Obsah (6)

§ 41§ 40§ 29§ 35§ 34§ 12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-22 Tsiviilasi Ark

§ 41

lõigetega 1 ja 4, millest tuleneb puudutatud isikule kohustus kehtestada majanduskava, milles on arvestatud menetluskuludega; TsMS § 457 lõikega 1 ja TsMS § 463 lõikega 2, millest tuleneb kohustus hüvitada avaldajale tsiviilasjades välja mõistetud menetluskulud;

§ 40

lõigetega 1 ja 3, mille mõtte kohaselt ei pea korteriomanik hüvitama korteriühistule osa menetluskuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad või mida korteriühistu peab hüvitama korteriomanikule.

1. Puudutud isik vaidles avaldusele vastu.
2. detsembri 2022 üldkoosolekul kinnitatud majanduskavas vabastati avaldaja menetluskulude maksete tegemisest. Oluline on vaadata
3. novembri 2022 ja
4. detsembri 2022 otsuseid kogumis. Avaldajale oli
5. detsembri 2022 otsus teada, seega ei olnud tal alust kohtusse pöörduda. Avaldaja ei ole osalenud ühistu rahaliste vahendite kogumises, mistõttu jäävad arusaamatuks väited remondifondi panustamisse. Avaldaja ei tasunud remondifondi makseid ajani, mil
6. a sügisel vahetus KÜ juhatus ja haldusteenusepakkujaks valiti Ellington OÜ. Sellega kadusid avaldajale soodsad tingimused ning ta hakkas oma huvide kaitsmiseks juhatust survestama ja algatama kohtuasju endale soodsate tingimuste taastamiseks. Avaldajat ei huvita tegelikult menetluskulude tagasi saamine, vaidluse põhjuseks on soov allutada puudutatud isik enda kontrollile. Puudutatud isik hüvitas avaldajale menetluskulud juba
7. septembril 2021 (2090 eurot) ja
8. novembril 2021 (1650 eurot). MAAKOHTU MÄÄRUS
9. Tartu Maakohus jättis
10. juuli 2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks 579,15 eurot menetluskulude katteks ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle 2 vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Vaidlustatud otsuse hindamisel tuleb arvestada päevakorra punkti, mille raames otsus tehti. Korteriomanike
11. novembri 2022 korduskoosoleku protokollist nähtuvalt oli päevakorra punktiks 1 tsiviilasjades nr 2-20-18609 ja 2-21-4456 ühistu kanda jäänud kohtukulude küsimus ja nende jaotus ühistu liikmete vahel. Koosoleku juhataja selgitas, et puudutatud isik tasus väljamõistetud kohtukulud remondifondist, et ei tekiks lisakulusid viivise näol. Tehti järgmised ettepanekud: a) jääb nii, et kohtukulud on makstud remondifondist ja eraldi selleks raha ei korjata või b) korjatakse eraldi raha kohtukulude katteks (Arkaadia Haldus jääb siis kogumisest välja). Võeti vastu otsus jätta ühistu kanda jäänud kohtukulud täies ulatuses korteriühistu kanda. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et praegusel juhul oleks otsuse tühisus tagajärjena seaduses otse sätestatud või et koosoleku kokkukutsumisel (

§ 29lg 1) või otsuse vastuvõtmisel oleks oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda.

Maakohus ei leidnud, et otsus rikuks avaldaja kui kohtuasjades tekkinud ja välja mõistetud menetluskulusid nõudva võlausaldaja kaitseks kehtestatud sätteid või TsMS-st tulenevat menetluskulude kandmise korda. TsMS-i alusel jaotab ja määrab kohus kindlaks menetluskulud konkreetses menetluses selle osaliste, praegusel juhul avaldaja ja puudutatud isiku vahel. Kas ja millises ulatuses osaleb avaldaja menetluskulude kandmises ühistu liikmena, puudutab korteriomanike ja KÜ omavahelisi suhteid, mida reguleerib eelkõige

. Samuti ei ole otsus vastuolus heade kommetega. Riigikohus on selgitanud, et heade kommete vastane on selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid, nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel (vt Riigikohtu 05.06.2019 otsus kohtuasjas nr 2-16-19017, p 26). Häid kombeid seostatakse eelkõige moraali ja õiglusega – kõik mis on ebamoraalne ja ebaõiglane, on ühtlasi ka heade kommete vastane (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Saare, K. Sein. Tartu 2023, lk 442; TsÜS 2023). Riigikohus on seisukohal, et õigusabikulude, mida kostjad peaksid kohtuvaidluste kaotamise korral hagejale nagunii hüvitama või mis jääksid hageja kanda, kui kostjad kohtuvaidlused võidavad, nõudmine kostjatelt korteriühistu majandamiskulude raames oleks vastuolus [kuni 31.12.2017 kehtinud] korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõigetega 1 ja

