Obsah (6)

§ 414§ 427§ 389§ 300§ 2962§ 338

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-3193 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Vaid

§ 414

lg-te 1 ja 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt

§ 414

lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel

§-s 429 sätestatud korras. Vangistuse kandmise alguseks loetakse süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

1. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2020 määrus muutmata.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 15.05.2020 otsusega karistati M.U KarS § 424 lg 2 järgi 8 kuu vangistusega. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, st mõistetud vangistusest tuleb M.U kohe ära kanda karistus 10 päeva vangistust ning 7 kuu 20 päeva vangistuse osas ei pöörata vangistust täitmisele, kui M.U 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid, elukohaga XXX. . KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M.U eelvangistuses viibitud aeg ja osalise koheselt ärakantava vangistuse kandmise aja alguseks loeti 13.05.
5. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 ning lg 4 alusel kohustati M.U käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammi. Lisaks kinnitas maakohus M.U poolt endale võetud kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtuotsus jõustus 02.06.
7. 05.08.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles M.U-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu kriminaalhooldus on olnud probleemne, ta on kahel korral rikkunud registreerimiskohustust, neljal korral on tuvastatud alkoholijoove ning ühel korral on tunnistanud kiirabile alkoholi tarvitamist. Rikutud on ka kohustust ilmuda kainena ametniku juurde.
8. Tartu Maakohtu 21.09.2020 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ning KarS § 75 lg 2 alusel kohustati M.U pöörduma määruse jõustumisest 2 nädala jooksul SA Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele ravile alkoholisõltuvusest vabanemiseks. M.U tuli esitada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale kirjalik informatsioon raviasutusest ravile pöördumisest. Samuti pikendati M.U katseaega ja käitumiskontrolli aega kahe kuu võrra, s.o kuni 15.07.
9. Maakohus leidis, et süüdimõistetu on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning M.U ei ole iseseisvalt võimeline tegelema oma alkoholisõltuvuse probleemiga. M.U avaldas soovi oma käitumist muuta ning maakohus leidis, et M.U puhul oleks sobivaks meetmeks statsionaarne ravi. Kui ravi tulemusi ei anna, on põhjus saata isik vanglasse.
10. Tartu Maakohtu 21.09.2020 määruse peale esitas määruskaebuse Tartu Vangla, kes leidis, et maakohtu määrus tuleb tühistada täies ulatuses ning võimalikud menetluskulud tuleb jätta M.U kanda. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et M.U puhul on põhjendatud karistus täitmisele pöörata. Kaebaja ei ole rahul sellega, et kuigi

§ 427

lg 3 kohaselt vaatab täitmiskohtunik erakorralise ettekande läbi selle kohtusse saabumisest alates 10 päeva jooksul, siis kuigi erakorraline ettekanne oli esitatud 05.08.2020, toimus esimene istung 02.09.

