KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2020, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3193 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Eilonen Kriminaalhooldusametnik Gerly Karjat Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne V.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu V.H isikukood: XXX; elukoht: XXX puuduv XXX kuni XX.XX.XXXX; XXX; XXX Menetlustoiming Tartu Vangla määruskaebuse rahuldamine Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 ja 432, § 389 lg.2,3 , kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla määruskaebus Tartu Maakohtu 21.09.2020 määrusele kriminaalasjas 1-20-
- Pöörata täitmisele V.H-le Tartu Maakohtu 15.05.2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3193 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 20 päeva vangistust. V.H asuda vangistust kandma pärast määruse jõustumist 5 päeva jooksul. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohus karistas V.H 15.05.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-203193 KarS § 424 lg 2 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel mõistis kohus koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 päeva vangistust. Ülejäänud 7 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuse jättis kohus tingimisi täitmisele pööramata, kui V.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määras kohus V.H-le käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi, läbida sotsiaalprogramm KarS § 75 lg 4 ning registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele. Kohtuotsus jõustus 02.06.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 05.08.2020 kohtule erakorralise ettekande V.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt on V.H rikkunud 02.07.2020 ja 09.07.2020 registreerimiskohustust ning rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi 03.07.2020 ja 09.07.2020, 14.07.2020 on ilmunud registreerimisele alkoholijoobes. Politsei on tuvastanud V.H joobe 13.07.2020 protokolli kohaselt ning kiirabikaardilt nähtub, et V.H on 11.06.2020 tunnistanud, et tarvitas hommikul viina ja 08.07.2020 on olnud väljakutse ajal joobes. 31.08.
- a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kohtule 28.08.2020.a koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtuvalt tuvastati 28.08.2020.a kl 10.43 indikaatorvahendiga V.H alkoholijoove 1,799 mg/l kohta ning 5 minutit hiljem uuesti mõõtmine, mille tulem oli 1,216 mg/l kohta. Kohtuistungil 21.09.2020 avaldatud seisukohad: Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde ning taotles V.H-le vangistuse täitmisele pööramist. V.H avaldas kohtuistungil, et on rikkumisi toime pannud, käinud programmis Kainem ja tervem Eesti, on osalenud loengutel. Temal on tuvastatud alkoholisõltuvus. Ta on pöördunud arsti poole ning temale kirjutatakse välja ravimid alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Ta avaldas soovi pöörduda statsionaarsele ravile alkoholist võõrutamiseks ning esitas kohtule ka vastava avalduse. Tartu Maakohus jättis 21.09.2020 määrusega Tartu Vangla erakorralise ettekande rahuldamata ning ei pööranud V.H-le vangistust täitmisele, tõdedes, et rikkumised on V.H poolt toime pandud, kuid V.H on praegu siiski oma alkoholiprobleemiga mingil määral tegelema hakanud. V.H selgitusel on ta alustanud alkoholi liigtarvitamise häire raviga programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kriminaalhooldusametnikule on esitatud nõusolekuvorm programmi läbimiseks 25.06.
- Kohtuistungil V.H poolt avaldatud soov asuda statsionaarsele võõrutusravile SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse alkoholi tarvitamisest loobumiseks näitab siiski, et V.H soovib oma käitumist muuta ja kriminaalhoolduse nõudeid korrektsemalt täitma hakata. Kohtuniku hinnangul on see asjaolu ja isiku tahteavaldus oluline ning seda kohus ka arvestas ning ei pööranud V.H-le vangistust täitmisele. Tartu Vangla XXX esitas Tartu Maakohtule
- 10.2020 määruskaebuse Tartu Maakohtu 21.09.2020 määrusele, taotledes selle määruse tühistamist ja V.H vanglasse saatmist 2 Määruskaebuses heidetakse kohtule ette, et kohus ei ole erakorralist ettekannet läbi vaadanud 10 päeva jooksul kohtusse saabumisest. Samuti on kohus edasi lükanud istungi süüdimõistetu taotlusel kuna süüdimõistetu 2.09.2020 tundis end halvasti ning istung lükati 21.09.
- Samuti heidetakse kohtule ette, et kohus on põhjendamatult otsustanud kriminaalhooldusaluse statsionaarsele alkoravile suunata, kuna ravi on siiski meedikute otsustada. Kohus on ebaõigesti hinnanud V.H rikkumiste raskust. Tartu Vangla on seisukohal , et V.H poolt toime pandud rikkumised tõendavad, et V.H osas on kriminaalhooldus ebaõnnestunud. Tartu Vangla on seisukohal, et V.H puhul ei teeni praegu enam muud meetmed peale vangistuse täitmisele pööramine eripreventiivsest eesmärki ,kuna need on konkreetse isiku puhul ammendunud. Tartu Vangla on veendunud, et V.H ei pruugi ka pärast ravi läbimist alkoholi tarbimistest loobuda. Vangla märgib, et pelgalt V.H tahe pöörduda ravile ei taga seda , et pärast ravi lõppu suudab ta alkoholi igapäevast tarvitamisest loobuda. Tartu Vangla on määruskaebuses ära välja toodud V.H rikkumised: V.H kriminaalhooldus 02.06.
