sõitis jalgrattal jalakäija tavakiirusega või mitte.
8. Kõige objektiivsemas tõendiks siinkohal on tunnistaja G E V ütlused (vt käesoleva lahendi p 10-11), mida omakorda kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokollid (vt p 12-13). Liiklusõnnetus leidis aset kuna menetlusalune isik juhtides jalgratast sõitis ülekäigurajale veendumata asjaolus, kas sõidukijuht talle teed annab või mitte, seega ei olnud R. Treufeldt piisavalt tähelepanelik ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võib kahjustada vara. R. Treufeldi subjektiivne veendumus, et sõiduk võttis ülekäigurajale lähenedes hoogu maha ei andnud talle ülekäigurajal eesõigust. Kohus selgitab, et jalgratturil soovides ületada ülekäigurada samal ajal jalgratast juhtides on kohustus anda teed sõidukijuhile mitte vastupidi -menetlusalune isik ei oleks saanud eeldada, et temale teed antakse kuid ometi nähtuvalt just nii ta eeldas. Seega on põhjendatud alus arvata, et menetlusalune isik oleks oma käitumisega saanud ära hoida liiklusõnnetuse toimumise, andes teed sõidukijuhile. Kogu vaidlus taandub lõpuks sellele kes kellele teed pidi andma ning antud hetkel pidi teed andma menetlusalune isik sõidukijuhile. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et sõidukijuht ei näinud teda kuigi vaatas ning menetlusalune isik ilmus ülekäigurajale tunnistajale piisavalt ootamatult ja kiiresti jalgrattaga sõites. Mis puudutab jalgrattaga sõitmise kiirust mille üle kaebaja tuliselt kohtusaalis vaidles selgitab kohus, et on üldteada asjaolu, et tavapärase jalakäija kiirus on maksimaalselt 4-5 km/h. Mõistagi 06.09.2022 õnnetuse toimumise hetkel keegi kiirust ei mõõtnud ja numbriliselt ei olegi võimalik seda tagantjärgi tuvastada kuid keskmine mõistlik inimene kõnnib tavakiirusel 4-5 km/h olenemata sellest, et kaebaja isiklik tavakiirus jalakäijana võib olla 7 km/h. Sõites jalgrattaga on üleüldse keeruline oma ja ka teiste kiirust hinnata ning kohus selgitab, et käesoleval juhul peab kohus keskmiseks mõistlikuks jalgratturi kiirust selliseks mis tagab kontrolli jalgratta üle, sh võimalus pidurdada ja takistuse ees peatuda. Kõnniteelt ülekäigurajale minnes tuleb igal kergliiklejal veenduda, et tee ületamine 5 on ohutu, vaatamata sellele, et eesõigus teed ületada on kergliiklejal. Jalgrattur peab olema eriti tähelepanelik ning on liiklusseaduse kohaselt kohustatud valima ülekäigukoha läbimiseks sobiva kiiruse, milleks on jalakäija tavakiirus (

§ 321

). Kuivõrd toimus kokkupõrge jalgratturi ja sõiduki vahel ei saa järeldada, et menetlusalusel isikul oleks olnud sõiduteed ületades jalakäija tavakiirus kuivõrd sellisel juhul pidanuks menetlusalusel isikul olema võimalus kokkupõrget vältida (seisma jääda, rattalt vajadusel maha tulla enne ülekäigurajale minemist kui ta nägi, et sõiduk läheneb). Kuivõrd R. Treufeldt on ise kinnitanud, et ta märkas sõiduki lähenemist ja eeldas, et viimane annab talle teed pole võimalik kõneleda sellest, et ta toimis eriti tähelepanelikult. Selliselt käitudes ei veendunud menetlusalune isik igakülgselt enda järgnevate sammude ohutuses. Kohus selgitab, et jalgratturilt eeldatakse