1. Kuna istung lükati ka edasi, siis erakorralise ettekande esitamisest kohtumääruse koostamiseni möödus 47 päeva. Seega on maakohus rikkunud menetlusnorme. Ka leiab kaebaja, et KarS § 75 lg 2 p 5 kohustuse täitmine võib osutuda võimatuks ning samuti ei ole maakohtul pädevust hinnata süüdimõistetu ravivajadust. Kohustuse täitmine võib olla problemaatiline nii SA Tartu Ülikooli kliinikumi kui ka kriminaalhooldusaluse enda jaoks. Tartu Vangla jäi erakorralises ettekandes esitatud seisukohtade juurde.
2. Tartu Maakohtu 09.10.2020 määrusega enesekontrollimenetluses maakohus rahuldas Tartu Vangla määruskaebuse Tartu Maakohtu 21.09.2020 määruse peale ning pööras täitmisele M.U-le mõistetud kandmata karistuse, s.o 7 kuud 20 päeva vangistust. 5.
3. Maakohus selgitas, et ettekannet 10 päeva jooksul arutada ei olnud võimalik, kuna kohtuniku puhkuse ajal oli laekunud menetlusse palju asju. Erakorralist ettekannet ei olnud võimalik 02.09.2020 arutada seonduvalt M.U halva tervisliku seisundiga. Kuna seisund oli nähtav, siis kiirabi välja ei kutsutud. Järgmine istung lükkus 21.09.2020 seonduvalt kohtuistungite kalenderplaanist. 2 5.
4. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et M.U on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi – 03.07.2020, 08.07.2020, 09.07.2020 ja 14.07.2020 on M.U tuvastatud alkoholijoove. Alkoholijoove 03.07.2020, 09.07.2020 ja 14.07.2020 kuupäevadel on tuvastatud kriminaalhooldusametniku poolt indikaatorvahendi abil ning fikseeritud protokollis. Erakorralisele ettekandele lisatud joobeseisundis kainenemisele toimetatud protokollist nähtub, et politsei on indikaatorvahendi abil tuvastanud M.U 08.07.2020 joobe 1,98 mg/l kohta. Samuti on M.U rikkunud kahel korral registreerimiskohustust – 02.07.2020 ja 09.07.2020, 14.07.2020 ilmus M.U registreerimisele joobeseisundis. 5.
5. M.U on märkinud kirjalikes selgitustes rikkumiste kohta, et 02.07.2020 registreerimiskohustuse rikkumist ei mäleta; 03.07.2020 alkoholijoobe tuvastamise kohta ei oska kommenteerida; 08.07.2020 rikkumise kohta, et tähistas vene jaanipäeva Kolkjas; 09.07.2020 rikkumise kohta, et olid eelmise päeva jääknähud ja tal ei olnud võimalust liikumiseks, et tulla registreerimisele; 14.07.2020 rikkumise kohta ei ole M.U veel saanud kirjalikku seisukohta kirjutada, kuid väitis alkoholi tarvitamise tuvastamisel, et ta on võtnud erinevaid ravimeid ja joove võib olla sellest. Eelnevast nähtub, et M.U senine kriminaalhooldus on möödunud korduvate rikkumistega. M.U esmane registreerumine toimus 11.06.2020 ning talle selgitati, et kriminaalhooldusel on täielik alkoholi tarvitamise keeld. Esimesel kolmel korras ilmus M.U kriminaalhooldusametniku juurde, kuid pärast seda hakkasid tekkima probleemid – 02.07.2020 helistas M.U ja teavitas, et ei saa kuidagi registreerimisele kohale ning tal puudub raha, et sõita taksoga. Kodukülastuse käigus 03.07.2020 tuvastati alkoholijoove ja alkoholi rikkumine kordus mitmel korral pärast antud külastust. 14.07.2020 ilmus M.U registreerimisele alkoholijoobes. Suur joove tuvastati M.U ka politsei poolt 08.07.2020 kuupäeval. Erakorralisele ettekandele lisatud kiirabikaardilt nähtub, et kiirabi on diagnoosinud M.U deliiriumi, mis on põhjustatud alkoholist või psühhoaktiivsetest ainetest. Lisaks nähtub 11.06.2020 kiirabikaardilt, et M.U on tunnistanud kiirabi arstidele, et on tarvitanud hommikul paar pitsi viina. Siinkohal M.U rikkumised on jätkunud ning need rikkumised on loendatud Tartu Vangla poolt esitatud määruskaebuses. Rikkumised on tõendatud ning ka M.U ei ole neid rikkumisi oma vastuväidetega ümber lükanud. Seega viimane rikkumine oli 14.09.2020, mil M.U ei tulnud kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule. 5.4.

