4-23-2906 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2023, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2906 (233023002456) Kohtunik Mari-Liis Avikson Me

) § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8-ks kuuks muutmata. Aleksandr Savinov peab liiklusseaduse § 127 kohaselt 5 (viie) tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Kui ta jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovi avaldamisel on motiveeritud kohtuotsus kätte saadav hiljemalt 13. oktoobril 2023. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Kohtuvälise menetleja kaevatav otsus 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Tatjana Loginova 22.08.2023 otsusega väärteoasjas nr 2330,23,002456 karistati Aleksandr Savinovi juhindudes KarS § 56 lõikest 1

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks.

1. Eeltoodud otsuse kohaselt on Andrei Pauljukaitis koostanud 23.07.2023 väärteoprotokolli, mille kohaselt 23.07.2023 kell 16:11 Siivertsi kalmistul, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas juhtis Aleksandr Savinov mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg/L. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,36 mg/L +/- 0,05 mg/L. Selle otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega: HM sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; tõendusliku alkomeetri väljatrükk; KorS § 38 videosalvestis; VtM menetlusaluse isiku Savinov ülekuulamise protokoll 23.07.2023 ja VtM tunnistaja V J ülekuulamise protokoll 23.07.
2. Antud väärtegu on kvalifitseeritud järgmiselt: lubatud alkoholipiirmäära ületamine, rikutud õigusnorm –

§ 69

lg 3, väärteo kvalifikatsioon –

§ 224lg 2.

Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Menetlusalune isik väidab, et ta ei teadnud, et ta on ebakaine. Antud väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning liiklusjärelevalve korras tehtud videosalvestisega. Fakti, et Aleksandr Savinov juhtis otsuses nimetatud ajal mootorsõidukit kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll, milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. 3.

§ 224

lg-ga 2 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse, sh lisakaristuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada põhikaristusena nii rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (kuni 12 kuuni). Samuti saab sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldada kolmest kuust kuni üheksa kuuni esmakordse rikkumise puhul või kuni 12 kuuni korduva teo puhul. Karistuse määramisel tuleb eelkõige lähtuda süü suurusest ja eripreventiivsetest kaalutlustest, st milline karistus oleks konkreetsel juhul mõjus ja kohane. Selline rikkumine on tõsine, sest joobeseisundis on reaktsioonikiirus ja arusaam ümber toimuvast tugevalt häiritud, mis teeb võimatuks ära hoida võimalikke tagajärgi, kui teel tekib ootamatu olukord või ilmub ootamatult takistus. Sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et süü suurust mõjutab oluliselt ka väärteo toimepanemise aeg ja koht. 4. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud liiklusalase rikkumise eest, mis oli toimepandud 24.12.2022

§ 224lg 2 järgi ning karistuseks oli juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks.

Eelmised rahatrahvid ei ole makstud, isik jätkuvalt eksib eeskirjade vastu. Karistuse määramisel menetleja arvestab asjaoludega, et isik tunnistab oma süüd, kuid ka arvestab asjaoludega, et tegemist on raske liiklusalase väärteoga ning sellega, et isik ei tööta ja ei oma püsivat sissetulekut. Lähtudes antud asjaoludest leiab menetleja, et antud juhul on põhjendatud karistus juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. 2

§ 224

lg 2 mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. See tähendab, et

§ 224

lg 2 sanktsioon näeb ette karistustena kolm kuni kolmsada trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega antud paragrahvi sanktsioon näeb ette alternatiivseid karistusliike: trahv, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. See tähendab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohustuslik karistus.