- a. Esmane registreerimine toimus 11.06.
- a. Kohtumise käigus selgitati V.H-le kriminaalhoolduse olemust ja sellega kaasnevaid kohustusi. Hooldusalusele korrati üle, et tal on täielik alkoholi tarvitamise keeld. V.H sõnul sai ta kõigest aru ja allkirjastas ka tema õigusi ja kohustusi puudutava dokumendi. V.H on kriminaalhoolduse all olles pannud toime mitmeid rikkumisi. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on V.H rikkunud 03.07.
- a, 08.07.
- a, 09.07.
- a ja 14.07.
- a. Alkoholijoove 03.07.
- a, 09.07.
- a ja 14.07.
- a on tuvastatud kriminaalhooldusametniku poolt indikaatorvahendi abil ning fikseeritud protokollis. Joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et 08.07.
- a on politsei V.H indikaatorvahendi abil tuvastanud joobe 1.98 mg/l. Lisaks nähtub 11.06.
- a kiirabikaardilt, et V.H on tunnistanud kiirabiarstidele, et tarvitas viidatud päeval paar pitsi viina. Lisaks alkoholi tarvitamise keelu kohustuse rikkumisele on V.H 02.07.2020.a. ja 09.07.
- a rikkunud registreerimiskohustust, jättes kontrollkohtumisele tulemata. Vangla hinnangul on tegemist rasket laadi rikkumistega, mis on V.H poolt toime pandud tahtlikult. V.H enese selgitused rikkumiste toime panemise kohta on ebausutavad ning ennastõigustavad. Toime pandud rikkumistele lisab veel enam kaalu see, et V.H on süüdi tunnistatud mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Seega on alkoholi tarvitamise ja V.H kuritegeliku käitumise vahel otsene seos. Seetõttu oleks V.H, tõestamaks, et ta on võimeline seadusekuulekalt käituma ja karistust vabaduses kandma, pidanud temale määratud käitumiskontrolli tingimustesse suhtuma ülima tõsiduse ja hoolega. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond edastas 21.09.
- a kohtule lisadokumendid V.H poolt alates 05.08.
- a toime pandud rikkumiste kohta: 1) 27.08.
- a ei allunud V.H kriminaalhooldusametniku kontrollile, väites, et ta on seenel. Hiljem selgus, et isik käis seenel 30.08.
- a või 31.08.
- a; 2) 28.08.2020.a tuvastati V.H tema elukohas alkoholisisaldus väljahingatavas õhus esimesel mõõtmisel 1.788 mg/l kohta ja teisel mõõtmisel 1.216 mg/l kohta; 3) 09.09.
- a ei ilmunud V.H kriminaalhooldaja vastuvõtule. Ametnikud suundusid V.H koju kontrollkäigule. Ametnikud avastasid V.H istumast parklas oleva auto kõrvalistmelt. Ametnikud tuvastasid isikul alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 1.781 mg/l kohta; 4) 12.09.
- a ei ilmunud V.H taas kriminaalhooldaja vastuvõtule, mistõttu teostasid ametnikud kontrolli isiku elukohas. V.H mõõdeti kontrolli käigus alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0.068 mg/l kohta; 5) 13.09.
- a ei ilmunud isik taas kriminaalhooldaja vastuvõtule, väites, et tal on paha. Ametnikud teostasid kontrolli isiku elukohas. Joovet ei tuvastatud; 6) 14.09.
- a ei ilmunud isik taas kriminaalhooldaja vastuvõtule; 3 7) 15.09.