§ 321

lg 1 mõttes just sellist kiiruse valikut ja tähelepanelikkust, mis võimaldaks igal juhul jalgratta ohutult peatada ning sõidukiga kokkupõrget vältida nii nagu seda suudab teha jalakäia keskmisel kiirusel liigeldes. Piisavalt tähelepanelik jalgrattur peab aru saama, et liiklusohu vältimiseks ei piisa teadmisest, et jalgrattaga võib sõites sõiduteed ületada. Seega tuvastatud asjaolude põhjal saab asuda seisukohale, et vaatamata asjaolule, et M. Treufeldt märkas lähenenud sõidukit õigel ajal (enne ülekäigurajale minekut) kuid tuginedes sõiduteed ületama asudes eeldusele, et ta tohib sealt üle sõita, veendumata seetõttu küllalt tähelepanelikult selles, kas sõiduk tegelikult laseb ta üle tee või mitte. Kokkuvõtlikult lubavad tuvastatud asjaolud kõneleda sellest, et R. Treufeldt ei valinud jalgrattaga sõiduteed ületades sobivat ja ohutut kiirust mille tõttu põhjustas nii iseendale kui ka teisele isikule liiklusõnnetusega varalise kahju.

1. Igakülgselt on tuvastatud ka asjaolu, et toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada inimene. Kohtule esitatud materjalide hulgas on ekspertiisimäärus ja akt (xxx) R. Treufeldtile tekkinud tervisekahjustuste ja selle ulatuse tuvastamiseks. R. Treufeldtil diagnoositi vasaku kodarluu distaalse otsa killunenud ja nihkumisega murd, mis võib olla saadud 06.09.2022 kukkumisest väljasirutatud käele, millele eelnes löök sõiduautolt. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole tegemist eluohtliku vigastusega ning esinenud vigastus põhjustab tavalise kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat kuid vähem kui neli kuud.
2. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et R. Treufeldt pani rikkumise toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis KarS § 18 lg 2 mõttes – menetlusalune isik möönis kohtuistungil, et ta eeldas, et sõidukijuht annab talle teed kuid ei andnud. Seega pööramata piisavalt tähelepanu liiklusolukorrale pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks rikkumise asetleidmist kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida (vt ka RKKKo 1-20-3306, p 15 ja 24). Samuti pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et temal kui jalgratturil võib tekkida sõidukijuhile eesõiguse andmise kohustus.
3. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad nii

§ 16

lg 1 kui ka

§ 321lg 1 sätestatud kohustuste eiramine.

Väärteoprotokollis ja otsuses nimetatud tõenditega on R. Treufeldti tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü

§ 259lg 2 p 3 järgi tuvastamist leidnud.

Kohus ei tuvastanud VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Samuti ei esine kohtu hinnangul õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ega väärteomenetlust välistavad asjaolusid. 23. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse seadusandja poolt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 259

lg 1 toimepandud teo eest võimaldab 6 seadus karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Lg 2 järgi saab lõikes 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

1. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti otsuse järgi R. Treufeldti süü hinnanud väikseks ning vastavalt määranud ka põhikaristuse alla sanktsiooni keskmist peaaegu miinimumilähedase s.o 23 trahviühikut. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria kui ka senise kohtupraktika kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus on seisukohal, et positiivne on preventatsioon, mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Karistusregistri õiendist nähtuvalt puuduvad R. Treufeldtil kehtivad karistused seega on põhjendatud alus järeldamiseks, et tegemist oli üksikjuhtumiga. Kohus on seisukohal, et R. Treufeldti süüs ja tema isikus ei esine iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumise. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses süü suurusega ning puudub vajadus seda korrigeerida.
2. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 23 trahviühiku ulatuses s.o 92 eurot tuleb tasuda edasikaebetähtaja s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse.
3. VTMS § 38 lg 1 annab juhise, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus asjas nr 4-16-9132, p 27). Vastavalt KrMS § 173 hüvitab menetluskulud kohustatud isik menetleja määratud ulatuses ning KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on ekspertiisiga seotud kulud menetluskuludeks. Arvestades KrMS § 180 sätestatut on kohtuväline menetleja õiguspäraselt määranud menetluskulud välja mõista menetlusalustelt isikutelt võrdsetes osades. Ka selles osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Ekspertiisi tegemisega seotud kuludest tuleb R. Treufeldtil tasuda pool s.o 42 eurot kohtuvälise menetleja otsuses toodud arveldusarvele ning viitenumbriga xxx. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7