← Eesti

1-20-5419/80

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-20-5419

  1. november 2023 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Rustam Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Tartu Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a määrus Rustam Konevskihhi kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit
  4. november 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
  8. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  9. Jätta Rustam Konevskihhi kaitsjale määruskaebemenetluses riigi õigusabi eest määratud tasu 223 eurot 20 senti riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Viru Maakohtu
  11. augusti
  12. a otsusega tunnistati Rustam Konevskihh süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 4231 järgi, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti tema lõplikuks karistuseks 4 aastat 9 kuud ja 3 päeva vangistust ning karistuse kandmise aja alguseks
  13. juuli
  14. Viru Vangla esitas
  15. augustil 2023 Viru Maakohtule materjalid R. Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid süüdimõistetu vabastamist.
  16. Viru Maakohtu
  17. septembri
  18. a määrusega jäeti R. Konevskihh vangistusest vabastamata. Kohus nentis, et vaatamata kinnipeetavat positiivselt iseloomustavatele asjaoludele, nagu kindel elu- ja töökoht, individuaalse täitmiskavaga ettenähtud rehabiliteerivates tegevustes osalemine ja eriala omandamine, ei ole tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik, kuna karistuse eesmärgid ei ole täidetud. R. Konevskihhil on viis kehtivat kriminaalkaristust ja varem on ta pärast vangistusest vabanemist jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on ebaõnnestunud tema allutamine kriminaalhooldusele – ta rikkus kontrollnõudeid ja pani katseajal 1-20-54191-20-5419 toime uued kuriteod, mistõttu kandmata karistus tuli pöörata täitmisele. Ka on R. Konevskihhil kehtiv distsiplinaarkaristus.
  19. Maakohtu määruse vaidlustas R. Konevskihhi kaitsja, kes taotles süüdimõistetu vabastamist.
  20. Tartu Ringkonnakohtu
  21. septembri
  22. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Kolleegium leidis, et maakohus ei teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks, ning märkis, et edulootuse puudumise tõttu jääb määruskaebus läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  23. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas R. Konevskihhi kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja kaitsealuse vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. R. Konevskihhi käitumine karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsed elutingimused toetavad kaitsealuse vabastamist, karistuse eesmärk on saavutatud ja R. Konevskihh ei pane enam kuritegusid toime.
  24. Määruskaebuse vastuses palub prokuratuur jätta kaebuse rahuldamata. Vastuolu määruse resolutiivosa ja põhiosa vahel ei tähenda, et ringkonnakohtu seisukoht ei oleks arusaadav. Ringkonnakohus on põhjendanud, miks maakohtu määrusele esitatud kaebusel ei ole edulootust. Alternatiivselt peab prokuratuur võimalikuks ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja tagastamist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  25. Ringkonnakohtu määruse resolutiivosa ei vasta põhiosa järeldustele, mis tähendab praeguses asjas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg-s 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.
  26. KrMS § 339 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Praegusel juhul jättis ringkonnakohus määruse resolutsioonist nähtuvalt kaitsja määruskaebuse rahuldamata, määruse põhjendavas osas aga selgitas, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus tuleb KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel kui ilmselt põhjendamatu jätta läbi vaatamata. Seega tegi ringkonnakohus sisulise lahendi ilma asja läbi vaatamata ja määruskaebuse väidetele sisuliselt vastamata. Öeldu tingib ringkonnakohtu määruse tühistamise ja kaebuse saatmise uueks arutamiseks samale kohtule. Kuna asja tagastamise ringkonnakohtule põhjustab menetlusõiguse oluline rikkumine, ei käsitle kolleegium määruskaebuse neid väiteid, milles kaitsja seab kahtluse alla R. Konevskihhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise sisulise õiguspärasuse.
  27. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  28. septembri
  29. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  30. Riigikohtu
  31. oktoobri
  32. a määrusega nr 1-20-5419/77 arvati menetluskulude hulka 223 eurot ja 20 senti R. Konevskihhi kaitsjale määruskaebemenetluses määratud riigi õigusabi tasu. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse, tuleb see summa jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.