← Eesti

3-21-572/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. aprill 2023, Tartu 3-21-572 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla
  2. jaanuari
  3. a tööle määramise käskkirja nr 6-3/22 osaliseks ja
  4. märtsi
  5. a vaideotsuse nr 1-11/63-2 täielikuks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu
  8. veebruari
  9. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  10. mai 2023). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tartu Vangla kinnipeetav X määrati koos teiste kinnipeetavatega vangla
  12. jaanuari
  13. a käskkirjaga nr 6-3/22 majandustööle abitöölisena osalise koormusega. Enne tööle määramist tuvastas arst, et tema tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergel majandustööl.
  14. Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata
  15. märtsi
  16. a vaideotsusega nr 1-11/63-2) esitas X kaebuse, milles palus tööle määramise käskkiri teda puudutavas osas tühistada ning samuti tühistada vaideotsus. Kaebuse kohaselt ei ole tema töövõimelisust arst hinnanud.
  17. Tartu Halduskohtu
  18. veebruari
  19. a otsusega rahuldati kaebus järgmistel põhjendustel. 3.
  20. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p 3 ja lg 3 kohaselt ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. 3.
  21. Kohus ei nõustunud vangla seisukohaga, et vangla võis tugineda arsti
  22. märtsi
  23. a hinnangule. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetava töövõime hindamine on konkreetse haldusmenetluse menetlustoiming ning see on määratletud vastava haldusmenetluse toimumise ajaga. Kui vangla algatas haldusmenetluse kaebaja tööle määramiseks, siis tuli selle raames küsida arsti arvamust kaebaja töövõimelisuse kohta. 3.
  24. Kohus ei näinud õiguslikku alust selleks, et arst teeb omal algatusel haldusmenetluse väliselt menetlustoiminguid, st annab hinnanguid kinnipeetava tööle määramise eesmärgil. Õiguslikku alust ei anna selleks VangS § 52 lg 2, mille järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit. 3.
  25. Ka vangla vanemõde on öelnud, et kaebaja töövõimet ei ole eraldi hinnatud. 3.
  26. Meditsiinitöötajad on vangiregistrisse teinud kandeid kaebaja ajutise tööst vabastamise kohta, kuid tööle asumise korraldusest keeldumise puhul järgneb sellele omaette haldusmenetlus, mille käigus hinnatakse, kas isiku terviseseisund takistab tal ajutiselt töötamist. 3.
  27. Vangla tugines kaebaja tööle määramisel hinnangule, mis anti
  28. märtsil 2020 ehk ligikaudu 10 kuud enne vaidlustatud käskkirja andmist. Alates arsti hinnangust kuni kaebuse esitamiseni pöördus kaebaja korduvalt erinevate terviseprobleemidega arsti poole. Sh vigastas ta oma kätt
  29. a märtsis ning vaevused püsisid veel detsembris 2020 ja jaanuaris 2021, misjärel suunati kaebaja ortopeedi juurde. Kaebaja vabastati tööst
  30. –
  31. juuni ja
  32. –
  33. oktoober
  34. Seega võis kaebaja tervislik seisund olla pärast
  35. märtsi 2020 muutunud. 3.
  36. Vangla tähelepanu oleks pidanud äratama see, et kaebaja oli ligikaudu ühe kuu pikkuse perioodi tööst vabastatud. See oleks pidanud tekitama küsimuse, kas varasem hinnang, mille järgi on kaebaja piiranguteta töövõimeline, on veel sisuliselt õige. 3.
  37. Kohus ei nõustunud ka vangla seisukohaga, et kinnipeetava tööle määramise menetluses puudub vanglal kohustus kinnipeetavat ära kuulata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  38. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 4.
  39. VangS ega ükski teine õigusakt ei määratle täpsemalt, kuidas ning millal täpselt enne kinnipeetava tööle määramist tuleb kinnipeetava töövõimelisus kindlaks teha. 4.