1. Kaebuse esitaja toob välja, et ta kahetseb tehtut siiralt, saab aru juhiloa äravõtmise tõsistest tagajärgedest, aga ka kõikide tööotsinguga seotud raskustest juhul, kui juhiluba ära võetakse. Ta on ju perekonna ainus toitja. Käesoleval ajal on ta firma M OÜ juhatuse liige. Samas firmas on tal kaks ametikohta – projektijuht ja raamatupidaja. Firma asjus on igapäevaselt vaja juhtida mootorsõidukit nii selleks, et teha ärisõite nii ka tööliste, materjalide, tööriistade transportimiseks. Peale selle tegeleb firma autode hulgi- ja jaemüügiga ja tegeleb elektripaigaldustöödega. Käesoleval ajal osaleb firma tema isikus riigi erinevates osades asuvates neljas projektis – Ida Virumaast Harjumaani. Praegusel firma arenguetapil on vaja kõrget ärilist aktiivsust, mis on seotud igapäevaste sõitudega kogu Eestis. Ta ei pannud rikkumist toime ettekavatsetult. Ta palub väga temalt juhiluba mitte ära võtta. Kohaldada tema suhtes trahvi, mille suuruse jätab kohtu otsustada. Ta peab igapäevaselt päeva jooksul erinevatel objektidel käima, viies töötajad objektidele, täites koordinaatori, korraldaja ja täitja rolli, tehes koostööd tellijatega, tarnijatega ja töötajatega. Peale selle palub ta karistuse määramisel arvesse võtta alkoholijoobe kerget astet, mis oli vaid veidi kõrgem kui alkoholijoobe alampiir. 23.07.2023 näitas tema isiklik alkomeeter enne rooli istumist, et alkoholijoovet polnud. Just seetõttu juhtis ta autot, kuna oli veendunud, et on kaine. Seda enam, et kanget alkoholi ta ei tarvita ning 22.07.2023 õhtul jõi ta ainult õlut. Ta ei ole arvel psühhiaatri ega narkoloogi juures. Tal pole halbu harjumusi. Teda pole varem kunagi kriminaalvastutusele võetud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad täielikult. On olemas karistust kergendavad asjaolud – puhtsüdamlik kahetsus ja süü täielik omaksvõtmine. III Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht esitatud kaebuse kohta
2. 19.09.2023 saabus Viru Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles kohtuvälise menetleja esindaja teatab, et on nõus väärteoasja nr 4-23-2906 lahendamisega kirjalikus menetluses. Olles tutvunud Aleksandr Savinovi kaebusega, leidis kohtuväline menetleja, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isik, kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigus, peab olema teadlik nii liiklusseadusega kehtestatud nõuetest kui ka nende nõuete rikkumisega kaasnevatest sanktsioonidest. 3

§ 224lg 2 alusel.

Viimati karistati kaebajat

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kõnealune otsus jõustus 21.03.2023 ning karistuse täitmise kuupäev oli 21.07.2023. Vaid 2 päeva pärast juhtimisõiguse taastumist istus kaebaja taas lubatud alkoholipiirmäära ületatuna sõiduki rooli. Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab see kaebaja absoluutselt ükskõikset suhtumist kaasliiklejatesse ja kehtivasse õiguskorda, aga ka seda, et juhtimisõiguse äravõtmine niivõrd lühikeseks ajaks pole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Kaebaja suhtumist näitab ilmekalt ka asjaolu, et väärteoasjas nr 2330,21,003057

§ 227

lg 2 rikkumise eest 12.08.2021 määratud rahatrahv on siiani maksmata ning ka täitemenetlus pole soovitud tulemusi andnud.

1. Kuivõrd kaebaja on ka ise viidanud sellele, et ta töötab lausa mitmel ametikohal ning kõigi eelduste kohaselt saab ta selle eest ka tasu, siis võib trahvi tasumisest kõrvalehoidumist pidada tema teadlikuks otsuseks, mis tõestab taaskord tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ning suurendab temas karistamatuse tunnet. Oma kaebuses palub Aleksandr Savinov temalt juhtimisõigust mitte ära võtta ning kohaldada tema suhtes hoopis rahatrahvi. Antud palve on eelkirjeldatud asjaolusid arvestades täiesti põhjendamatu ning vaid süvendab kaebaja karistamatuse tunnet, kuivõrd eelnevalt kahes analoogses väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusi on kohus juba vähendanud.
2. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebaja leidnud süstemaatilises kohtusse pöördumises viisi, kuidas politsei määratud karistusi vähendada. Lisaks sellele palub kaebaja karistuse määramisel arvesse võtta alkoholijoobe kerget astet, mis oli vaid veidi kõrgem kui alkoholijoobe alampiir. Antud väljendusviis näitab taaskord, et kaebaja pole mõistnud oma süü suurust ja teo võimalikke tagajärgi. Kohtuväline menetleja täpsustab, et maksimaalne Eestis lubatud alkoholipiirmäär on

§ 69lg 3 kohaselt kuni 0,09 mg/l.

