) § 491 lg 1 alusel seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel. 2. X esitas 21.10.2020 Välisministeeriumile taotluse maksta välja ühekordne hüvitis vastavalt
lg-le 7 ning Vabariigi Valitsuse 01.04.2016 määrusele nr 41 „Ametniku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvitise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja väljamaksmise kord“ (määrus nr 41).
lg 7 kohaselt makstakse hüvitist, kui on tuvastatud, et ametniku osaline või puuduv töövõime on seotud tema vastu seoses teenistusülesannete täitmisega toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haigusega. Esitatud taotlusest ei nähtu, milline eelnimetatud asjaoludest on põhjuslikus seoses taotlejal töövõime vähenemisega. Välisministeeriumile teadaolevalt ei ole ühtegi taotleja teenistusülesannete täitmisega seotud ründe juhtumit töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel kehtestatud korras registreeritud ega uuritud. Määruse nr 41 kohaselt tuleb hüvitise maksmise kohta tehtava otsuse juurde lisada tööõnnetuse uurimise materjalid ja dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. Välisministeeriumile pole neid esitatud. 4. X esitas 13.11.2020 Välisministeeriumile 21.10.2020 taotluse täpsustuse ning palus rahuldada taotlus
X eeldas 21.10.2020 taotluse esitamisel, et Välisministeerium on teadlik tema vastu suunatud teenistuskohustuste täitmisel toimunud ründest, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks sellele eraldi viidata ega tõendeid esitada. Ründe toimumise järgselt teavitas X sellest Välisministeeriumit. Kreeka politsei algatas ründe osas kriminaalmenetluse. Muu hulgas on ründe asjaolud olnud teemaks haldusasjas nr 3-
lg 7 p 1 ja § 491 lg 1 kohaselt täidetud: SKA on tuvastanud seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning töövõime vähenemise vahel ning töötukassa on tuvastanud osalise töövõime.
Kaebajal on õigus hüvitisele vähemalt tema nelja aasta keskmise palga ulatuses. Välisministeeriumil ei ole õigust SKA ja töötukassa otsuseid eirata. 7. Välisministeerium palus jätta kaebus rahuldamata. Välisteenistuse seaduse (VäTS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse VäTS-iga reguleerimata küsimustes
-i. Kuna VäTS ei reguleeri tööaega, tuleb lähtuda
-ist.
lg 1 järgi on ametniku tööaeg aeg, millal ta täidab teenistusülesandeid, ning lg 2 kohaselt on ametniku tööaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Diplomaatide töö- ja töövälist aega reguleerib Välisministeeriumi sisekorraeeskiri ja selle p 2.2 kohaselt on tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 1. mail on nii Eestis kui ka Kreekas riigipüha ehk vaba päev ka Eesti esinduses Ateenas. Oluline ei ole kaebaja diplomaadi staatus, vaid see, et kaebaja ei olnud rünnete ajal diplomaat kui teenistusülesandeid täitev ametnik. Tõendatud pole, et ründed pandi toime kaebaja isiku vastu. Rünnati kaebaja vara. Üksnes asjaolu, et autodel oli rünnakute ajal diplomaatilised numbrimärgid, ei tõenda, et rünnati diplomaati. Esimese ründe ajal ei viibinud kaebaja auto läheduses. Teise ründe puhul on Kreeka politsei 06.05.2019 väljavõttega tõendatud, et rünnati sõidukit, milles viibis kokku kolm inimest. Seega pole võimalik väita, et rünnati isikut, rääkimata sellest, et rünnati just kaebajat kui diplomaati. Diplomaatilist numbrimärki kandva autoga võib sõita ka mittediplomaat (nt kohapealt palgatud autojuht või pereliige). Lisaks nähtub Kreeka politsei 06.05.2019 väljavõttest, et mõlgid olid juhi kaassõitjapoolsel uksel ja vasakul tagauksel. Kui kaebaja oli roolis, siis ei nähtu eelnevast, et rünnati kaebajat. 3
lg 1 kohaselt tuvastab seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel tekkinud haiguse vahel SKA, kaasates arstiõppe läbinud isiku. SKA on 16.09.2021 vastuses kohtule selgitanud, et SKA tuvastab seose üksnes selles osas, kas toimunud sündmuse tagajärjel sai isik vigastuse või tekkis tal haigus, mis omakorda põhjustas osalise või puuduva töövõime. SKA ei tuvasta seda, kas töötaja täitis tööülesandeid. Selle asjaolu tuvastab tööandja. SKA 12.10.2020 otsus ei ole sisuliselt kontrollitav. Nimetatud otsuse või eriarsti dr EE 10.10.2020 sissekande põhjal ei ole võimalik väita, et kaebaja osalise töövõime põhjustasid ründed. Dr EE on 16.07.2019 vastuvõtul leidnud, et ravimite kasutamise vajadus on põhjustatud hoopis muudest asjaoludest, mitte ründe tagajärjel saadud vigastusest või tekkinud haigusest
Esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik väita, et kaebajal poleks tekkinud haigust ilma ründeta. 8. Tallinna Halduskohus jättis 15.07.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Puudub vaidlus, et kaebajal tuvastati SKA 12.10.2020 otsusega osaline töövõime kestusega 2 aastat (29.10.2019–28.10.2021) ning seos kaebaja teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel. Eelnevalt oli SKA 02.12.2019 otsusega tuvastanud, et selline seos puudub. Nimetatud otsusest nähtub: „„Psühhiaatri vastuvõtul on objektiivse leiuna kirjeldatud, et isik on adekvaatselt kontaktne ja igakülgselt orienteeritud. Mingeid viiteid psühhoosi tasemel häiretele ei tule esile ega ole neid esinenud ka varem. Tundeelu on olnud seni stabiilne ja stressitaluvus hea; tahteaktiivsus, püsivus ja töövõime on võimaldanud toime tulla ka keerukates olukordades/…/“. Kirjelduses on veel välja toodud, et „Viimase 1,5 aasta jooksul ei ole töö ja puhkuse tasakaal olnud paigas, selgesti olnud liiga vähe puhkust; tööl olnud stressirohketel perioodidel on küll tulnud toime, kuid ebapiisava toe tõttu on sisemine pinge, ärevus ja süvenev olukorra kontrollimise võimaluste kadumise taju põhjustanud ärevuse regulatsioonimehhanismide ammendumise, mille tulemuseks on suutmatust lõdvestuda, ja seetõttu keskendumis- ja töövõime drastiline langus, ebakindlus ja hirm tuleviku ees, mida suudab ratsionaalselt asjakohaselt käsitleda ja reageerida, kuid mitte vähendada oma ärevust/…/“. Aasta hiljem asus SKA uuele seisukohale. SKA 12.10.2020 otsuse kohaselt tegi dr EE etervise infosüsteemi järgmise kande: „/…/taotleja on endise tööga seotud sündmustest distantseerunud ja selle ajaga seotud negatiivsed emotsioonid on oluliselt vähenenud, kuid ärevus, hirm ja sellega kaasnevad kehalised vaevused on mõnda aega uuesti esil, kui kuuleb või loeb mistahes vägivaldsete sündmuste kohta käivat teavet/…/ Kuna ärevus ilmneb aegajalt intensiivselt ja kuna häired ei ole möödunud, siis on fikseerumas ebakindlus tuleviku ees ja põhimeeleolu alanemine ning passiivsus/…/ Aktuaalsete terviseandmete alusel on töökohustuste täitmisel saadud tervisehäire pikaajaline.“ Esimese intsidendi ajal 18.02.2018 ei rünnatud isiklikult kaebajat, vaid temale kuuluvat diplomaatilise numbrimärgiga sõiduautot (tundmatu(d) süütas(id) öösel kaebajale kuuluva sõiduauto, milles inimesi ei olnud) töövälisel ajal siis, kui kaebaja ei olnud teenistusülesandeid täitmas. Teine intsident toimus 01.05.2019 (riigipüha ka Kreekas), kui tundmatu grupp inimesi ründas kaebajale kuuluvat diplomaatilise numbrimärgiga sõidukit, mis seisis valgusfoori punase tule taga. Autos viibisid peale kaebaja ka kaks kaassõitjat. Autole tekitati kahjustused, mis Kreeka politsei kinnitusel fikseeriti, pildistati ja registreeriti pädeva ametniku poolt, autos viibinud inimesed viga ei saanud. Kreeka politsei andmetel võttis vastutuse sõidukitele teostatud rünnakute eest anarhistide rühmitus FAI/IRF. Kaebaja tugineb õigusliku alusena
Riigikohus on asjas nr 3-20-1231 asunud seisukohale, et haigestumise korral, mille põhjuseks pole õnnetusjuhtum, pole
lg 6 järgi ei saa kindlas suuruses hüvitist nõuda mitte kõik ametnikud, kellel tuvastatakse teenistusülesannete täitmisega seotud töövõime vähenemine, vaid üksnes need, kelle töövõime on vähenenud õnnetusjuhtumi tagajärjel. Kaebaja oli teadlik, et Välisministeerium ei algatanud intsidentide osas tööõnnetuse uurimist. Ta oleks saanud taolise tegevusetuse kohtus vaidlustada. SKA 12.10.2020 otsuses on küll tuvastatud põhjuslik seos kaebaja teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ja vähenenud töövõime vahel, kuid seost konkreetse ründega pole välja toodud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, mille kaebus rahuldada. Halduskohus tõlgendas vääralt
lg-t 7 ja
Hüvitise maksmise eeldused on täidetud, sest SKA on tuvastanud seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning töövõime vähenemise vahel ning töötuskassa on tuvastanud osalise töövõime.
