RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-4432 Määruse kuupäev Tartu, 15. november 2023. a Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare Kohtuasi Helen

) §-le 326 viidates, et kuna täitmisteade toimetati võlgnikule kätte

1. veebruaril 2022, mil see pandi tema elukoha aadressil (Vaate tee 19, Tallinn) asuvasse postkasti, möödus kaebuse esitamise tähtaeg
2. veebruaril
3. Kohtutäitur rikkus dokumendi kättetoimetamise korda, sest ta ei üritanud täitmisteadet ja selle lisasid anda võlgnikule isiklikult üle enne
4. veebruari 2022 vähemalt ühel korral. Seetõttu tuleb täitmisteade koos lisadega

§ 307

lg 3 järgi lugeda võlgnikule kätte toimetatuks alates selle tegelikust temani jõudmisest.

1. Nii kohtutäitur kui ka sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu. Kohtutäitur kohaldas õigesti alates
2. jaanuarist 2022 kehtivat

§ 326ja luges põhjendatult dokumendid võlgnikule kätte toimetatuks 4.

veebruaril

1. Kohtutäituri abi käis võlgniku elukohas
2. veebruaril 2022 kell 10.45 eesmärgiga toimetada täitmisteade võlgnikule kätte. Seega proovis kohtutäitur dokumente isikliku üleandmisega kätte toimetada, kuid kuna see ei õnnestunud, oli tal õigus jätta need kohe võlgniku postkasti. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta ei saanud
3. veebruaril 2022 postkastist kirju kätte objektiivsetel põhjustel.
4. Harju Maakohus rahuldas
5. veebruari
6. a määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri
7. märtsi
8. a otsuse ja kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Maakohtu määruse kohaselt ei olnud täidetud

§ 326lg-s 2 sätestatud eeldused § 326 lg 1 kohaldamiseks.

Dokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga on võimalik juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks enne 4. veebruari 2022 üritanud võlgnikule dokumente isiklikult üle anda. Kohus ei tea, mis eesmärgiga läks kohtutäituri kuller võlgniku elukohta ning seda ei ole võimalik tagantjärele tuvastada.

§ 326

lg-t 2 ei saa tõlgendada selliselt, et kohtutäitur võib esmakordsel viibimisel võlgniku elukohas lugeda täidetuks ühe dokumentide üleandmise või kätteandmise katse, kui võlgnik ei asu elukohas. Seega rikkus kohtutäitur dokumentide kättetoimetamise korda. Kuna võlgniku

1. veebruari
2. a e-kirjaga on tõendatud, et ta sai kohtutäituri saadetud dokumendid kätte
3. veebruaril 2022, on võlgniku
4. veebruaril 2022 esitatud kaebus tähtaegne ja kohtutäitur pidanuks selle sisuliselt läbi vaatama.
5. Nii sissenõudja kui ka kohtutäitur esitasid määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Maakohus eksis

§ 326

lg 2 kohaldamisel, kui leidis, et kohtutäitur pidanuks üritama enne dokumentide võlgniku postkasti jätmist veel ühe korra neid võlgnikule kätte toimetada. Kuna kohtutäitur järgis sel ajal kehtinud kättetoimetamise korda, tuleb dokumendid lugeda kättetoimetatuks

1. veebruaril 2022, mil kohtutäitur jättis need võlgniku postkasti.
2. Võlgnik vaidles kaebustele vastu. Kohtutäituril ei olnud põhjust eeldada, et tööpäeval kell 10.45, mil inimesed on eelduslikult tööl ja lapsed koolis, õnnestub dokumendid võlgnikule või tema pereliikmele kätte toimetada. Kohtutäitur ei ole selgitanud, miks valiti täitmisteate kättetoimetamiseks just vaidlusalune viis ja aeg, kui võis arvata, et võlgnik või tema pereliikmed ei viibi kodus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 2

§ 326

lg 2 muutmise eesmärk mh tõhustada dokumentide kättetoimetamist menetlusosalistele. Selle tulemusena ei saa aga dokumentide eluruumis üleandmise katse muutuda pelgalt formaalsuseks. Ka viidatud seletuskirjas on leitud, et menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti jätmisega peaks olema jätkuvalt üks viimane menetlusdokumentide kättetoimetamise viis ning kohtul on võimalik anda postiteenuse osutajale konkreetsemad suunised menetlusdokumentide tõhusamaks kättetoimetamiseks. Praegusel juhul ei andnud kohtutäitur dokumentide tõhusaks kättetoimetamiseks kullerile piisavaid juhiseid (nt toimetada dokumendid võlgnikule isiklikult kätte töövälisel ajal), kuna võis eeldada, et võlgnik käib tööl. Sellest, et

§ 309

lg 1 järgi võib isikule toimetada menetlusdokumendi kätte igal ajal (mh öösel või nädalavahetusel), ei saa järeldada, et kättetoimetamiseks ei tule asjaolusid arvestades valida otstarbekat aega. Seega on õige maakohtu järeldus, et täitmisteade koos lisadega tuleb lugeda

§ 307alusel võlgnikule kättetoimetatuks 8.

veebruaril 2022 ning võlgniku

1. veebruari
2. a kaebus oli tähtaegne ja tuleb sisuliselt läbi vaadata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega võlgniku kaebus rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks maa- või ringkonnakohtule. Kohtud kohaldasid valesti

§ 326

lg-d 1 ja 2 ning

§ 309

, sest menetlusdokumentide kättetoimetamiseks postkasti panekuga piisas, et kohtutäitur üritas neid isiklikult üle anda 4. veebruaril 2022.