§ 389

lg-d 2, 3 näevad ette, et kohus, saades määruskaebuse, võib oma määrusega määruskaebuse rahuldada või saata selle edasi ringkonnakohtule lahendamiseks. Maakohus tõdes, et Tartu Vangla poolt määruskaebuses avaldatu on tõene. M.U on toime pannud kriminaalhoolduse käigus palju rikkumisi ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond ei pea temaga enam võimalikuks kriminaalhooldust jätkata. Seega maakohtu 21.09.2020 määruses toodud seisukoht saavutada M.U alkoholist võõrutamine planeeritava statsionaarse võõrutusraviga, ei pruugi realiseeruda, kui meedikud näidustust ei tuvasta, sest siis jätkuks M.U poolt kriminaalhooldusnõuete rikkumine. Oleks ootuspärane, et ka Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond suunaks alkoholisõltlased statsionaarsele ravile isikute nõusolekul, siis ei tõusetuks statsionaarse ravi vajadus ja võimalus teemaks alles kohtuistungitel. Kriminaalhooldajad teavad ja tunnevad kriminaalhooldusaluste vajadusi ja sõltuvusi paremini kui kohus. Lähtuvalt eeltoodust ning M.U poolt toime pandud süsteemsetest rikkumistest ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna resoluutsest seisukohast – võimatu on M.U osas kriminaalhooldust läbi viia – rahuldas Tartu Maakohus määruskaebuse ning pööras täitmisele 3 M.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 20 päeva vangistust. M.U tuleb asuda vangistust kandma pärast määruse jõustumist 5 päeva jooksul. Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu 09.10.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M.U kaitsja Toomas Alp, kes palub maakohtu määruse tühistada ja pikendada süüdimõistetu katseaega 6 kuu võrra ning kohtu valikul määrata M.U-le lisakohustus läbida võõrutusravi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 6.
2. Kaitsja ei ole rahul, et seadus ei reguleeri olukorda, milliseid ja mis aja jooksul võib kriminaalhooldusametnik esitada kohtule täiendavaid tõendeid. Samuti ei ole kaitsja rahul sellega, et süüdimõistetut, kelle vabaduse piiramist otsustakse, ei teavitatud määruskaebuse esitamisest ning maakohus tegi lahendi süüdimõistetut ära kuulamata. 6.
3. Tartu Maakohtu 09.10.2020 määrusest ei nähtu, et samas asjas 21.09.2020 määruse tegemisel oleksid olnud arutlusel ka M.U poolt toimepandud kriminaalhooldusnõuete rikkumised, millised edastati kohtule kriminaalhooldaja poolt 21.09.
4. Samuti ei nähtu kohtumäärusest, et M.U-le oli võimaldatud selles osas olla ära kuulatud ja esitada rikkumiste kohta oma vastuväited. Samas nähtub 09.10.2020 kohtumäärusest, et need rikkumised olid kohtule edastatud 21.09.2020 määruse tegemise ajal ja seetõttu 21.09.2020 kohtule teada. Kaebaja leiab, et maakohus tühistas 21.09.2020 kohtumäärus põhjusel, et see Tartu Vangla esindajale ei meeldi, kuivõrd määruskaebus ei sisalda ühtegi uut asjaolu, mis ei olnud kohtule varasemalt teada. Sellega on rikutud kaalutlusõigust. Samas asjas on kohus teinud mingit uut asjaolu ilmnemata kaks vastupidist lahendit. 6.
5. Määruskaebuses leitakse, et isegi kui esineksid formaalsed alused karistuse täitmisele pööramiseks, siis ei sisalda maakohtu määrus kaalutlust ka sellest, miks ei ole võimalik kasutada teisi ettenähtud mõjutusvahendeid süüdimõistetu käitumise muutmiseks. Vangla seisukoht kriminaalhoolduse jätkumise võimatuse kohta ei ole kohtule siduv. Seega ei ole maakohus kaalutlusõigust teostanud. 6.
6. Kõik M.U rikkumised on seotud alkoholi tarvitamisega. Ühiskond riigi tahteavalduse väljendaja kohtuniku isikus peaks tegema kõik selleks, et aidata M.U alkoholisõltuvusest vabaneda. Tegemist on vaidlustatavast kohtumäärusest tulenevalt M.U suhtes esitatud esmakordse kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega katseaja kestel. Juhul, kui kohus pidanuks vajalikuks ettekandele reageerida, oleks piisanud selleks M.U poolt ravile asumise lisakohustuse kinnitamisest. Samaaegselt jääb kohtule ka õigus pikendada isikule määratud katseaega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud argumendid ei too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist. Küll tuleb ringkonnakohtul reageerida maakohtu menetlusõiguse rikkumisele seoses karistuse kandmise aja kindlaksmääramisega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetut oleks võimalik mõjutada muud moodi kui karistuse täitmisele pööramisega. Kuigi kaitsja mõned määruskaebuses toodud argumendid väärivad täiendavat selgitust, ei too need endaga kaasa maakohtu määruse lõppjärelduse muutmist.
8. Ringkonnakohtu hinnangul kaitsja arutlused selles osas, et seadus ei reguleeri piisavalt kriminaalhooldaja erakorralise ettekande läbivaatamist maakohtus, on põhjendamatud. 4 Tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, milline kord tuleneb vastavalt teemast