  40. VangS § 52 lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit. Kui kinnipeetava tervises toimuvad muutused, mis takistavad tal tööhõives osalemist, teeb arst selle kohta vangiregistrisse kande. Töövõimet puudutava kande tegemise eelduseks ei ole see, et kinnipeetavat hakatakse lähitulevikus käskkirja alusel tööle vormistama. 4.
  41. Kuna kinnipeetavate tervis on pideva arstliku järelevalve all, siis kajastatakse kinnipeetava tervises toimuvad muutused, mis vähendavad tema võimet tööd teha, operatiivselt vangiregistris. Seetõttu ei ole vajalik, et enne tööle määramise käskkirja andmist hinnataks kinnipeetava töövõimelisust formaalselt uuesti. Kui kinnipeetava tervises ei ole toimunud muutusi, mis vähendaksid tema võimet töötada, ei ole vajalik muuta või üle vaadata varasemalt tema töövõimelisusele antud hinnangut. 4.
  42. Kuna kaebaja töövõimelisust hinnati arsti poolt
  43. märtsil 2020 ning tema tervises ei olnud vahepealsel perioodil muutusi, mis oleks tinginud tema töövõimelisuse ümberhindamise, ei olnud põhjendatud ega vajalik enne käskkirja andmist teda täiendavalt kontrollida. 4.
  44. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja oli vahepealsel perioodil käinud arsti juures ja saanud ka töölt lühiajalise vabastuse (
  45. juunist -
  46. juunini 2020 ja
  47. –
  48. oktoober 2020), ei tähenda veel, et tema töövõime oleks püsivalt langenud. 4.
  49. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse leida, et teda ei võinud vaidlusaluse käskkirja alusel majandusabitööle määrata. 4.
  50. Vangla praktika kohaselt antakse töötamiseks ühekordsed korraldused ja igal üksikjuhul on kinnipeetaval võimalus terviseseisundile viidates korralduse täitmisest keelduda. Seda, kas 2 kinnipeetaval on õigus tervise tõttu tööülesande täitmisest konkreetsel päeval keelduda, kontrollib vangla meditsiinitöötaja vajadusel täiendavalt samal päeval (RKHKo 3-3-1-53-14, p 16). Tervisekaardi kannetest nähtuvalt on kaebaja sellist võimalust kasutanud ning saanud
  51. aastal kahel korral töölt ajutised vabastused. 4.
  52. Ära kuulamata jätmist ei ole peetud määravaks, kui haldus- ega kohtumenetluses pole ilmnenud töötamist välistavaid asjaolusid (3-3-1-44-12, p 11).
  53. X palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.
  54. Kaebaja terviseseisundit pole enne tööle määramise käskkirja andmist kindlaks tehtud. 5.
  55. Kaebajal olid erinevad terviseprobleemid. 5.
  56. Ärakuulamine oli vajalik.
  57. Ringkonnakohtu
  58. jaanuari
  59. a määrusega peatati käesolevas asjas menetlus kuni Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-20-2194 lahendi tegemiseni. Ringkonnakohus selgitas, et asjas nr 3-20-2194 on menetlusosalised samad ning ka põhilised asjaolud, millele nii käesolevas asjas kui ka asjas nr 3-20-2194 tuginesid kaebaja ja halduskohus, on samad (eeskätt pikk ajavahemik tööle määramise ja arsti
  60. märtsi
  61. a otsuse vahel).
  62. Riigikohtu
  63. märtsi
  64. a otsusega haldusasjas nr 3-20-2194 rahuldati Tartu Vangla kassatsioonkaebus ning saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  65. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  66. Nagu eelnevalt viidatud, on sisuliselt sama vaidlust samade poolte vahel lahendanud Riigikohus asjas nr 3-20-
  67. Ainus erinevus asjade vahel on see, et kui käesolevas asjas määrati kaebaja tööle
  68. jaanuari
  69. a käskkirjaga, siis viidatud asjas toimus tööle määramine varem,
  70. oktoobri
  71. a käskkirjaga. Mõlemas asjas tugines vangla tööle määramisel arsti otsustusele, mis pärines
  72. märtsist
  73. Riigikohtu põhilised seisukohad, nii nagu ringkonnakohus neid mõistab, olid järgmised: 9.
  74. VangS § 37 lg-st 3, mille kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst, ei tulene, et töövõimelisus tuleb arsti poolt tuvastada vahetult enne kinnipeetava tööle määramist; 9.