§ 326

ei näe ette kättetoimetamise kellaaja, nädalapäeva või isiku võimaliku töögraafikuga seotud lisaeeldusi.

§ 309

lg 1 järgi võib dokumendi toimetada isikule kätte iga päev mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Kohtud lähtusid valest eeldusest, et dokumendi võib jätta postkasti teisel, hilisemal kuupäeval, kui toimus isikliku kättetoimetamise katse. Enne 31. detsembrit 2021 kehtinud

§ 326lg 1 võimaldas jätta dokumendi postkasti pärast kahte kättetoimetamiskatset.

Seega võis dokumendi jätta postkasti kohe pärast teist katset. Eeltoodut kinnitab ka varasem kohtupraktika. Alates

1. jaanuarist 2022 kehtiv regulatsioon lubab dokumendi jätta postkasti kohe pärast ühte ebaõnnestunud isiklikku kättetoimetamist.
2. Võlgnik palub jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701lg 3 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Kohtutäituri määruskaebus rahuldatakse. 3

§ 326(täitemenetluse seadustiku § 10 lg 2).

Maakohus leidis, et

§ 326

lg 2 ei võimalda jätta dokumente saaja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti esmakordse dokumentide kättetoimetamise katse ebaõnnestumisel saaja eluruumis. Ringkonnakohtu seisukoha järgi rikkus kohtutäitur

§ 326

lg-s 2 sätestatud dokumentide kättetoimetamise korda sellega, et ei andnud menetlusdokumentide tõhusaks kättetoimetamiseks kullerile piisavaid juhiseid, kuna võis eeldada, et võlgnik käib tööl. Kolleegium ei nõustu kohtute tõlgendustega. 11.

§ 309

järgi võib menetlusdokumendi isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Enne 1. jaanuari 2022. a kehtinud

§ 326

lg 2 võimaldas toimetada menetlusdokumendi kätte saaja postkasti panemisega üksnes juhul, kui dokumenti oli proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ning dokumenti ei olnud võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Seega oli võimalik jätta menetlusdokumendid saaja postkasti pärast kaht kättetoimetamiskatset, sh võis dokumendid panna postkasti samal kuupäeval kohe, kui toimus vähemalt teine ebaõnnestunud isiklikult kättetoimetamise katse (vt ka RKTKo 06.05.2022, 2-20-8668, p 15). 1. jaanuaril 2022 jõustunud

§ 326

lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi toimetada kätte saaja postkasti panemisega üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Seega muudeti

§ 326

lg-t 2 selliselt, et menetlusdokumenti on võimalik kätte toimetada postkasti jätmisega juba esimese kättetoimetamiskatse järel. Seadusandja tahet muuta kättetoimetamise katsete eeldused paindlikumaks kinnitab ringkonnakohtu viidatud seaduse eelnõu seletuskiri (443 SE seletuskiri, lk 21).

§ 309

, § 326 ega ükski muu säte ei reguleeri menetlusdokumendi kättetoimetamist postkasti panekuga täpsemalt. Seega ei ole menetlusdokumentide kättetoimetajal mh kohustust üritada dokumente saaja elu- või äriruumis isiklikult üle anda kindlatel nädalapäevadel või kellaaegadel või arvestada kättetoimetamisel saaja võimalike töökohustuste, eluviiside vms asjaoludega. Eeltoodu ei välista siiski kohtu või muu kättetoimetaja, nt kohtutäituri õigust anda postiteenuse osutajale või kullerile menetlusdokumentide tõhusamaks kättetoimetamiseks konkreetsemaid suuniseid. Kuivõrd kohtutäitur ei rikkunud tuvastatud asjaolude alusel

§-s 326 sätestatud kättetoimetamise reegleid, tuleb kohtute määrused tühistada ning jätta uue määrusega võlgniku kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. 12. Asja menetlus lõpeb Riigikohtus, mistõttu jagab kolleegium

§ 173lg 3 esimese lause järgi ka asja menetluskulud.

Võlgniku kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõigi kohtuastmete menetluskulud

§ 172lg 1 alusel tema kanda.

Praeguses asjas ei ole alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt ka RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). 4

§ 177lg 2 järgi kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselet) 5