1. peatüki
2. jaost, käesolevalt täpsemalt §-st 427 ja §-st
3. Küll ei leia ringkonnakohus, et erakorralise ettekande menetlemine erineks tõendite ja seda ka täiendavaid rikkumisi tõendavate lisade esitamisel üldiselt kehtivast korrast n-ö sisulise kriminaalasja arutamisega. Nii tuleneb üldiselt kehtivast korrast, et menetlusosalistel on võimalik esitada täiendavat informatsiooni või uusi tõendeid (arvestades seaduse reservatsioone) kuni kohtukoosseisu nõupidamistuppa suundumiseni. Kui kohus on lahkunud nõupidamistuppa, täiendavaid tõendeid kohtule esitada ei ole võimalik ning kohtul ei ole võimalik neid tõendeid ka vastu võtta. Seega enne erakorralise ettekande lahendamiseks nõupidamistuppa siirdumist on võimalik nii süüdimõistetul kui kriminaalhooldajal esitada täiendavaid tõendeid, millega on võimalik menetlusosalisel tutvuda ja vastuväiteid esitada. Nii tuleneb ka

§ 300

lg-st 3 kui

§ 2962

lg-st 4, et erinevate taotluse ja dokumentide esitamine on seotud kohtu nõupidamistuppa lahkumisega. Küll tulenevalt kaitsja mitteasjakohasest argumentatsioonist, tuleneb, et maakohus on lähtunud 09.10.2020 määrust tehes Tartu Vangla 21.09.2020 esitatud lisadokumentidest. Erakorraline ettekanne esitati maakohtule 05.08.2020, esimene istung toimus 02.09.2020, mil erakorralise ettekande arutamine lükkus edasi, sest isik ei olnud võimeline istungil osalema. Uueks istungi ajaks määrati 21.09.2020 kell 11.

1. Küll on 21.09.2020 kell 09.04, mille registreerimist on kohtuistungisekretär palunud 21.09.2020 kell 09.06, esitanud kriminaalhooldusametnik lisadokumente rikkumiste ja selgituste kohta. Seega, on kriminaalhooldusametnik esitanud dokumendid nõuetekohaselt ning kohtul nendele tuginemine on lubatud. See, et maakohus seda esimesel korral otsustust tehes ei arvestanud, on kohtu kaalutlusviga, mille kõrvaldamiseks on tehtud ka enesekontrollimenetluses määrus. Seega jäävad kaitsja väited selles osas edutuks. Samuti on M.U olnud võimalik esitada selles osas vastuväiteid, sest maakohtu istungil 21.09.2020 käsitleti neid rikkumisi.
2. Ka pole asjakohane kaitsja seisukoht selles osas, et süüdimõistetule ei antud võimalust seisukohti esitada määruskaebuse osas, mille maakohus rahuldas enesekontrollimenetluses.

§ 389reguleerib määruskaebuse läbivaatamist kohtumääruse koostanud kohtus.

