← Eesti

2-23-118188/8

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-118188 Kohtuasi R. U.i hagiavaldus A.

§ 101järgses miinimummääras.

MENETLUSE KÄIK 2. Viru Maakohus võttis 19.06.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 22.07.2023 postkasti jätmisega, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

(4)
  1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  2. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja ei kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.
  3. A. U. on R. U.i isa. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Lähtudes

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 5.1 Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,87 eurot (alates 01.04.2023.a.), mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  2. aprillil. Keskmine brutopalk
  3. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2022.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot 5.2

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ehk alates 20.12.

  1. Hagiavaldus on esitatud 14.06.
  2. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et oleks viidatud ajavahemikul lapse ülalpidamist materiaalselt toetanud. Ajavahemiku 20.12.2022 - 31.03.2023 eest kujuneb

§ 101järgne elatisemakse arvestus järgmiselt: 3

(4)-

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,20 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta (2021.a) kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209.20 + 46,44 =255,64 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta kuni 31.12.2022 60 eurot; alates 01.01.2023 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk detsembri 2022 eest 255,64 - 30=225,64 ja alates 01.01.2023 255,64 – 40 =215,64 eurot Tagasiulatuva aja 20.12.2022-13.06.2023.a eest tuleb kostjal elatist maksta kokku 1360, 38 eurot: - detsembri 2022.a 11 päeva eest 80 eurot, - 01.01.2023-01.04.2023 3 x 215,64 = 646,92 eurot; - 01.04.2023-31.05.2023 2 x 260,33 = 520,66 eurot; - juuni 2023.a. 13 päeva eest 112,80 eurot 31.05.2023.a

  1. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.