Seega ei pea kaebaja väide paika. Pigem on 0,31 mg/l piirmäära ületamise puhul tegemist keskmisele läheneva näiduga, kuivõrd

224 järgi kvalifitseeritavad piirmäärad jäävad vahemikku 0,10 – 0,74 mg/l. Seda, et kaebajale eelnevalt määratud karistused pole avaldanud talle vähimatki mõju, kinnitab asjaolu, et 17.09.2023 pani kaebaja taas toime

224 lg 2 ja 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavad liiklusrikkumised, mille toimepanemise eest pole kaebajale veel karistust määratud. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse ning andma selge signaali, et sellised õigusrikkumised saavad karmilt karistatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on isikuga, kellele on jäänud arusaamatuks, et mootorsõidukit ei tohi juhtida juhile keelatud seisundis. Varem väärteokorras määratud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Isik on suhtunud varem määratud karistustesse kergekäeliselt ja ükskõikselt ning ei ole järeldusi teinud. Kõik väärteokorras karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata, isik eirab sellist karistuse liiki. Isik ei tunne end karistatuna, kui temale määratakse rahatrahv. 13. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi määramine järjekordse antud väärteo eest ei ole otstarbekas. Ainult karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise mõistmine mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ning selline karistusmeetod vastaks teo tõsidusele. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses ettevõtte M OÜ juhtimisega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina kaotaks oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldada ettevõtte juhatuse liikme suhtes. Samuti ei näe kohtuväline menetleja takistusi selles, et menetlusalune isik kasutaks ettevõtte asjade korraldamiseks ühistransporti, kuna Eestis ühistransport hästi kättesaadav. See on pigem mugavuse küsimus, mida menetlusalune isik kaotada ei soovi. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et säilitada juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda 4

§ 224

lg-ga 2 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse, sh lisakaristuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada põhikaristusena nii rahatrahvi (kuni 300 trahviühikut), aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (kuni 12 kuuni). Samuti saab sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldada kolmest kuust kuni üheksa kuuni esmakordse rikkumise puhul või kuni kaheteistkümne kuuni korduva teo puhul. Kohtuväline menetleja on kohaldanud kaebaja suhtes karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ajavahemikuks, mis ületab sanktsiooni keskmäära. Otsuse vastuvõtmisel oli arvestatud tegu kergendava asjaoluga, et isik tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut, kuid see on siiski leebema karistuse mõistmiseks ebapiisav sellise raske õigusrikkumise toimepanemise eest. Menetlusalune isik pani tahtlikult toime väga tõsise liiklusrikkumise. Sellist rikkumist ei saa pidada juhuslikuks eksimuseks, eriti arvestades kaebaja käitumismalli liikluses. Taoline karistuse valik on tingitud eelkõige eripreventiivse eesmärgi saavutamise soovist. Samas karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja õiguskorra kaitsmise huvidest ning menetleja arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt ja käituvad teisi liiklejaid ohustavalt. Kohtuväline menetleja loodab, et tema poolt kohaldatud karistus täidab oma eesmärki, s.o sunnib isikut edaspidi loobuma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest, kõrvaldab ta mõneks ajaks liiklusest ja tagab sellega ka parema liiklusohutuse vähemalt 8 kuuks ning annab teistele liiklejatele üheselt mõistetava signaali selle kohta, et kaebajale süüks arvatud viisil käitumine tingib lõppkokkuvõttes liiklusest eemaldamise ja juhtimisõiguse äravõtmise. KOHTU PÕHJENDUSED 15. Kuna kaebuse esitaja Aleksandr Savinov on enda kaebuses ja kohtuväline menetleja enda kirjalikus seisukohas teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, siis esmalt kujundas kohus seisukoha selles osas, kas käesoleval juhul on võimalik kõrvale kalduda väärteoasja vahetust ja suulisest arutamisest ning lahendada seda väärteoasja kirjalikus menetluses. Kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, olles tutvunud Aleksandr Savinovi kaebusega ja väärteoasja materjalidega ning arvestades kohtuvälise menetleja 19.09.2023 seisukohta, leiab, et käesoleval juhul on võimalik ja põhjendatud selle väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. 16. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud väärteotoimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on jätta Aleksandr Savinovi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2023 otsus väärteoasjas nr 233023002456 Aleksandr Savinovi karistamise kohta

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8-ks kuuks muutmata.

17. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 5

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Objektiivne koosseis 19.

Käesolevas väärteoasjas heidetakse kaebuse esitajale väärteoprotokolli AB 1510005 (tl 3335) kohaselt ette seda, et ta 23.07.2023 kell 16:11 Siivertsi kalmistul, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg/L. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,36 mg/L +/- 0,05 mg/L. 20.

§ 69lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 21.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 22. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud seda, et ta pani toime väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Nähtuvalt menetlusaluse isiku poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest on ta samuti tunnistanud enda süüd selle väärteo toimepanemises (tl 39-41). Nimelt tuleneb tema süüd omaksvõtvatest ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust selles osas kahelda ei ole, sest need on ka kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, et eile, s.o 22.07.2023 õhul ta puhkas ja tarvitas alkoholi. Ta jõi õlut umbes kaks liitrit, kuuekraadist. Täna isudes oma auto Mercedes Benz registeerimismärgiga XXX rooli oli ta veendunud, et on täiesti kaine. Umbes kell neli päeval peatas ta politseipatrull Siivertsi surnuaia juures. Alkoholikontrolli käigus näitas seade alkoholi olemasolu. Lõplik tulemus oli 0,31 mg/l kohta. Rikkumisega on ta nõus, kahetseb.

1. Eeloodud kaebuse esitaja süüd omaksvõtvate ültusega haakub riikliku järelevalve käigus tehud videosalvestus (tl 43), mis on tulenevalt VTMS § 31 lg-st 11 iseseisvaks tõendiks, kuna salvesisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Eeltoodud salvestiselt nähtub selgelt see, et 23.07.2023 kell 15.09 sõitis politseipatrull järgi musta värvi mootorsõidukile Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX ning eeltoodud mootorsõiduk peatus. Pärast seda läksid patrullpoliseinikud, kellest üheks võib olla V J, mootorsõiduki juhi juurde ning palusid viimasel puhuda politseiametnikul käes olevasse indikaatorvahendisse.
2. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 37 lg 1 p 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku 6

§ 224

lg 2 järgi kvalfitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tõendaavad ka tunnistaja V J ütlused (tl 36), mille kohaselt 23.07.2023 olles politseiteenistuses ekipaažis 4482 koos patrullpoliseiniku Andrei Pauljukaitisiga ja Rünno Simmuliga teostasid nad liiklusjärelevalvet Narva linnas. Umbes kella 16:09 paiku sõites Kalmistu tänaval Karjamaa tänava poole märkas ta mootorsõidukit, mis ei näidanud suunatuld ringteelt väljasõidul esimesel mahasõidul (Karjamaa tänav). Ta otsusas mootorsõidukit peatada. Mootorsõiduk oli peatatud Siiversti kalmistu juures bussipeatuses. Mootorsõiduki poole liikudes märkas ta, et roolis on meesterahvas. Mootorsõiduki juhiks osutus Aleksandr Savinov. Isikuga vesteldes märkasid nad, et isikul esinesid alkoholi tarvitamise tunnused (alkoholilõhn suust). Isikule oli pakutud läbida indikaaorvahendi kasuamise protseduuri, millega ta oli nõus. Indikaatorvahendi näit oli 0, 36 mg/l. Tema sõnade kohaselt tarvitas ta alkoholi eile. Isikule oli pakutud läbida tõendusliku alkomeetri kasutamise protseduuri, millega ta oli samuti nõus. Tõendusliku alkomeetri lõplik näit oli 0, 31 mg/l. Isik oli oma rikkumisega nõus ja tunnisas süüd. 26. Eeloodud tõenditega haakub ka sõiduki juhimisel kõrvaldamise otsus (tl 38), mille kohaselt 23.07.2023 Aleksandr Savinov juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz reg. märgiga XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et alkoholi lõhn juhi suust. Polisei- ja Piirivalveameti parullpolitsenik V J otsustas kõrvaldada Aleksandr Savinovi sõiduki juhimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna on alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Aleksandr Savinov kõrvaldati juhimiselt alates 23.07.2023 kell 16:11 kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. 27. Kohtu hinnangul eeltoodud tõendid kogumis annavad aluse asuda seisukohale, et usaldusväärselt on leidnud tõendamist see, et Aleksandr Savinov 23.07.2023 enda tegevusega realiseeris

