Obsah (9)

§ 1§ 31§ 22§ 78§ 86§ 33§ 23§ 65§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13006 Tsiviilasi Osaühingu Karveliisa väljakuulutamise

) § 1 mõttes ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku tegevus lõppes

1. a septembris, töölepingud lõpetati
2. oktoobril
3. Võlgnik muutus maksejõuetuks
4. a lõpus, mille peamiseks põhjuseks on elektrihindade ning muude kaupade ja teenuste hindade ning alampalga järsk tõus. Seetõttu tooted kallinesid, kuid ostjate ostujõud vähenes. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Praegu on võlgnikul kohustusi vähemalt 94 717 euro 37 sendi ulatuses, mida võlgnik tunnistab. Teadaoleva vara bilansiliseks väärtuseks on kuni 62 510 eurot 69 senti, kuid hinnanguline turuväärtus võib olla 20 000 euro ulatuses. Nõudeõigused ja tagasinõutav vara teadaolevalt puudub. Tervendamine ei ole võimalik, kuna puuduvad vahendid võlgade tasumiseks, uued kasumlikud lepingud ning töötajad. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. 5.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31

lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (94 717 eurot 37 senti) vara väärtust (20 000 eurot kuni 62 510 eurot 69 senti). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgnikul puuduvad kasumlikud lepingud ja töötajad majandustegevusega jätkamiseks. Kohus, nõustudes ajutise halduriga, peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses (elektrihindade, muude kaupade ja teenuste hindade ning alampalga järsk tõus), kuivõrd tuvastamist ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Õ. , kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

1. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks
2. novembri 2023 kl 11.30 (

§ 78lg 1).

8. Kohus kohustab võlgnikku

§ 86

lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne 3 võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 20. november 2023 kl 11.30. 9. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. 10. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 300 eurot. 11.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

11.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi 30 minutit (tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 12 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 120 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1500 eurot. 11.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 150lg 2).

Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (

§150lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

11.4.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1), s.o 300 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4