- a toimunud registreerimisel kriminaalhooldaja juures isikul joovet ei tuvastatud. Samal päeval kell 15:45 isiku elukohas kontrolli teostades tuvastati V.H väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0.261 mg/l kohta; Kohtu seiskoht Kohus selgitab, et ettekannet 10 päeva jooksul arutada ei olnud võimalik, kuna kohtuniku puhkuse ajal oli laekunud menetlusse palju asju. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik ettekannet 2.09.2020 arutada, seonduvalt V.H halva tervisliku seisundiga. Tõsi, see seisund oli silmaga nähtav ning meditsiinitöötajat välja tõesti ei kutsustud. Järgmine istung lükkus 21.09.2020 seonduvalt kohtuistungite kalenderplaanist. Esitatud teave ei ole siinkohal õigustus, vaid on informatsiooniks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et V.H on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi – 03.07.2020, 08.07.2020, 09.07.2020 ja 14.07.2020 on V.H tuvastatud alkoholijoove. Alkoholijoove 03.07.2020, 09.07.2020 ja 14.07.2020 kuupäevadel on tuvastatud kriminaalhooldusametniku poolt indikaatorvahendi abil ning fikseeritud protokollis (vt tl 63-64, 69). Erakorralisele ettekandele lisatud joobeseisundis kainenemisele toimetatud protokollist nähtub, et politsei on indikaatorvahendi abil tuvastanud V.H 08.07.2020.a joobe 1,98 mg/l kohta (tl 68). Samuti on V.H rikkunud kahel korral registreerimiskohustust – 02.07.2020 ja 09.07.2020, 14.07.2020 ilmus V.H registreerimisele joobeseisundis. V.H on märkinud kirjalikes selgitustes rikkumiste kohta järgnevat. 02.07.2020 registreerimiskohustuse rikkumise kohta kirjutas V.H, et ei mäleta seda olukorda; 03.07.2020 alkoholijoobe tuvastamise kohta märkis V.H, et ei oska kommenteerida; 08.07.2020 rikkumise kohta märkis V.H, et tähistas vene jaanipäeva Kolkjas; 09.07.2020 rikkumise kohta märkis V.H, et tal olid eelmise päeva jääknähud ja tal ei olnud võimalust liikumiseks, et tulla registreerimisele; 14.07.2020 rikkumise kohta ei ole V.H veel saanud kirjalikku seisukohta kirjutada, kuid väitis alkoholi tarvitamise tuvastamisel, et ta on võtnud erinevaid ravimeid ja joove võib olla sellest. Eelnevast tulenevalt nähtub, et V.H senine kriminaalhooldus on möödunud korduvate rikkumistega. V.H esmane registreerumine toimus 11.06.2020 ning talle selgitati, et kriminaalhooldusel on täielik alkoholi tarvitamise keeld. Esimesel kolmel korras ilmus V.H kriminaalhooldusametniku juurde, kuid pärast seda hakkasid esile tekkima probleemid – 02.07.2020 helistas V.H ja teavitas, et ei saa kuidagi registreerimisele kohale ning tal puudub raha, et sõita taksoga. Kodukülastuse käigus 03.07.2020 tuvastati alkoholijoove ja alkoholi rikkumine kordus mitmel korral pärast antud külastust. 14.07.2020 ilmus V.H registreerimisele alkoholijoobes. Suur joove tuvastati V.H ka politsei poolt 08.07.2020 kuupäeval. Erakorralisele ettekandele lisatud kiirabikaardilt nähtub, et kiirabi on diagnoosinud V.H deliiriumi, mis on põhjustatud alkoholist või psühhoaktiivsetest ainetest (tl 66). Lisaks nähtub 11.06.2020 kiirabikaardilt, et V.H on tunnistanud kiirabi arstidele, et on tarvitanud hommikul paar pitsi viina. Siinkohal V.H rikkumised on jätkunud ning need rikkumised on loendatud Tartu Vangla poolt esitatud määruskaebuses. Rikkumised on tõendatud ning ka V.H ei ole neid rikkumisi oma vastuväidetega ümber lükanud. Seega viimane rikkumine 14.09.2020, mil V.H ei tulnud kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule. Lähtuvalt KrMS § 389 lg.2,3 näeb seadus ette, et kohus saades määruskaebuse võib oma määrusega määruskaebuse rahuldada või saata selle edasi ringkonnakohtule lahendamiseks. 4 Kohus tõdeb, et Tartu Vangla poolt määruskaebuses avaldatu on tõene. V.H on toime pannud kriminaalhoolduse käigus palju rikkumisi ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond ei pea temaga enam võimalikuks kriminaalhooldust jätkata. Seega maakohtu 21.09.2020 määruses toodud seisukoht saavutada V.H alkoholist võõrutamine planeeritava statsionaarse võõrutusraviga, ei pruugi realiseeruda kui meedikud näidustust ei tuvasta. Siis jätkuks V.H poolt kriminaalhooldusnõuete rikkumine. Oleks ootuspärane, et ka Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond suunaks alkoholisõltlased statsionaarsele ravile isikute nõusolekul. Siis ei tõusetuks statsionaarse ravi vajadus ja võimalus teemaks alles kohtuistungitel. Kriminaalhooldajad teavad ja tunnevad kriminaalhooldusaluste vajadusi ja sõltuvusi paremini kui kohus. Kohtu põhiülesanne peaks olema siiski õiguse mõistmine. Kohtule pandud kriminaaltäitemenetluses on aga vajalik, et just sõltuvusravi osas oleks kriminaalhooldusosakond aktiivsem, eeldades et tegeletakse isikutega, kes on toime pannud süütegusid ning kelle sõltuvuste ja suhtumistega tuleb tegelda, et resotsialiseerida neid isikuid tulemuslikumalt. Lähtuvalt eeltoodust ning V.H poolt toime pandud süsteemsetest rikkumistest ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna resoluutsest seisukohast – võimatu on V.H osas kriminaalhooldust läbi viia- rahuldab Tartu Maakohus määruskaebuse ning pöörab täitmisele kriminaalasjas nr 1-20-3193 V.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 20 päeva vangistust. V.H asuda vangistust kandma pärast määruse jõustumist 5 päeva jooksul. Peet Teidearu Täitmiskohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5