  75. Määravat tähtsust ei ole sellel, kui pikk ajavahemik jääb arsti hinnangu ja tööle määramise käskkirja vahele; 9.
  76. Hinnata tuleb, kas kaebaja väide, et tema tervislik seisund tööle määramise käskkirja andmise ajal ei võimaldanud tal töötada, vastab tõele; 9.
  77. Ka seitsme kuu tagune arsti hinnang võib tõendada kinnipeetava töövõimelisust, kui enne tööle määramise käskkirja andmist ei ole kinnipeetav välja toonud ja vanglale ei ole muul viisil teada saanud asjaolusid, mis viitaksid, et isik pole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Selliste asjaolude väljaselgitamiseks tuleb kinnipeetav enne tööle määramise käskkirja andmist ära kuulata. Ärakuulamise tulemusena võib muuhulgas selguda, et arst peab kinnipeetava töövõimelisust uuesti hindama; 9.
  78. See, et kinnipeetavate tervis on pideva arstliku järelevalve all ja kinnipeetava tervises toimuvad muutused kajastatakse operatiivselt vangiregistris, ei taga täielikult seda, et vanglal oleks tööle määramise käskkirja andmisel kõik kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks vajalikud asjaolud teada; 9.
  79. Kinnipeetava ära kuulamata jätmine ei tähenda, et tema tööle määramise käskkiri tuleb ilmtingimata kehtetuks tunnistada. Ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleb selgitada, kas see võis mõjutada lõpptulemust (Riigikohtu otsuse p-d 10-14). 3 Kokkuvõttes tühistas Riigikohus halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused, millega oli Xi kaebus rahuldatud ning saatis asja uueks lahendamiseks halduskohtule koos juhisega, et asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas tõele vastab kaebaja väide, et tema tervislik seisund tööle määramise käskkirja andmise ajal ei võimaldanud tal töötada. Sealjuures on tagantjärgi võimalik kaebaja töövõimelisust hinnata muuhulgas tema tervisekaardi andmete alusel, kasutades selleks ka arsti abi (otsuse p 15).
  80. Ringkonnakohus on seisukohal, et Riigikohtu seisukohti arvestades ei ole ringkonnakohtul ka käesolevas asjas muud võimalust, kui tühistada halduskohtu otsus ning saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks, arvestades Riigikohtu poolt asjas 3-20-2194 esitatud seisukohti ning juhiseid. Ehkki halduskohtud põhjendasid oma otsuseid käesolevas asjas ja asjas 3-20-2194 mõnevõrra erinevalt, on ka käesolevas asjas halduskohtu poolt esitatud põhjendused vastuolus Riigikohtu eelviidatud seisukohtadega. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks apellatsiooniastme kohtuna ise Riigikohtu juhiseid arvestades asja sisuliselt lahendada. Selliselt toimides lahendaks ringkonnakohus asja sisuliselt esimese kohtuinstantsina, mille tulemusena jääks pooltel vähem võimalusi kohtuotsuse edasikaebamiseks ning põhiseaduse §-s 149 sätestatud kolmeastmeline kohtusüsteem ei toimiks.
  81. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja saadab asja uueks lahendamiseks halduskohtule. Kuna asi saadetakse halduskohtule uueks lahendamiseks, ei jaga ringkonnakohus menetluskulusid. Samas märgib ringkonnakohus, et apellatsiooniastmes ei esitanud pooled menetluskuludokumente, millest nähtuks apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmine. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.