Obsah (7)

§ 12§ 15§ 16§ 2§ 56§ 57§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2023, Rakvere Väärteoasja number 4-23-2374 (2590,23,001882) Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Andrus Keskü

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Andrus Kesküla poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 16) nähtub, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M-W M teostas riikliku järelevalve korras Andrus Kesküla poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 19.06.2023 kell 17.

1. Mõõtmise koht: Tapa vald Sauvälja k. Uudeküla - Väike-Maarja mnt
2. km, sõidu suund: Uudeküla. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 70 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit: Stalker DSR 2X nr DP009666, antennid KC030769 ja KR009123, tabloo DI
3. Seadme testid 19.06.2023 kell 07.15, seade töökorras. Seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht – asulaväline tee; nähtavus – hea; valgustus – valgeaeg; ilmastik – sademeteta; teeolud – kuiv; teekate – kattega tee; sõiduradade arv 1+1 – kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht: seistes, paremal teepeenral. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: statsionaarselt. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus: 1 sõidurajal, pärisuunalisel, lähenes patrullautole, liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli: ühtlane. Kiirusmõõturi lugem 107 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 70 km/h. Lõplik mõõtetulemus 103 km/h. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel 0 km/h. Ületatut mitte vähem kui 33 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Menetlusalune isik allkirjastas kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Tunnistaja D L ütlustest (tl 17) nähtub, et ta oli 19.06.2023 patrullis koos patrullpolitseinik MW Miga ning nad teostasid liiklusjärelevalvet. Uudeküla - Väike-Maarja mnt
4. km-l mõõtsid nad kiirust seisvast patrullsõidukist. Kella 17.26 paiku lähenes tagantpoolt sõiduk, mille kiiruseks näitas kiirusmõõtur näitu 107 km/h. Patrullpolitseinik M.-W. M andis sõidukile peatumismärguande sini-punaste vilkuritega. Sõiduk peatus Järva-Jaani – Tamsalu - Kullenga mnt
5. km-l. Sõidukiks oli xxxx reg nr xxxx, mida juhtis Andrus Kesküla. Antud teelõigul lubatud suurim kiirus on 70 km/h. Sõiduk liikus Tamsalu suunas. Menetlusaluse isiku Andrus Kesküla ütlustest (tl 18) nähtub, et ta juhtis 19.06.2023 sõidukit xxxx reg nr xxxx ning ületas Uudeküla - Väike-Maarja tee
6. km-l, alas kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h, lubatud sõidukiirust. Ta teab, et ta ei tohi algaja juhina sõita kiiremini kui 90 km/h. Kahetseb tegu. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik Andrus Kesküla rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Andrus Kesküla toime otsese tahtlusega, sest tema ütlustest nähtub, et ta oli teadlik piirkiiruset 70 km/h antud teelõigul. Seega pidi Andrus Kesküla teadma, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 107 km/h +/- 4 km/h teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönma seda. Seega on täidetud ka LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 6 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Andrus Kesküla.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Andrus Kesküla puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Andrus Kesküla süü on keskmisest suurem – kiirust on ületatud 33 km/h, mis on suurem kui LS § 227 lõikes 2 nimetatu (21-40 km/h) keskmine määr. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud Andrus Keskülale karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Andrus Kesküla karistust kergendavateks asjaoludeks on

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest (tl 21) nähtub, et menetlusalusel isikul Andrus Keskülal on 2 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas üks neist lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. 01.02.2023 karistati teda Rakvere politseijaoskonna poolt LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Karistus on täidetud 16.02.

1. 10.06.2023 karistati teda Jõhvi politseijaoskonna poolt LS § 218 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Karistus on täidetud 07.07.
2. Eeltoodust nähtub küll, et menetlusalune isik on tasunud talle määratud rahatrahvid, kuid arvestades seda, et eelmine analoogne rikkumine LS § 227 lg 2 järgi oli toime pandud 01.02.2023 ning käesolevalt heidetakse isikule ette taas LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemist 19.06.2023, siis võib järeldada, et eelnevalt menetlusalusele isikule lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratud karistus rahatrahvi näol, ei omanud piisavat eripreventiivset mõju tema käitumisele. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega ning arvestades, et isik on lühikese ajaperioodi vältel kahel korral ületanud lubatud suurimat sõidukiirust, omades ise esmast juhiluba ehk olles algaja autojuht, siis oli põhjendatud kohaldada sel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule Andrus Keskülale põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks määrates, arvestanud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest. LS § 227 lõike 2 kohaselt on menetlusalusele isikule võimalik kohaldada põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-17 p-s 17 märkinud, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks 7 juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see mõistetavalt nii ei ole, sest

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võib juhtimisõiguse ära võtta kuni kuueks kuuks, siis jääb menetlusalusele isikule Andrus Keskülale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks – alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus seoses tööülesannetega ei saa olla aluseks karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmisel, sest isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, mitte lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 227 lg 2 alusel Andrus Keskülale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks – vastab isiku süüle, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 11.07.2023 otsuse väärteoasjas nr: 2590,23,001882 muutmata ja Andrus Kesküla kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 8