lg-s 7 nimetatud eelduste kontroll Välisministeeriumi poolt ei ole vajalik, sest nende täitumist kontrollivad SKA ja töötukassa. Kui kaebaja poleks viibinud Kreekas teenistuses diplomaatilisel positsioonil, ei oleks teda ja tema vara rünnatud. Kui kaebaja autol poleks olnud diplomaatilist numbrimärki, ei oleks terroristlik rühmitus kaebajat ja tema vara sihikule võtnud. Rühmitus FAI/IRF võttis rünnaku eest vastutuse ja sidus rünnaku poliitilise eesmärgiga. Asjakohane pole rääkida tööajast, kui Eesti Vabariigi teenistujat ja tema vara rünnatakse teenistuja seose tõttu Eesti Vabariigiga. Kaebajale tekkis ründe tagajärjena kahju.
Meelevaldne on vastustaja ja halduskohtu kitsendus, mille kohaselt peaks rünne olema suunatud vahetult teenistuja isiku vastu ning vara lõhkumine jääb normi kaitsealast välja. Tegemist ei olnud lihtsalt vara lõhkumisega. Esimesel korral süüdati kaebaja auto, kui see oli pargitud tema kodumaja ette. Teisel korral peksis grupp maskides inimesi kaebaja autot, kui ta oli ise koos külalistega selle sees. Ilmselgelt mõjutavad sellised sündmused isiku turvatunnet. Otsesed ja järjestikused ründed kaebaja kui diplomaadi vastu põhjustasid kaebajale vaimse tervise häire. SKA selgitas 16.09.2021 vastuses, et 18.02.2018 ja 01.05.2019 toimunud sündmuste tagajärjena tekkis kaebajale posttraumaatiline stressihäire, mille pinnalt kujunes välja depressiooniga segatüüpi ärevushäire. Halduskohus lõi täiendava eelduse
Nimelt märkis halduskohus, et seos ründe ja tervisekahjustusega/haigusega peab olema ilmne, ning heitis SKA-le ette, et see pole oma otsuses selgemalt välja toonud seost konkreetse ründega. Sellise uudse eelduse tagasiulatuv kohaldamine ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Kaebaja, vastustaja ega kohus pole vaimse tervise eksperdid, et täpsemalt selgitada psühholoogilise kahju tekkimise asjaolusid. Halduskohus tugines otsuses kehtetuks tunnistatud SKA 13.11.2019 otsusele, et põhjendada, miks ei saa tugineda SKA 12.10.2020 otsusele. Sellega rikkus kohus menetlusõigust. Lisaks heitis halduskohus SKA-le põhjendamatult ette, et see pole varasema otsuse kehtetuks tunnistamist põhjendanud. 5
lg 7 alusel hüvitise määramiseks peab muu hulgas olema tuvastatud seos teenistusülesannete täitmise ja rünnete vahel. SKA tuvastab üksnes seose selles osas, kas toimunud sündmuse tagajärjel sai isik vigastuse või tekkis tal haigus, mis omakorda põhjustas osalise või puuduva töövõime. SKA 12.10.2020 otsusest ei selgu asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. SKA esitas alles kohtumenetluses võimalikud kaalutlused, kuid ka sealt ei nähtu, et tervisehäire oleks põhjustatud rünnetest, vaid probleemiks on „peamiselt 18.02.2018.a. toimunud autosüütamisest ja -põlengust alates süvenev halb töösituatsioon (diplomaatiline töö Kreekas Ateenas) ja sellest tulenev psüühiline pinge“. SKA otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 nõuetele, lisaks on SKA otsus ja kohtuasjas esitatud teave vastuolulised. Selleks, et riigil tekiks hüvitise maksmise kohustus, peab olema üheselt selge, et töövõime vähenemine on põhjustatud haigusest ja haigus tekkis rünnete tagajärjel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Vaidlus käib
lg 7 tõlgendamise üle, mille järgi makstakse ametnikule hüvitist, kui „ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime.“ 12.