1. Nende sätete mõtte kohaselt ei pea korteriomanik hüvitama korteriühistule osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad. Juhul kui kosjad kõnealused kohtuvaidlused võidavad, oleks ebaõiglane ja KOS § 13 lg-te 1 ja 2 mõtte vastane, kui nad peaksid siiski osa võtma hageja õigusabikulude kandmisest muul viisil, st hagejale hageja liikmena majandamiskulude makseid tehes (vt Riigikohtu 06.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-89-13, p 14). Samad põhimõtted kehtivad ka käesoleval ajal ning oleks ebaõiglane, kui avaldaja peaks KÜ liikmena võtma osa selliste menetluskulude kandmisest.
2. novembri 2022 koosoleku protokolli päevakorra p-st 1 järeldub, et otsusega kiideti heaks avaldaja ja ühistu vahelise vaidlusega seondunud menetluskulude kandmine remondifondi arvel ega nähtud ette selleks eraldi raha kogumist. Iseenesest on selline otsus

§ 35järgi võimalik ja lubatud ega ole heade kommetega vastuolus.

Otsusest ei tulene, et avaldaja osaleb lõpptulemusena igal juhul menetluskulude kandmises. Avaldaja osalemine menetluskulude kandmises ühistu liikmena on võimalik välistada ka muul viisil kui teistelt korteriomanikelt 3 eraldi sihtotstarbelist raha kogudes. Nt on võimalik otsustada, et vajalikus ulatuses vähendatakse teatud perioodiks avaldaja tasutavaid majandamiskulude makseid, või tasaarvestatakse ühistu võimalikke nõudeid avaldaja vastu. Puudutatud isiku väitel ei tasunud avaldaja kuni

1. a sügiseni remondifondi makseid ega osalenud kuni
2. a jaanuarini majandamiskulude tasumises. Esitatust ei nähtu, et avaldajalt oleks nimetatud makseid nõutud ja nende võimalikku põhjendamatut tasumata jätmist menetluskulude kandmise lahendamisel arvestatud. Puudutatud isiku väited avaldaja kohtusse pöördumise võimalike tegelike eesmärkide kohta ei ole antud vaidluses asjakohased ega välistaks ka tegelikkusele vastavuse korral otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, kui esineksid vastavad alused. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus on vaidlustatud määrusele jätnud hinnangu andmata ja on hinnanud hoopis
4. detsembri 2022 üldkoosoleku otsust. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et kõik menetluskulud olid korteriühistu poolt juba makstud kõigi korteriomanike ühiste rahaliste vahendite arvelt enne
5. novembri 2022 otsust ning
6. novembri 2022 otsusega otsustati see nii jätta. Vaidlustatud otsus oli tehtud möödunud toimingu kinnitamiseks, mitte suunatud tulevaste toimingute tegemiseks.
7. detsembri 2022 otsusega kinnitatud majanduskavas on küll ette nähtud avaldaja remondifondi maksete osaline vähendamine
8. aastal seoses menetluskuludega, mis sisult läheb vastuollu vaidlustatud otsusega, kuid
9. detsembri 2022 otsusest ei tulene ühtegi asjaolu, mis muudaks
10. novembri 2022 otsust õiguspäraseks.
11. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 21 ja TsMS § 659 alusel muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jäetakse rahuldamata.
13. Maakohus on leidnud õigesti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus ei ole TsÜS § 38 lõike 2 ega MTÜS § 241 kohaselt tühine vastuolu tõttu heade kommetega ega muul põhjusel ega kehtetuks tunnistatav TsÜS § 38 lõike 1 ja MTÜS § 24 lõike 1 alusel. Üldkoosoleku otsus jätta menetluskulud korteriühistu kanda kordab kohtulahendites otsustatud menetluskulude jaotust ning see ei saa iseenesest olla vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole otsus vastuolus seadusega.
14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et avaldaja ja puudutatud isiku (korteriühistu) vahel esineb võlasuhe, mis tekkis menetluskulusid kindlaksmääranud kohtulahenditest TsMS § 175 lõike 1 alusel (väline võlasuhe). Korteriühistu võib välises võlasuhtes olla ise kohustatud isikuks või vahendada teise isiku nõuet

§ 34lg 1 alusel.