Sätte lõike 2 kohaselt kohtumääruse teinud kohtukoosseis vaatab määruskaebuse läbi selle esitamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Tartu Vangla esitas määruskaebuse 06.10.2020 ning enesekontrollimenetluses tehtud määrus kannab kuupäeva 09.10.2020. Sama sätte lõikest 3 tuleneb, et kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab.

§ 389

lg 2 sõnastusest tuleb seega üheselt, et määruskaebus enesekontrollimenetluses vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul selles olukorras süüdimõistetu seisukohtade väljaselgitamine või selle menetlemine istungil ei ole põhjendatud juba ainuüksi sätestatud tähtaegadest lähtuvalt, kuna määruskaebuse läbivaatamiseks on üksnes 5 päeva. Samuti ei saa riivata süüdimõistetu õigused, sest

§ 389

lg-st 3 tulenevalt tuleb kohtul viivitamata teavitada menetlusosalist, kelle huve see puudutab. Selle mittetäitmist ka maakohtule ette heita ei saa. Kui menetlusosaline ei ole rahul maakohtu määrusega, on tal võimalus kasutada kaebemenetlust, millist süüdimõistetu ka käesolevalt teinud on. Seejuures on kaitsja taotlenud maakohtult toimikumaterjalide nähtavaks tegemist e-toimikust, seega on tal olnud võimalus kaebemenetluseks ka vastava materjaliga tutvuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevalt rikkumine tuvastatav. 5

1. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud M.U karistuse täitmisele pööramine ning süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et tema on isik, kellele KarS § 74 lg 4 mõjutusvahenditest on võimalik kohaldada üksnes karistuse täitmisele pööramist. M.U kriminaalhooldus algas 02.06.2020, esimene kohtumine toimus 11.06.2020 ning selle käigus on selgitatud isikule ka kriminaalhoolduse olemust ja sellega kaasnevaid lisakohustusi. Ka alkoholi tarvitamise keeldu on rõhutatud. M.U sai väidetavalt sellest aru ning ta allkirjastas õiguse ja kohustuste dokumendi. Küll ei saa jätkuvalt olla seisukohal, et M.U oleks aru saanud kriminaalhooldusest või sellest, et tema suhtes kehtib alkoholi keeld, see tähendab, et süüdimõistetul peaks olema nulltolerants alkoholi osas. Süüdimõistetu probleemid kriminaalhooldusega algasid juba 02.07.2020, kui kriminaalhooldusalune ei saabunud registreerimisele, kuid teavitas, et tal ei ole võimalik transpordi puudumise tõttu registreerimisele minna. Probleemid jätkusid 03.07.2020, kui kodukülastuse käigus tuvastas kriminaalhooldusametnik süüdimõistetul alkoholijoobe. Sisuliselt ei ole kriminaalhooldus möödunud nõuetekohaselt juba katseaja algusest peale. 03.07.2020 tuvastati süüdimõistetul alkoholijoove, 09.07.2020 ei ilmunud kriminaalhooldusalune registreerimisele ega teavitanud sellest kriminaalhooldajat, 08.07.2020 tuvastas politsei süüdimõistetul joobe, 14.07.2020 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele tulles oli süüdimõistetu alkoholi tarvitanud. Seejuures ei ole süüdimõistetu suutnud anda ühtegi tõsiseltvõetavat või põhjendatud selgitust selle osas, miks ta alkoholi tarvitas, tuues üksnes välja, et ta ei mäleta, miks ta 02.07.2020 registreerimisele ei ilmunud; miks ta 03.07.2020 oli alkoholijoobes. 09.07.2020 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist on süüdimõistetu põhjendanud sellega, et tegemist oli eelmise päeva jäägiga. 08.07.2020 joovet põhjendas Vene jaanipäeva tähistamisega. 11.06.2020 tarvitas alkoholi närvide rahustamiseks ning 09.07.2020 ei tulnud registreerimisele, sest tal ei olnud võimalust liikumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast, et süüdimõistetu ei saa aru kriminaalhooldusest ega ka sellest, et ta ei tohi tarvitada alkoholi. Kaitsja väide justkui kohus peaks tegelema süüdimõistetu alkoholiprobleemiga, on põhjendamatu. Kohus ega kriminaalhooldusametnik ei ole süüdimõistetu „kasvatajad“, süüdimõistetul endal tuleb aru saada, et tegemist on karistusega, mille täitmise edukus sõltub suuresti temast ning temal tuleb teha kõik endast olenev, et oma käitumine kehtiva korra ja nõuetega kooskõlla viia. Väljatoodud selgitused (lk 56-61) on põhjendamatud, ennastõigustavad ning mitteaktsepteeritavad. 03.07.2020 ja 09.07.2020 alkoholi tarvitamise keelu rikkumised on tõendatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga (lk 63-64). 11.06.2020 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on tõendatud kiirabi kaardiga (lk 65) ja 08.07.2020 alkoholi tarvitamise keeld on tõendatud samuti kiirabikaardiga (lk 66) ning joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (lk 68). 14.07.2020 alkoholi tarvitamise keelu kohta on koostatud samuti alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (lk 69). Samuti on kriminaalhooldusametnik teavitanud enne esimese erakorralise ettekande arutamise istungi toimumist 31.08.2020 maakohut sellest, et 28.08.2020 kriminaalhooldusametnikud teostasid hooldusaluse elukohas kontrolli ning M.U tuvastati joove. Rikkumist seletas süüdimõistetu alkoholi tarvitamisega närvide rahustamiseks ja seejärel jälle ravimitega, mis tekitavad joovet. Selles osas on teavitusele lisatud ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (lk 74). Need kriminaalhooldusametniku poolt 31.09.2020 esitatud materjalid on asja juurde võetud kohtuistungiprotokolli kohaselt (lk 75). Kriminaalhooldaja on esitatud tõendid M.U osas ka 21.09.2020 ning tõenditena on lisatud dokumendid selle kohta, et M.U tarvitas alkoholi 09.09.2020, 12.09.2020, 15.09.2020, ning lisaks selgitused rikkumiste kohta (lk 76-83). Kohtuistungi protokolli kohaselt ei nähtu, et maakohus oleks esitatu osas istungil seisukoha võtnud, küll on ka 09.09.2020, 12.09.2020 kui 6 ka 15.09.2020 rikkumisi käsitletud maakohtu istungil sisuliselt ning süüdimõistetu on oma vastuväiteid esitanud. Kuna nende rikkumiste osas oli maakohtu analüüs puudulik, siis täiendas ringkonnakohus seda eelnevaga. 