lg 1 järgi tuvastab
lg-s 7 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel vajadusel korral SKA, kaasates arstiõppe läbinud isiku. Praeguses asjas on SKA 12.10.2020 otsusega
lg 1 alusel tuvastanud kaebaja puhul eelnimetatud seose ning dr EE on muu hulgas järeldanud, et töökohustuste täitmisel saadud tervisehäire on pikaajaline. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ja halduskohtu kriitika SKA 12.10.2020 otsuse aadressil ei ole põhjendatud. Tegemist on kehtiva haldusaktiga, mille resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Oma 02.12.2019 otsuse tunnistas SKA ise kohtumenetluse (haldusasi nr 3-20-355) ajal kehtetuks ning pole mingit põhjust väita, et 02.12.2019 otsuses kajastatu on rohkem põhjendatud, kui kehtivas haldusaktis välja toodu. Sõltumata sellest, kas SKA 12.10.2020 otsusel on vastustaja poolt viidatud põhjendamispuudused, on selle resolutsioon kehtiv. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja puhul on olemas seos teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel. Halduskohus leidis, et SKA otsuses pole tuvastatud seost konkreetse ründega. Ringkonnakohus märgib, et pole määrav, mil viisil on SKA otsuse vormistanud. On ilmne, et 6
lg 1 alusel just selleks, et tuvastada
Kui Välisministeeriumil on vastuväiteid SKA tegevuse osas, tuleb asjakohaste normide tõlgendamise ja rakendamise praktika kokku leppida kohtuväliselt. Organivaidlused ei ole halduskohtus lubatud. Kaebajal on tekkinud usaldus SKA 12.10.2020 otsuse kehtivuse suhtes ning samuti selle suhtes, et kõik haldus- ja riigiorganid järgivad kehtivat haldusakti. 13.
lg 7 sätestab järgmised hüvitise maksmise eeldused: 1) seoses teenistusülesannete täitmisega on ametniku vastu toime pandud rünne; 2) vigastuse või tekkinud haiguse tõttu on ametnikul tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 3) esineb seos ründe ja vigastuse või tekkinud haiguse vahel. Kuna töötukassa 13.11.2019 otsusega on kaebajal kindlaks tehtud osaline töövõime ning SKA on 12.10.2020 otsusega tuvastanud seose teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäire ning vähenenud töövõime vahel, on
Seoses vastustaja väidetega, et kaebaja vastu pole toimunud rünnet ning lisaks leidsid 18.02.2018 ja 01.05.2019 intsidendid aset töövälisel ajal, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtuga, et ründe all saab mõista üksnes olukorda, kus ametnikku rünnatakse füüsiliselt. Ründeks saab pidada ka sellist tegevust, mille eesmärgiks on tekitada ametnikus hirmu. Rünne on nt olukord, kui ametniku auto pannakse põlema või rünnatakse autot, kus asub ametnik. Oluline pole, kas ründaja soovis rünnata konkreetset ametnikku kui füüsilist isikut, vaid hinnata tuleb, kas rünnak oli seotud asjaoluga, et isik töötab mingil konkreetsel ametikohal. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja autosid ei rünnatud juhuslikult, vaid ründajaks oli rühmitus FAI/IRF, kes sooviski kahjustada just diplomaatilisi sõidukeid. Kui kaebaja poleks diplomaadina töötanud ja seeläbi kasutanud diplomaatilise numbrimärgiga sõidukeid, poleks ründeid aset leidnud. Praeguses asjas ei välista
Määrav pole mitte see, kas rünne toimub tööajal, vaid asjaolu, kas rünne toimub teenistusülesannete täitmise tõttu. Vastupidisel juhul jääks hüvitiseta nt politseiametnik, keda toimuva uurimismenetluse tõttu rünnatakse tema kodus puhkeajal. Kaebaja puhul on ringkonnakohus eelnevalt juba esile toonud, et ründed toimusid just põhjusel, et kaebaja oli diplomaat.
lg 7 kaitsealaga on lisaks vigastustele hõlmatud ka haigused, mis ei pruugi vahetult ilmneda rünnaku järgselt. Vajaliku seoses tuvastab
14. Halduskohtu viidatud Riigikohtu lahend nr 3-20-1231 ei ole asjassepuutuv, sest see puudutas
15. Eelnevast lähtudes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega tühistab vastustaja 04.11.2020 ja 30.11.2020 otsused. Kaebaja palub lisaks kohustada vastustajat tasuma kaebajale ühekordset hüvitist enda kaheksa aasta töötasu ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kohustamisnõude rahuldamine eeltoodud viisil pole võimalik, vastustajat tuleb kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama (HKMS § 41 lg 3).
lg 7 p 1 ei näe küll vastustajale ette kaalutusõigust küsimuses, kas hüvitist maksta, kuid vastustajal on kaalutlusõigus hüvitise suuruse osas (kuni kaheksa aasta keskmise palga ulatuses). Seega ei saa kohus vastustajat kohustada maksimaalset hüvitist välja maksma. 16. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse, jäävad kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.