Praegusel juhul on korteriühistu ise kohustatud isikuks, kuna temalt on menetluskulud jõustunud kohtulahenditega välja mõistetud. Kui korteriühistu on võlasuhtes teise isikuga ise kulusid kandma kohustatud isikuks, on see 4 majandamiskulu

§ 40

mõttes ning see tuleb jagada ühistu ja kõigi korteriomanike vahelises suhtes (sisesuhe)

§ 40lõike 1 alusel reeglina vastavalt kaasomandi osa suurusele.

Teistsugune oleks olukord siis, kui ühistu ei oleks ise välisuhtes kohustatud isikuks, vaid vahendaks teise isiku nõuet korteriomanike vastu (nt

§ 12

lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 kohaselt korteriomaniku eriomandi esemele kaasomandi osast tulenenud kahju korral, kui see pole ühegi isiku kohustuse rikkumise tagajärg, vt ka RKTKm 2-18-13649, p 18; 2-19-9500, p 16). Sellisel juhul vahendab ühistu kahju kandnud isiku nõuet (nõue esitatakse ühistu kaudu) ning korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue korteriomanike vastu (vt RKTKm 2-19-9500, p 16). Viimasel juhul ei oleks tegu ühistu kohustusega ega kuludega, mida ühistu peab ise kandma (majandamiskuludega), ning tagasinõuet ei jaotataks korteriomanike vahelises suhtes

§ 40

lõike 1 alusel, vaid esitatakse see omanikele VÕS § 137 lõike 2 järgi solidaarselt. Sellist olukorda praeguses tsiviilasjas ei esine ning ebaõiged on avaldaja väited, et vaidluses korteriomanikega peaksid kulusid kandma teised omanikud. 9. Ühistu enda kohustusi (nt ühistu jooksvaid kulusid, samuti menetluskulusid) peavad rahastama majanduskava alusel

§ 40

lg 1 ja

§ 40lg 1 järgi korteriomanikud.

Väline võlasuhe avaldaja ja puudutatud isiku vahel on lõppenud VÕS § 186 p-i 1 alusel täitmisega (puudutatud isik on menetluskulud avaldajale tasunud). Kuna ühistu on tasunud menetluskulud enda rahaliste vahendite arvel, ei pea ühistu tingimata kehtestama erakorralist majandamiskava

§ 41lg 4 alusel.

Üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel ei saa avaldaja ka nõuda majanduskava kehtestamist. Kuna avaldaja selgitustest nähtub, et menetluskulud tasuti ühistu liikmete varasemalt tehtud muudest maksetest, on kulud tasutud nii, nagu oleks tulnud need jaotada ka üldreegli (

§ 40lg 1) kohaselt.

Kuna tegu on ühistu enese, mitte korteriomanike kohustusega, ei saa seda ühistu liikmete vahel jagada solidaarvastutuse põhimõtetel VÕS § 137 lõike 2 järgi, arvestades vastutuse jagunemist. Võttes arvesse eeltoodut, ei ole otsus vastuolus seadusega ega kehtetuks tunnistatav TsÜS § 38 lõike 1 alusel. 10. Kuna avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulud on juba tasutud olemasolevate ühistu rahaliste vahendite arvel, ei ole ühistu vaidlustatud otsusega küsinud avaldajalt raha menetluskulude tasumiseks. Kui ühistu täidab enda kohustuse teise omaniku ees talle kuuluva raha või vara arvel (nt kogutud remondifondist, reservkapitalist), ei ole tegu olukorraga, kus ühistu nõuab korteriomanikult menetluskulude hüvitamist. Ringkonnakohus ei saa üldkoosoleku otsuse tühistamise tuvastamise või kehtetuks tunnistamise vaidluse raames anda hinnangut, kas korteriomanik võib keelduda

§ 40

lõike 3 alusel kandmast kulusid, mille nõudmine oleks temalt vastuolus hea usu põhimõttega. See küsimus ei oleks ka asjakohane, kuivõrd ühistu ei nõua avaldajalt menetluskulude tasumist. Ringkonnakohus märgib, et asja lahendamisel ei saa otsesõnu kohaldada

1. a Riigikohtu lahendit (Riigikohtu 06.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-89-13, p 14), kuna vahepeal on kehtestatud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
2. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lõike 1 alusel avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5