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis 28. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et käesoleval juhul pani kaebuse esitaja väärteo toime tahtlikult. 29. Kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning juhtimisõiguse olemasolu peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Aleksandr Savinov oli teadlik ka sellest, et ta oli tarvitanud alkoholi eelmisel päeval, mil 7

§ 224lg 2 järgi.

Vastused kaebuse lahendamisel otsustatavatele küsimustele

1. Eeltoodust tulenevalt puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü talle inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad talle inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on tema poolt toime pandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).
2. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Tajana Loginova, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).
3. Kaebuse esitajate süü suurust arvestades, mida suurendab ka varasem karistatus samalaadse väärteo toimepanemise eest, puudub kohtu hinnangul alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Võimalik pole asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on väike ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).
4. Kokkuvõtvalt on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Aleksandr Savinov rikkus 23.07.2023 väärteoprotokollis ära toodud kohas

§ 69lg 3, kuna ta juhis mootorsõidukit juhile keelatud alkoholijoobe seisundis.

Seega pani ta toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi. Karistuse mõistmine 8

§ 224

lg 2 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoht, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3-1-1-75-16 4

§ 224

lg-s 2 sätestatut alkoholi piirmäära silmas pidades üle minimaalse alkoholisisalduse, milleks on 0,25 mg/l. Samas märkimisväärselt suurem mootorsõidukijuhile keelatud alkoholi minimaalsest piirmäärast, milleks on 0,10 mg/l. Kaebuse esitaja süüd toimepandud väärteos suurendab see, et nähtuvalt riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestuselt (tl 43) oli liikluses väärteo toimepanemise ajal palju liiklejaid, kuna tegemist oli üldteada olevalt pühapäevaga, mil liigutakse tagasi suvilatest ja kuurortlinnast Narva-Jõesuu Narva. Seega Aleksandr Savinov asetas enda käitumisega reaalsesse ohtu palju kaasreisijaid, mida kinnitavad ka tunnistaja V J ütlused (tl 36 pöördel), mille kohaselt kaebuse esitaja kinnipidamise põhjuseks oli suunatule mittenäitamine ringteelt väljasõidul. Arvestades Aleksandr Savinovi kinnipidamise kohta ja elukohta, siis ei saa välistada seda, et tema plaaniks oli keerata teelõpus vasakule ning sõita Narvast Narva-Jõesuu, mis annab aluse asuda seisukohale, et tegemist ei olnud näiteks sõiduki ümberparkimise sooviga, vaid plaanis oli pikem sõit mootorsõidukijuhile keelatud alkoholijoobe seisundis, mis suurendab ka Aleksandr Savinovi süüd. Üldteada on see, et suvisel ajal käib sagedasti buss nr 31 Narva ja Narva-Jõesuu vahet ning ka on võimalik kasutada taksoteenust. Seega ei esine ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks Aleksandr Savinovi poolt uuesti samalaadse väärteo toimepanemist. 38. Karistuse mõistmisel tuleb arvesada ka kohtuvälise menetleja otsuses välja toodut, mille kohaselts Aleksandr Savinovi on juba karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja ka rahatrahvidega, sest eeltoodu tegelikkusele vastavust ei ole Aleksandr Savinov vaidlustanud. Need karistused ei ole paraku karistuse eripreventiivset eesmärki saavutanud. Seega on põhjendatud mõista Aleksandr Savinovile eelmise samalaadse väärteo toimepanemisega seoses karmim karistus saavutamaks karisuse eri- ja ka 9