15.09.2020 alkoholi tarvitamise keelu osas on süüdimõistetu välja toonud, et tegemist oli alla promilli joobega ning ta leiab, et nii kui ta midagi nuusutab, siis on kriminaalhooldaja kohe ukse taga. Samuti leiab süüdimõistetu, et kriminaalhooldajal on ükskõik ning peamine on see, et saaks inimese kinni panna. Seejärel asub süüdimõistetu iseloomustama, miks tal ei ole võimalik väidetavalt iga päev kriminaalhooldaja juures käia. Kriminaalhooldaja on selgitanud, et isikud, kes ei allu kontrollile, peavad ka registreerimas käima tihedamalt. Süüdimõistetu toob veel õigustuseks välja, et isegi vanglas antakse narkomaanidele dopingut, naine tahab temast lahku minna, ta on nagu ketikoer ning mingit inimlikkust ei ole. Ka selgitused näitavad, et süüdimõistetu ei saa aru, et tal tuleb täitsa kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on läinud osalise kohustuse täitmise teed, täites seda siis, kui ta seda ise vajalikuks peab. Ka kriminaalhooldusametnik on välja toonud, et süüdimõistetul on pidevalt vabandused, ta ei tee midagi, tarvitab alkoholi kodus natukene ja natukene tarvitamine süüdimõistetu hinnangul ei tee midagi halba, vaid kriminaalhooldaja on ülekohtune. Maakohus on pärast vangla määruskaebusega tutvumist samuti leidnud, et ravi määramine oli ennatlik ja põhjendamatu, millega ringkonnakohus nõustub. Samuti ei pea kohus kuigi usutavaks süüdimõistetu soovi minna ravile. Tal on vabatahtlikult olnud see võimalus kogu aeg, kuid ometi ta ei ole oma käitumises probleemi näinud. Nii tuleneb ka süüdimõistetu maakohtu istungil avaldatust, et ravile on ta nõus minema seetõttu, et ta ei peaks vangi minema, kuid kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu saaks ka reaalselt aru, mida see endast kujutab. Süüdimõistetu näeb oma probleemides süüd kriminaalhooldajal, kes nõuab temalt liiga palju. Kohus sellega nõustuda ei saa, kohustused ja nõuded on määratud kohtuotsusega, mis on süüdimõistetule kohustuslikud, mille täitmise üle kontrolli peab kriminaalhooldusametnik. Kuigi tõesti kriminaalhooldusametniku subjektiivne arvamus, kas kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik või mitte, ei ole määrav, siis käesolevalt kriminaalhoolduse jätkamise võimatusest räägib süüdimõistetu käitumine. Ringkonnakohus asub seisukohale, et süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kohustust ning teda ei ole mõjutanud ka asjaolud, et ta on osa mõistetud karistusest pidanud kandma ära reaalselt vangistuses. Seejuures ei ole süüdimõistetu oma käitumist suutnud korrigeerida õiguskuulekaks ning jätkab alkoholi tarvitamist ka peale erakorralise ettekande arutamise edasilükkamist tulenevalt tema tervislikust seisundist, mille tõttu alkoholi tarvitamine peaks olema välistatud. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks mõne üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Seega ei ole korduvate põhjendamatute rikkumiste puhul määravaks ka asjaolu, et tegemist on süüdimõistetu osas esmakordse erakorralise ettekandega. Käesoleval ajal aga M.U ei saa aru, et ta oleks midagi valesti teinud, kuidas ta peaks nõuetekohaselt nõudeid täitma, vaid õigustab oma rikkumisi põhjendamatute väidetega. Tingimisi karistus on samasugune karistus nagu vangistus, mille nõudeid tuleb täita ja seda mitte oma soovi järgi. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik täiendavate kohustuste määramine, sest täiendavad kohustused on süüdimõistetu puhul ammendunud. Maakohus on 09.10.2020 määruses jõudnud põhjendatult seisukohale, et kohtul ei ole võimalik isikut ravile määrata, sest puudub teadmine ravi võimalikkusest ja vajalikkusest ilma raviarsti ettekirjutuseta. Ka ei tuua määruskaebuses välja, milline lisakohustus muudaks süüdimõistetu käitumist ning aitaks tal täiendavalt kriminaalhooldust 7 nõuetekohaselt läbida. Selleks ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla katseaja pikendamine, sest süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhooldus möödunud nõuetekohaselt isegi mitte kuu aega ning puuduvad igasugused alused seisukohaks, et edasiselt süüdimõistetu on ennast võimeline muutma.
2. Küll on maakohus vääralt kohaldanud menetlusõigust, kui on määranud, et M.U tuleb asuda vangistust kandma pärast määruse jõustumist 5 päeva jooksul, jättes seejuures isegi mainimata, millisesse vanglasse tuleb süüdimõistetul pöörduda. Seega selles osas kuulub maakohtu määrus tühistamisele ning ringkonnakohtul on võimalik tekkinud viga kõrvaldada, märkidest järgmist.

§ 414

lg-te 1 ja 2 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt

§ 414

lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel

§-s 429 sätestatud korras. Käesoleva

§ 414

lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. 12. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§-st 390, § 337 lg 1 p-st 4,

§ 338p-st 3, § 339 lg-st 2, § 341 lg-st 3 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 9.

oktoobri 2020 määruse osas, millega määras kohus kindlaks karistuse kandmisele ilmumise aja, muus osas jätta maakohtu määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhistusi. Määruskaebus jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 8 Aarne Sarjas